Obsah (4)

§ 121§ 44§ 45§ 249

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 26. september 2022, Tallinn 3-22-2014 Haldusasi AS Gasell kaebus Vi

§ 121lg 4, § 252 lg 7, §-d 203-204).

ASJAOLUD JA KAEBUS 1.

1. Viimsi Vallavalitsus on 18.03.2022 taotluse alusel alustanud menetlust projekteerimistingimuste andmiseks Viimsis Kannikese tee 1 kinnistule spordihalli püstitamiseks. Menetlus on pooleli. Samas käivitas Viimsi vald 27.07.2022 riigihankemenetluse (viitenumber 250004) Viimsi jalgpallihalli ja olmehoone põhiprojekti koostamiseks. Pakkumiste avamise ajaks on riigihangete registris märgitud 26.09.2022 kell 11.
2. 1.
3. Viimsi Vallavalitsus andis 24.08.2022 korralduse nr 324 (edaspidi ka „korraldus nr 324“), millega nõustus Viimsi alevikus Kannikese tee 1, Kannikese tee ja Kannikese tee 19 kinnistute piiride muutmisega ning uute katastriüksuste moodustamisega nende kinnistute piires. Korralduses nähti eelnimetatud kinnistute piires ette 7 katastriüksust ning määrati nende sihtotstarbed.
4. Kaebaja, kes on Viimsis Halli tee 16 kinnistu ehk Kannikese tee 1 kinnistuga külgneva kinnistu omanik, esitas 23.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb esiteks korralduse nr 324 tühistamist, teiseks 18.03.2022 taotluse alusel algatatud projekteerimistingimuste menetluse lõpetamiseks 1 kohustamist ning kolmandaks Viimsi valla kohustamist Kannikese tee 1 kinnistule spordihalli rajamiseks detailplaneeringu algatamise kaalumiseks. Sisuliselt leiab kaebaja, et Kannikese tee 1 kinnistule kavandatava spordihalli rajamine eeldab tingimata detailplaneeringu kehtestamist ning vastava ehitusõiguse muul viisil, sh projekteerimistingimustega, andmine ei ole võimalik. Kaebaja hinnangul püüab vastustaja aga erinevate üksikute menetluste tulemusena (st. korraldusega nr 324, projekteerimistingimuste andmise menetlusega ja riigihankemenetlusega) saavutada kaebaja naaberkinnistule spordihalli rajamist võimaldava ehitusõiguse andmise, kuigi selline ehitusõigus peaks kaebaja hinnangul tingimata tulenema detailplaneeringust. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes eelnimetatud riigihankemenetluse peatamist või juhul kui hankeleping on juba sõlmitud, siis hankelepingu kehtivuse peatamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine kaebeõiguse ilmse puudumise tõttu
5. Leian, et kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „

“) § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda enda õiguste kaitseks.

Kaebeõiguse ilmselge puudumisega

§ 121

lg 2 p 1 tähenduses on tegemist juhul, kui on kahtluseta selge, et kaebusega vaidlustatav haldusakt või toiming (isegi kui see on objektiivselt õigusvastane) ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Antud juhul nähtub kaebusest üheselt, et kaebaja tegelik eesmärk on takistada Kannikese tee 1 kinnistule spordihalli ehitamist võimaldava ehitusõiguse andmist (ja seega spordihalli perspektiivset rajamist) mistahes muul moel kui nõuetekohaselt kehtestatud detailplaneeringu alusel. Seega soovib kaebaja kaebusega kaitsta enda kui Halli tee 16 omaniku õigusi, mida võib rikkuda naaberkinnistule spordihalli rajamine. Möönan, et kõnealuse spordihalli rajamine iseenesest võib kaebaja õigusi rikkuda. Kaebuses esitatud andmete pinnalt on iseenesest ka usutav, et vastustajal on põhimõtteliselt plaan spordihall rajada. Samas ei ole aga korraldus nr 324 mitte kuidagi suunatud kõnealuse spordihalli rajamisele. See ei anna kaebaja naaberkinnistule mistahes ehitusõigust ega loo ka mistahes edaspidiseks siduvaid eeldusi sellise ehitusõiguse andmiseks. Kinnistute piiride muutmine ja uute katastriüksuste moodustamine eraldivõetuna kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Samuti ei saa kaebaja õigusi rikkuda katastriüksustele sihtotstarvete määraine, pidades silmas, et eelnevalt oli Kannikese tee 1 kinnistu esemeks oleval katastriüksusel 100% ulatuses tootmismaa sihtotstarve, ent korralduse nr 324 määrati selle kinnistu piires moodustatavatele nendele katastriüksustele sotsiaalmaa ja transpordimaa sihtotstarbed ning ühele neist – mis jääb kaebaja kinnistust kaugemale, senisega sarnane tootmismaa sihtotstarve. Maatükkide sihtotstarbe muutmine ei too kaasa mistahes reaalseid muudatusi nende maatükkide kasutamises ega saa seega kaebaja õigusi rikkuda. Kaebusest ei nähtu ka, milles selline rikkumine seisneda saaks. Igal juhul ei anna sel moel katastriüksusele sihtotstarbe määramine ehitusõigust. Samuti ei saa vastustaja tulevikus selliselt määratud sihtotstarvetele tuginedes õigustada ehitusõiguse andmist projekteerimistingimustega, kui tegemist on detailplaneeringu kohustusega alaga ning projekteerimistingimuste andmiseks seaduses sätestatud eeldused ei ole täidetud. Kaebaja seisukoht, et spordihalli rajamiseks vajalik eitusõigus on konkreetset kohta ja muid faktilisi asjaolusid arvestades võimalik üksnes detailplaneeringu kehtestamise teel, võib seejuures iseenesest olla õige. Sel juhul saab kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda akt, millega vastav ehitusõigus antakse (näiteks projekteerimistingimused). Sellist akti antud juhul olemas ei ole. Korraldus nr 324 ei ole ka sellise akti eelhaldusaktiks. Seega ei riku korraldus nr 324 ilmselgelt kaebaja õigusi ning selle vaidlustamine on tarbetu ning kaebusest nähtuva eesmärgi saavutamiseks on kohtusse pöördumine ennatlik.

