Obsah (5)

§ 45§ 2§ 121§ 203§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 13.09.2022, Tartu 3-21-2448 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menet

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Asjas ei ole

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks täidetud.

Kahjunõude eesmärgil iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud. Kaebajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada kahjunõue, kui ta leiab, et vangla on kaebuses kirjeldatud toimingutega põhjustanud kahju, s.h tervisekahju. Kohus ei pidanud vajalikuks suunata kaebajat kahjunõuet esitama, sest kaebusest ja Viru Vangla vastusest kohtunõudele ei nähtu, et kaebaja oleks kahju hüvitamise taotlusega vangla poole pöördunud, kuid hüvitamiskaebuse korral tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse § 1¹ lg 8). Sellise õiguskaitsevahendi kasutamine ei ole kaebaja jaoks võimatu ega ebamõistlikult raske. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. R.V. esitas 05.09.2022 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.08.
2. a määrus ja saata asi tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Ei nõustu, et hilisem kahjunõude esitamine ei ole aluseks tuvastamiskaebuse esitamisele. Tuvastamiskaebuse esitamise aluseks saavad olla nii hilisem kahjunõude esitamine kui preventiivne huvi, et hiljem ei käitutaks samalaadselt. 2) Tallinna Halduskohus 31.08.
3. a otsuses tuvastas sundvaktsineerimise õigusvastasuse. 3) Eneseisolatsiooni paigutamine piiras kaebaja õigust liikumisele ja muid päevakavast nähtuvaid õigusi. Kambrikaaslane paigutati 18.10.2021 mujale ja tal taastati kõik päevakavast tulenevad õigused. See on diskrimineerimine. 4) Kirjaliku korralduseta maski kandma sundimine on omavoli. 5) Kohus rikkus menetlusnorme, kui ei väljastanud kaebajale Viru Vangla 28.06.
4. a vastust, et ta saaks vajadusel esitada omapoolseid vastuväiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et R.V. taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 25.08.

1. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse.
2. Tartu Halduskohus tagastas 25.08.
3. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruse põhjenduse p-s 4 tuvastamiskaebuse esitamise eelduste täidetuse nõudeid, s.h ka preventiivset huvi, viidates asjakohasele kohtupraktikale. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda tuvastamiskaebust lubatavaks ega muuda kaebaja preventiivset huvi reaalseks ka määruskaebuses märgitud asjaolu, et tulevikus võib toimuda uus vaktsineerimine. Halduskohus on vaidlustatud määruses selgitanud, mis on kaebaja jaoks tõhusam õiguskaitsevahend. Tuvastamiskaebuse esitamise õiguse välistab see, et kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (RKHKm 09.02.2017, 3-3-1-75-16, 9). Eeltoodut arvestades on käesolevas haldusasjas kohane alus tuvastamiskaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumine, s.o

§ 121lg 2 p 1.

Eeltoodut ei väära kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 31.08.

1. a otsusele haldusasjas nr 3-21-
2. Kohtute infosüsteemi andmetest 2 nähtuvalt ei ole viidatud kohtuotsus jõustunud. Ühtlasi on ebaõige kaebaja väide, et kohus tuvastas eelviidatud otsuses sundvaktsineerimise õigusvastasuse. Kohus üksnes tunnistas põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigade tõttu õigusvastaseks Kaitseväe käskkirja tegevväelase teenistusest vabastamise kohta seoses vaktsineerimistõendi esitamise kohustuse täitmata jätmisega.
3. Kaebaja määruskaebuses esitatud muud sisulised väited vangla tegevuse õigusvastasuse kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna ringkonnakohus käesolevalt ei lahenda kaebust sisuliselt, vaid hindab üksnes, kas halduskohus tagastas kaebuse põhjendatult või mitte. Ringkonnakohus küll peab vajalikuks kaebajale märkida, et haldusasja materjalidest nähtuvalt oli 15.10.2021 maski kandmise kohustus kehtestatud Viru Vangla 15.10.
4. a käskkirjaga nr 1-1/131 (tl 54-55).
5. Ühtlasi on põhjendamatu kaebaja väide halduskohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta põhjusel, et kaebajale ei väljastatud vastuväidete esitamiseks Viru Vangla 28.06.
6. a vastust. Vangla 28.06.
7. a vastuse (tl 5-6) puhul on tegemist vastusega kohtunõudele kirjalike materjalide edastamiseks.

ei sätesta kohtule kohustust edastada eelnimetatud vangla kirja kaebajale selleks, et viimaselt seisukohta küsida. Seega ei ole halduskohus menetlusnorme rikkunud.

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.08.
2. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 12.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3