3-20-1782/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

1. august 2022 3-20-1782 Jaak Tarvise kaebus Viru Vangla kohustamiseks raamatute laenutamiseks ning äravõetud raamatute tagastamiseks ja Viru Vangla
2. augusti
3. a vaideotsuste nr 6-12/130-2 ja
4. 12/189-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
5. veebruari
6. a määrus Jaak Tarvise määruskaebus Määruskaebuse esitaja – Jaak Tarvis Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
7. veebruari
8. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
9. Viru Vangla kinnipeetav Jaak Tarvis esitas vanglale taotluse, milles palus laenutada talle vangla raamatukogust erinevaid sõnaraamatuid ja keeleõppematerjale. See taotlus jäeti Viru Vangla
10. veebruari
11. a vastusega rahuldamata. Vastuse kohaselt on kinnipeetavatel võimalik laenutada kirjandust, mis parasjagu osakonnas asub. Õppekirjandust laenutatakse kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele. J. Tarvise kambris
12. juunil 2020 toimunud läbiotsimise käigus võeti tema kambrist ära raamatukogu raamatud, mille tagastamise tähtaeg oli möödunud.
13. Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata
14. augusti
15. a vaideotsustega) esitas J. Tarvis kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat laenutama talle erinevaid sõnaraamatuid ja keeleõppematerjale, tagastama läbiotsimise käigus kambrist äravõetud raamatud ning tühistada neis küsimustes tehtud vaideotsused. Kaebuse kohaselt on raamatute mittelaenutamise põhjus raamatute laenutamise korralduse muutmine. Kambri läbiotsimise ajendiks oli põhjuste otsimine, miks kaebajale raamatuid mitte laenutada.
16. Tartu Halduskohtu
17. veebruari
18. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata järgmistel põhjendustel. 3.
19. Kaebuse tagastamise aluseks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21, mille järgi võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 3.
20. Viru Vangla kodukorra p 18.2.6 järgi (kuni
21. maini
22. kehtinud sõnastuses) oli raamatukogul õigus keelduda kinnipeetavatele teavikute laenutamisest, kui lugeja ei tagasta teavikuid õigel ajal või kui need on kaotatud või rikutud. Kaebajal oli taotluse esitamise ja sellele vastamise ajal kambris raamatuid, mis olid tähtaegselt tagastamata. 3.
23. Kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust tagada kinnipeetavale raamatute laenutamise võimalust üldiselt ega ka erineva kirjanduse laenutamise võimalust. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajal subjektiivset õigust nõuda raamatukoguteenuse osutamist vanglas, rääkimata sellest, et kaebaja saaks esitada nõudeid raamatute kogusele, valikule või kättesaadavusele. Vangistusseadus (VangS) § 30 järgi on vanglal kohustus tagada võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Raamatute, sh õppekirjanduse lugemise võimaldamist ette ei nähta. 3.
24. Kaebajal oli võimalus raamatukogu teenust iseenesest kasutada ning samuti valida keeleõppeks raamatuid enda eluosakonna riiulilt. Asjaolu, et kaebaja ei pruugi saada enda kasutusse just tema soovitud võõrkeele õppekirjandust, ei ole intensiivne riive. 3.
25. Seoses äravõetud raamatutega leidis kohus, et kuna kaebajal oli ja on võimalus neid samu või sarnaseid raamautuid raamatukogust või osakonnas paiknevalt riiulilt uuesti laenutada, ei ole vangla nende raamatute kaebajalt äravõtmisega rikkunud kaebajale õigusaktidest tulenevaid subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei ole vanglal kohustust neid raamatuid tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
26. J. Tarvise määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjendustel. 4.
27. Vangla käitumisega välistatakse kinnipeetavatele võimalus õppida võõrkeeli, mida nad soovivad või vajavad. Määruskaebuse esitamise ajal ei olnud kaebaja osakonna riiulil mitte ainsatki võõrkeele õpikut või sõnaraamatut. 4.
28. Õppekirjanduse laenutamise tähtaeg peab olema mõistlik. Võõrkeele õpiku laenutamise tähtaeg peab olema vähemalt 6-12 kuud, kuid sõnaraamatut võib vaja minna veelgi kauem. Võõrkeele õpe võib kesta 1,5-2 aastat. 4.
29. Vangla ja halduskohtu seisukohad on vastuolus VangS § 34 lg-ga 6 ja 1, mille järgi vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel ja et hariduse omandamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist. 4.
30. Vanglale tuleneb kohustus õppekirjanduse laenutamiseks Viru Vangla kodukorra p-st 18.2.
31. Samuti näeb Euroopa vanglareeglistiku p 28.5 ette, et igal asutusel on raamatukogu, mida saavad kasutada kõik vangid. Sarnast põhimõtet on korratud teistes rahvusvahelistes aktides. 4.