1. Võimalus, et kohalik omavalitsus viib läbi mingisugust menetlust, mille tulemus ei saa kaebaja hinnangul õiguspärane olla, ei riku samuti kaebaja subjektiivseid õigusi. Menetluse algatamist või menetluse läbi 2 viimist (menetlustoiminguid) saab isik erandkorras vaidlustada vaid juhul kui menetluse läbi viimine kui selline rikub kuidagi tema õigusi menetluse lõpptulemusest sõltumata. Antud juhul ei nähtu kaebusest, et see nii oleks. Seetõttu puudub kaebajal oma subjektiivsete õiguste kaitseks ka mistahes vajadus nõuda projekteerimistingimuste menetluse lõpetamist. Asjaolu, et projekteerimistingimusi ei ole antud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, saaks rikkuda projekteerimistingimuste väljastamise taotleja õigusi, mitte aga kaebaja omi. See, et kaebaja esitas selle menetluse käigus oma vastuväiteid, ei tähenda vastupidist ega anna kaebajale subjektiivset õigust nõuda menetluse lõpetamist. Juhul kui menetluse tulemusena antakse projekteerimistingimused, mis kaebaja õigusi rikuvad, saab ta pöörduda kohtusse projekteerimistingimuste tühistamise nõudega.
2. Kohustamisnõudega saab isik kohtusse pöörduda eeldusel, et vastustajal on kaebaja ees seadusest tulenev täitmata kohustus. Käesoleval juhul see nii ilmselgelt ei ole. Vastustajal ei ole kaebaja ees vääramatut kohustust detailplaneeringu algatamiseks ega selle kaalumiseks. Detailplaneering võib olla spordihoone rajamise eelduseks, ent isegi kui see nii on, on vastustajal võimalik otsustada spordihalli rajamise plaanist loobuda, kui ta detailplaneeringu menetlust ette võtta või selle ette võtmist isegi kaaluda ei soovi. Vastavat kaalumist saaks nõuda isik, kes on huvitatud ehitusõiguse saamisest, mitte aga kaebaja, kes on huvitatud teatud sisuga ehitusõiguse välistamisest. Detailplaneeringu algatamata jätmine (või selle kaalumata jätmine) seni kuni pole tehtud mistahes muud otsust spordihalli püstitamise lubamiseks, ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal ei ole abstraktset subjektiivset õigust detailplaneeringu kui sellise olemasolule, küll aga saab ta mistahes otsuseid ja toiminguid vaidlustada (mh argumendiga, et vastavad otsused oleks tulnud teha detailplaneeringus), kui ta näitab ära, kuidas vastava toimingu tulemus tema õigusi rikub. Juba eeltoodud põhjustel ei riku kaebaja õigusi ei korraldus nr 324 ega projekteerimistingimuste menetlus. Seejuures näib, et kaebaja projekteerimistingimuste menetluse lõpetamise ja detailplaneeringu algatamise kaalumise kohustamise nõuete esitamisega sisuliselt soovinud vastustajal spordihalli rajamiseks ehitusõiguse andmise keelamist muul moel kui detailplaneeringuga. Teisisõnu on kaebaja nende kahe kohustamisnõuetega tegelikult soovinud saavutada keelamiskaebuse eesmärki. Keelamiskaebuse esitamise võimalused on aga

§ 45

lg 1 kohaselt äärmiselt piiratud ning antud juhul ei oleks need täidetud, kuna kaebajal on oma eesmärgi saavutamiseks võimalik tulevikus vaidlustada projekteerimistingimused (kui need antakse). Esialgne õiguskaitse 6. Kuna kaebus kuulub tagastamisele ei ole sel eduväljavaateid ning seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta (

§ 249lg 3).

Pealegi on ilmne, et taotletud esialgse õiguskaitse meede väljuks kaebuses esitatud nõuete piiridest ning riigihankemenetluse peatamine ei oleks isegi kaebuse menetlusse võtmise korral ühelgi juhul kaebaja eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kaebaja saab esialgset õiguskaitset taotleda enda huvide kaitseks, eeskätt selleks, et kaebuse menetluse ajal ei saaks vastustaja või kolmandad isikud teha toiminguid, mille tulemusena muutub kaebaja jaoks eesmärgi saavutamine reaalselt võimatuks isegi kaebuse hilisema rahuldamise korral. Asjaolu, et vastustaja viib läbi hankemenetluse ja sõlmib hankelepingu mingisuguse projekti koostamiseks ja kulutab sellele raha, ei muuda kaebaja eesmärgi saavutamist kuidagi võimatuks. Hankemenetluse tulemusena projekti koostamine ei ole aluseks ehitusõiguse andmisel ning vastustaja ei saaks tulevast ehitusõiguse andmist põhjendada sellega, et projekt on juba olemas. Tellides projekti ehitusõiguse andmist, kannab vastustaja riski, et valminud projektile vastavat ehitusõigust hiljem anda ei õnnestu ning projekti realiseerumine nurjub. Kaebaja ei saa esialgset õiguskaitset taotleda vastustaja kulude (sh. avaliku raha) kokkuhoiu kaalutlustel. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur 3