4-22-2945/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. september 2022 Kohtuasja number 4-22-2945 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Margus Luugi kaebus Tartu Vangla
2. juuli 2022 otsusele väärteoasjas nr 650022000073 Vaidlustatud kohtumäärus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. septembri 2022 määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Määruskaebuse esitaja Margus Luuk (isikukood 37104080379) Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2022 määrus muutmata ja Margus Luugi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA
5. Tartu Vangla
6. juuli 2022 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650022000073 karistati Margus Luuki karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 18 trahviühikut (72 eurot).
8. juulil 2022 registreeriti Tartu Maakohtus M. Luugi taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada nimetatud väärteootsust (taotlus kandis
9. juuli 2022 kuupäeva). Tartu Maakohtu
10. juuli 2022 määrusega jäeti see taotlus rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu
11. augusti 2022 määrusega jäeti rahuldamata ka M. Luugi kaebus maakohtu määruse peale.
13. augustil 2022 registreeriti Tartu Maakohtus M. Luugi kaebus eelnimetatud väärteootsuse peale (kaebus kandis
14. augusti 2022 kuupäeva).
15. Tartu Maakohus jättis
16. septembri 2022 määrusega M. Luugi kaebuse läbi vaatamata, põhjendades seda järgmiselt. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoasjas nr 650022000073 koostatud väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
17. juulist 2022 ning nimetatud päeval väärteootsus ka koostati. Otsuse sai M. Luuk samal päeval kätte. Seega oli kaebuse esitamise tähtaja viimane päev M. Luugi jaoks
18. juuli 2022 ning kaebuse esitas ta maakohtule pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist. Kuna M. Luuk esitas kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ega taotlenud kaebetähtaja ennistamist, jääb tema kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
19. Maakohtu määruse peale esitas M. Luuk määruskaebuse, milles märgib järgmist.
20. juulil 2022 registreeriti Tartu Maakohtus tema riigi õigusabi taotlus väärteoasja nr 650022000073 vaidlustamiseks. Seoses sellega pikenes tema kaebetähtaeg kuni
21. augustini 2022 ja kaebuse esitas ta tähtaegselt. Ta palub kaebuse menetlusse võtta. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vangla
23. juuli 2022 otsus oli M. Luugile kättesaadav ja ta sai selle otsuse ka reaalselt kätte
24. juulil
25. Õige on maakohtu seisukoht, et lähtuvalt VTMS § 114 lg-st 4 tuleb sellest kuupäevast arvata ka nimetatud otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega. Küsimus on aga selles, kas kaebetähtaja kulgemist mõjutas see, et M. Luuk esitas enne kaebuse esitamist maakohtule eraldi taotluse kaebuse esitamise eesmärgil riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastus sellele küsimusele on eitav.
26. Väärteomenetluse seadustikus ei ole otseselt öeldud, et riigi õigusabi taotluse esitamine peatab kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja. Küll on selles öeldud, et riigi õigusabi taotluse esitamine peatab kassatsioonitähtaja (VTMS § 156 lg 42), millist põhimõtet saab lähtuvalt VTMS § 194 lg-st 3 laiendada ka olukorrale, kus riigi õigusabi soovitakse Riigikohtule määruskaebuse esitamise tarbeks. Seetõttu on seadusandja ringkonnakohtu hinnangul selgelt vahet teinud, millal riigi õigusabi taotluse esitamine peatab kaebetähtaja kulgemise ja millal mitte: kaebetähtaja kulgemise peatab vaid sellise riigi õigusabi taotluse esitamine, millega soovitakse õigusabi Riigikohtule kaebuse esitamiseks ja muudel juhtudel riigi õigusabi taotluse esitamine kaebetähtaja kulgemist ei peata. Sellele on ka loogiline põhjendus: kui üldiselt saab isik väärteoasjas ise edasi kaevata, siis Riigikohtule saab kaebuse esitada vaid advokaadi vahendusel (VTMS § 155 lg 2). Ehk teisisõnu, kui Riigikohtule kaebuse esitamisel sõltub lepingulist kaitsjat mitteomava isiku kaebeõigus otseselt sellest, kas talle antakse taotlusel riigi õigusabi või mitte, siis muudel juhtudel kaebeõigus riigi õigusabi taotluse esitamisest ega selle lahendamisest ei sõltu. Muudel juhtudel saab isik ise mingisugusegi kaebuse esitada ning taotleda ühes sellega vajadusel riigi õigusabi ja sellega seonduvalt kaebetähtaja ennistamist. Seda seisukohta toetab ka võrdlus kriminaalmenetluse seadustikuga (KrMS). Nimelt on KrMS-is selgelt öeldud, et riigi õigusabi taotluse esitamisega peatub nii apellatsioonitähtaeg (KrMS § 318 lg 5) kui ka kassatsioonitähtaeg (KrMS § 345 lg 31), millist põhimõtet saab lähtuvalt KrMS § 384 lg-st 3 laiendada ka kriminaalmenetluse seadustiku alusel toimuvale määruskaebemenetlusele. Niisiis on seadusandja kriminaalmenetluses selgelt ette näinud, et riigi õigusabi taotluse esitamine peatab igal juhul kaebetähtaja kulgemise, aga väärteomenetluses on selline põhimõte ette näinud vaid seoses Riigikohtus toimuva kaebemenetlusega. Sellest võib järeldada, et seadusandja ongi pidanud vajalikuks reguleerida kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust erinevalt, nähes üldise põhimõtte riigi õigusabi taotluse esitamisega kaebetähtaja peatumise kohta ette vaid kriminaalmenetluses.
27. Eeltoodust järeldub, et Tartu Vangla
28. juuli 2022 otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg ei peatunud M. Luugi jaoks riigi õigusabi taotluse esitamisega ning õige on maakohtu seisukoht, et 15-päevase kaebetähtaja viimane päev oli
29. juuli
30. Kuna M. Luuk esitas kaebuse nimetatud otsuse peale pärast seda tähtaega ega taotlenud ka kaebetähtaja ennistamist, on maakohtu otsustus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta õige. 2