Obsah (4)

§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 22. märtsil 2021 Harju M

) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx-aastane poeg, kes elab ema juures. Samuti puudub vaidlus selles, et vanemad peavad ühiselt last ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. 2 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude

§ 101

lg 1 sätestatud määras (vt dtl 34), siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja ei pea enda vajadusi tõendama ning hageja igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb ½ töötasu alammäärast, s.o miinimumelatis. Seega ei vaidlusta kostja hageja vajadusi, kuna toob välja, et täidab vabatahtlikult hageja ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses ning jätkab sellega ka edaspidi (vt nt dtl 49). Kostja leiab, et elatise võlgnevus puudub, kuna ta on vaidlusalusel perioodil elatist tasunud nii rahas kui vahetult. Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.

§ 102

lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 08.12.2020 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kostja kinnitanud, et kostjal on ainult üks ülalpeetav, kelleks on hageja ning kostja on töövõimeline isik ja tema töövõimet ei ole piiratud (vt dtl 322), kostja töötab V OÜ-s (vt dtl 74, 75, 347). Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 08.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). 08.12.2020 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja esindaja kinnitanud, et hageja viibib kostja juures igal nädalal reede õhtust kuni pühapäeva päevani. Samuti võttis hageja esindaja omaks, et kostja tasub hageja telefoniarve, hoki huviringi, hoki varustuse eest ja osaliselt hageja riiete eest (vt dtl 321-324). Hageja seaduslik esindaja ja kostja on mõlemad teinud kulutusi hagejale riiete ostmiseks, hageja seaduslik esindaja on selle omaks võtnud ning kostja on seega selle kaudu hagejat vahetult ülal pidanud. 3 Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud hageja sideteenuste eest E AS-ile 2020. aasta aprillist kuni 2020. aasta novembrini (k.