32. Vale on seisukoht, et kaebajal on võimalik osakonna riiulist samu või sarnaseid raamatuid uuesti laenutada, kuna määruskaebuse esitamise hetkel puudub seal õppekirjandus täielikult. . RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
33. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 2
34. Kaebaja väidab, et kinnipeetavatelt võetakse võimalus õppida võõrkeeli. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et sellist õigust ei ole õigusaktidega kinnipeetavatele ka ette nähtud. VangS § 35 reguleerib küll põhi- ja üldkeskhariduse ning § 36 kutsehariduse omandamist ja § 34 lg 4 annab õiguse eesti keelt mitteoskavatele kinnipeetavatele õiguse eesti keele omandamiseks, kuid ükski norm ei anna kinnipeetavatele õigust meelepärase võõrkeele omandamiseks. Seetõttu ei saa õigusvastaseks pidada seda, et kinnipeetavatel puudub igal ajal võimalus meelepärase võõrkeele õppematerjalide laenutamiseks.
35. Sama seisukoht laieneb kaebaja väitele, et õppematerjalide laenutamise tähtaeg peab olema mõistlik, st vastama määruskaebuses kirjeldatule. Kuna võõrkeelte õppimist ei ole kinnipeetavatele ette nähtud, ei ole neil subjektiivset õigust nõuda, et nad saaks õppekirjandust kasutada just neile sobiva perioodi võrra. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et selline lähenemine võiks kergesti viia selleni, et kinnipeetavad laenutavadki õppekirjandust välja väga pikaks ajaks ning selle võrra aheneb võimalus teistel soovijatel selle kirjanduse kasutamiseks. Samuti võib sellisel juhul kasvada suureks kambris olevate esemete hulk, mis raskendab selle läbiotsimist.
36. Paika ei pea kaebaja etteheide, et rikutakse VangS § 34 lg-d 1 ja 6, mis näevad ette kinnipeetavate poolt hariduse omandamise soodustamise, ning VangS § 6 lg-t 1, mille järgi on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Tegemist on üldnormidega, mis ei näe otsesõnu ette, et kinnipeetav peab saama õppida võõrkeeli või veelgi enam, et ta peab saama õppida meelepäraseid võõrkeeli. Sellise seisukohaga nõustumine võimaldaks liikuda edasi järelduseni, et kinnipeetavad peavad saama üldse õppida kõiki valdkondi, mida nad soovivad ning vangla peaks seda võimaldama. On ilmne, et selline arusaam oleks meelevaldne, sest selliste soovide võimaldamine oleks vangla jaoks väga kulukas ja keeruline.
37. Kaebaja väidab, et vanglale tuleneb kohustus õpekirjandust laenutada Viru Vangla kodukorra p-st 18.2.
38. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Viru Vangla kodukorra p 18.2.2 sätestab: „Õppekirjanduse laenutamine toimub taotluste alusel. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele. Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on kuni 6 kuud. Tähtaega on põhjendatud taotluse alusel võimalik pikendada 1 kord.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene sellest normist kinnipeetavatele subjektiivset õigust laenutada meelepärast õppekirjandust ning vastavalt ka mitte vanglale sellist juriidilist kohustust. See säte reguleerib üksnes seda, kuidas õppekirjandust laenutatakse, kuid ei näe ette, et igal kinnipeetaval on õigus laenutada meelepärast õppekirjandust.
39. Kaebaja viidatud rahvusvahelised dokumendid ei näe samuti ette seda, et igal kinnipeetaval peab olema õigus laenutada just seda õppekirjandust, mida ta parasjagu soovib. Kokkuvõtlikult öeldakse kaebaja viidatud dokumentides seda, et vanglates peab olema raamatukogu, kus on ka õppekirjandust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas neid nõudeid rikutud. Asja materjalidest nähtub, et Viru Vanglas on raamatukogu ning selles on ka õppekirjandust. Asjaolu, et õppekirjandust saavad eelisjärjekorras kasutada kooli nimekirjas olevad kinnipeetavad, ei tähenda, et see oleks nende rahvusvaheliste dokumentidega vastuolus. Lisaks on kaebaja ise nentinud, et rahvusvahelised dokumendid on Eesti jaoks soovitusliku iseloomuga. 3
40. Asjaolu, et määruskaebuse esitamise hetkel raamatukogus võõrkeelealane õppekirjandus parasjagu puudus, ei vii samuti järelduseni, et halduskohus jättis kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Nagu korduvalt rõhutatud, ei ole kinnipeetavatel subjektiivset õigust laenutada meelepärast õppekirjandust. Vastavalt pole õigusvastane see, et õppekirjandust pole võimalik laenutada igal ajahetkel, vaid ainult siis, kui see on kinnipeetava osakonnas olemas.
41. Eeltootust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4