Obsah (7)

§ 120§ 121§ 119§ 43§ 77§ 89§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2022, Tartu Kohtuasja number 3-22-488 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. veebruaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot. Kaebuse kohaselt asetas Tartu Vangla kaebaja eluohtlikku olukorda ning tekitas talle pikaajalisi piinu sellega, kui paigutas ta ajavahemikul
3. oktoober kuni
4. november 2021 Tartu Vanglas n-ö koroonasektorisse, kus teda hoiti ühes kambris COVID-19 haigust põdevate isikutega. Kaebaja märgib, et ta ei olnud sektorisse paigutamise ajal nakatunud koroonaviirusega, kuid sektoris viibides nakatus, sest tema juurde paigutati järjest kolm haigestunud kinnipeetavat. Pärast koroonaviirusega nakatumist tekkisid kaebajal peavalud, kõhuvalu, kõhulahtisus, külmavärinad ja muud tervisehäired. Kaebaja viitas Tartu Vangla
5. veebruari
6. a otsusele nr 1-13/381-2, millega tema kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata. 3-22-488
7. Kohus jättis
8. märtsi
9. a määrusega rahuldamata Xi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ning kohustas kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu 1050 eurot 10 päeva jooksul arvates määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 3). Kohus ei pidanud võimalikuks kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada kaebuse edulootuste puudumise tõttu. Kohus leidis, et kaebus ei oma edulootust muuhulgas põhjusel, et dokumentidest nähtuvalt oli kaebaja
10. oktoobriks 2021, mil ta paigutati COVID-19 haigust põdevate isikutega ühte sektorisse, juba haigestunud (tema COVID-19 test oli positiivne).
11. X esitas halduskohtu
12. märtsi
13. a määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus tagastas
14. aprilli
15. a määrusega kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu
16. märtsi
17. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale

1. märtsi
2. a määrusega tähtaja kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Kaebaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Halduskohus selgitas
3. märtsi
4. a määruse p-s 12 ka võimalust nõude suuruse ja riigilõivu summa suuruse muutmiseks. X vaidlustas ringkonnakohtus halduskohtu
5. märtsi
6. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega teda kohustati tasuma riigilõivu, kuid Tartu Ringkonnakohtu
7. aprilli
8. a määrusega tema määruskaebus tagastati. Ringkonnakohtu määrus ei olnud edasikaevatav (

§ 119lg 1).

Seega jõustus halduskohtu

1. märtsi
2. a määruse resolutsiooni p 1 Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli
4. a määrusega, mille kaebaja sai kätte
5. aprillil
6. X ei ole tasunud riigilõivu kohtu antud 10-päevase tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks. Kaebaja ei ole kohut teavitanud riigilõivu tasumisest ning tasumist ei ilmne ka kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja teavitanud soovist muuta kaebuse nõuet selliselt, et tal oleks võimalik tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le
8. Kohus on seisukohal, et Xi kaebust ei ole võimalik menetleda, sest riigilõiv on tasumata. Riigilõivu tasumata jätmine on asja läbivaatamist takistav puudus

§ 121lg 1 p 2 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebusega uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada riigivastutuse seaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tähtajaga ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist. 2 3-22-488 8. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetlus kinniseks dokumentide osas, mis sisaldavad teavet kaebaja terviseseisundi, talle pandud diagnooside ja määratud ravi kohta (tl 25 ja tl 31-33).

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja osaliselt kinniseks kuulutamine on praegusel juhul vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

§ 89

lg-st 2 tulenevalt ei või menetlusväline isik tutvuda haldusasja toimikuga kinniseks kuulutatud osas. 9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3