1. a)kokku summas 132.85 eurot, sh telefoni järelmaks ja põnniradari teenustasu (dtl 57, 58, 111, 112, 118, 119, 175, 176, 183, 184, 192, 193, 283, 284, 292, 293, 298, 299). Kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et ta on tasunud hageja xxxx treeningu ja xxxx laagri arveid perioodi 01.04.2020-29.11.2020 eest kokku summas 584.00 eurot (dtl 55, 56, 108, 109, 173, 174, 179, 180, 187, 188, 190, 191, 281, 282, 288, 289, 296, 297). Samuti on kostja tõendanud hagejale riiete ja jalanõude ostmist perioodil 01.04.2020-29.11.2020 kokku summas 712.80 eurot (dtl 61-65, 114, 115, 189, 197, 202, 203, 208-210, 264-266, 287, 291, 307, 311, 319). Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja kandnud hageja kontole elatist perioodil 01.04.202029.11.2020 kokku summas 270.00 eurot (dtl 54, 107, 196, 304). Kostja ja hageja ei olnud küll kokku leppinud elatise tasumises hageja kontole, kuid 08.12.2020 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt puudus hagejal pangakaart (dtl 322) ning hageja ei saanud kasutada kontole laekunud summasid, mille tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lugeda nimetatud summat hagejale antud taskurahaks, vaid nimetatud summat saab lugeda elatiseks, kuna hageja seaduslikul esindajal oli seda võimalik kasutada hageja ülalpidamiseks hageja konto väljavõtetest nähtuvalt (dtl 54, 107, 196, 304). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja seaduslikul esindajal ja kostjal ühine hooldusõigus hageja üle. Seega saab eeldada, et vanemad on kokku leppinud hageja hobides ja vaba aja veetmises ning peavad tagama ka vastavate kulude katmise. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on tasunud arveid seoses hageja vaba aja veetmise ja hobidega, sh mänguasjade, kalastustarvete, jalgratta tarvete, nutikella eest perioodil 01.04.2020-29.11.2020 kokku summas 516.93 eurot (dtl 66, 117, 118, 120, 199, 200, 201, 204, 205, 211, 212, 267, 302, 303, 305, 308, 310, 312, 314, 317, 318). Hageja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud. 08.12.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hageja sünnipäevaga seotud kulud 2020. aastal kandsid vanemad võrdsetes osades ning vanemad korraldavad hageja sünnipäeva igal aastal kokkuleppel (dtl 323). Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kandis kulusid seoses hageja sünnipäeva korraldamisega 2020. aasta juulis kokku 91.00 eurot (dtl 207). Kuna tegemist on korra aastas tekkiva kuluga, siis on põhjendatud jagada summa kuude vahel võrdselt ning elatise vahetu tasumisena saab seega perioodil 2020. aasta aprillist kuni novembri lõpuni arvestada summat 60.64 eurot. Kuna vaidlus puudub selles, et hageja viibib kostja juures igal nädalal vähemalt reede õhtust kuni pühapäeva päevani, on põhjendatud ja hageja huvides, et kostja kannab vahetult hageja söögikulusid, samuti ka tervishoiuga seonduvaid kulusid. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on ostnud hagejale süüa perioodil 01.04.2020-29.11.2020 kokku summas 185.30 eurot (dtl 121, 122, 199, 205, 206, 211, 267, 268, 309, 310, 313-316, 319). Kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et ta on tasunud hageja arveid seoses tervishoiu kuludega, sh visiiditasud, ravimid, salvid, vitamiinid, perioodil 01.04.2020-29.11.2020 kokku summas 135.83 eurot (110, 116, 198, 210, 267, 306, 318). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud arvestada elatise vahetu tasumisena ja kostja kulude katmisena kostja poolt hagejale tehtud kingitusi (dtl 182, 207), samuti ei ole kohus arvestanud kostja poolt tehtud kulutusi, mida kostja ei ole põhistanud (dtl 60, 200, 202, 267) ning kulutusi, mis ei jää elatise nõude perioodi sisse (dtl 52, 53, 83, 84, 87, 92, 269-276). Eelnevast nähtuvalt on kostja hagejat vahetult ülal pidanud ja katnud jooksvalt hageja kulutusi alates 2020. aasta aprillist kuni 2020. aasta novembrini (k.
2. a)kokku summas 2598.35 eurot, seega ühes kuus keskmiselt summas 324.79 eurot (2598.35 eurot : 8 kuuga). Hageja ei ole kostja poolt kantud ja tõendatud kulude osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja on küll märkinud, et kostja 4 ei ole tõendanud, et hageja oleks nõustunud elatise vähendamisega kostja poolt kantud kulude võrra, kuid kohtu hinnangul ei ole vastavasisuline nõusolek vajalik, kuna hageja vanematel on ühine hooldusõigus. Kostja on esitanud tõendid ka selle kohta, et on tasunud elatist vahetult ja katnud hageja kulutusi ka pärast 08.11.2020 toimunud kohtuistungit, ostes hagejale riideid, jalatseid ja mänguasju ning tasudes söögi ja vaba aja veetmisega seotud kulude eest, samuti ka hageja matemaatika lisatundide eest (dtl 423-429). Lisaks nähtub kohtu poolt ajavahemiku 27.03.2020-23.12.2020 kohta kogutud pangakonto väljavõtetest, et kostja on tasunud perioodil 01.12.2020-23.12.2020 hageja kontole elatist 70.00 eurot (dtl 413, 414). Eelnevast nähtub, et kostja on hagejat menetluse kestel vahetult ülal pidanud ja katnud jooksvalt hageja kulutusi igakuiselt suuremas ulatuses, kui on seadusjärgne miinimumelatis. Seega peab kostja hagejat ülal ning ta ei ole ülalpidamise kohustust rikkunud. Puudub alus eeldada, et kostja teeks seda tulevikus, arvestades muu hulgas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasub hageja telefoniarve, hoki huviringi, hoki varustuse eest ja osaliselt hageja riiete eest ning hageja viibib kostja juures vähemalt igal nädalal reede õhtust kuni pühapäeva päevani, seega tasub kostja hagejale elatist ka vahetu suhtluse kaudu. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et D. A.i hagi D. A.i vastu elatise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud tõendid tema majandusliku olukorra kohta ja elatisabi määramise kohta hageja seaduslikule esindajale (dtl 72, 73, 77, 78, 213), kuna nimetatut ei ole vaja tõendada. Samuti ei anna kohus hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hagi mitterahuldamine ei sõltu vanema majanduslikust seisundist. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu antud kohtuvaidluses pooltel tasuda ei tule. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna hagejalt kui alaealiselt lapselt oleks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 5