1-20-8343/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-8343 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Marko Veedla tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Marko Veedla (isikukood 39808152228) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja Marko Veedla määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Marko Veedlat 07.01.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-8343 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 214 lg 2 p-de 1, 4 ja 5 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks kuritegude kogumis 4 aastat 2 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud neli päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 12.03.2020 4 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.02.
9. Viru Vangla esitas 08.06.2022 Viru Maakohtule materjalid Marko Veedla tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Marko Veedla tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist.
10. Viru Maakohtu 12.08.
11. a määrusega jäeti Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 1 3.
12. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Marko Veedla ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja, et ta on vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, õppinud kutseõppes keevitaja erialal ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti selle, et ta osaleb riigikeele õppes ning läbis sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ning suhted lähedastega on head ja toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et elukoht ning lähedaste toetus olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. 3.
13. Marko Veedlal on neli kehtivat karistust, mis viitab isiku väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Vangistuses viibib isik kolmandat korda, mis viitab sellele, et ka varasemad vabadusekaotuslikud karistused ei ole talle eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuna ametliku töö kogemust on temal vähe, võib see raskendada töökoha leidmist. Enne vangistust ei tegelenud kinnipeetav pool aastat mitte millegagi, oma sõnul lihtsalt puhkas. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 06.06.2022 seisuga tasumata nõudeid 866,71 eurot. Arvestades tasumata võlanõuete olemasolu, töökoha puudumist vabanemisel ning seda, et isik on varasemalt majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, esineb maakohtu hinnangul oht, et ta võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas proovida oma toimetulekut kuritegelikul teel parandada. 3.
14. Kuigi Marko Veedla mõistab osaliselt alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tagajärgi, pisendab ta probleemide tõsidust ja hulka. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav tihti alkoholi ning viimased vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku motivatsiooni alkoholist täielikult hoiduda ning samal ajal säilib risk, et alkoholi kuritarvitamine võib viia uute vägivallakuritegude toimepanemiseni. Iseloomustusest on näha, et vabaduses ja seltskonnas esines tihti ka narkootikumide tarvitamist, viimati
15. a märtsis enne vangistust. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et anamneesis on sõltuvusdiagnoos. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime grupis, olles kergesti mõjutatav. Seega säilib maakohtu hinnangul risk, et isik võib vabaduses grupi mõjul jätkata narkootikumide tarvitamist, mis võib omakorda mõjutada ka tema majanduslikku toimetulekut. Karistusregistrist nähtuvalt on Marko Veedlat neljal korral karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, mis viitab sellele, et ta käitub impulsiivselt, kordab oma vigu ega suuda varasematest kogemustest õppust võtta, mis seab maakohtu hinnangul kahtluse alla tema suutlikkuse vabanemisel õiguskuulekal teel püsida. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 12.08.
17. a määruse peale esitas määruskaebuse Marko Veedla, kes ei ole nõus eelnimetatud määrusega ning leiab, et tema suhtes on kõik eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 4.
18. Marko Veedla sõnul on tehtud vangla meditsiiniosakonnas viga, nimelt ei ole temal sõltuvusprobleeme. Ta on tarvitanud alkoholi ja narkootikume, toime pannud ka kuriteod, kuid tal ei ole raskusi saada hakkama ilma nende aineteta. Marko Veedla sõnul sattus ta halba seltskonda ja tahtis näida ägeda kutina, oli noor ja rumal. Ta väga kahetseb, et ei saanud varem sellest aru, mida ta teeb ja kuhu see kõik viia võib. Vangistuses olles vaatas ta üle oma elu ning otsustas teha kõik, et mitte enam vanglasse naasta. Vanglas ta töötas, sai keevitaja elukutse ning läbis sotsiaalprogramme, mis aitasid ennast paremini mõista ning leida põhjusi, miks see kõik 2 on toimunud ja et sellist asja rohkem ei juhtuks. Tal ei ole rikkumisi ning vangla lubas ta avavanglasse. Samuti on tal olemas töökoht (esitas tõendi) ning laialdase töökogemuse puudumine ei tähenda raskusi tööotsimisel (sooritas keevitaja eriala eksamid suurepäraselt). Arvamust, et tal võivad tekkida majanduslikud raskused, võib pidada ekslikuks. Samuti on vanemad valmis teda aitama. 4.
19. Marko Veedla kinnitab, et ta püüab ja teeb kõike selleks, et olla seadusekuulekas, aga teda ei usuta ning tehakse järeldusi, mis ei ühti reaalsuse ega nähtavate faktidega. Talle ei anta võimalust näidata, et see ei ole paljasõnaline jutt. Ta soovib seda tõestada oma tegudega. Lisaks vabaneks ta elektroonilise valve alla, kus on tema üle kontroll. Samuti on ta valmis järgima kõiki kohtu poolt määratud nõudeid ja maksma võlad poole aasta jooksul. Lisaks eelmärgitule on tal olemas ka elukoht ning soov elada seaduskuulekat elu, saada juhiload ja luua oma perekond. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
21. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud Marko Veedla ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu seisukohtade ümberhindamise või lõppjärelduse muutmise. Kuivõrd maakohus on veenvalt põhjendanud oma seisukohti, sealjuures toonud välja kõik isikut iseloomustavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda üle korrata, ja vastab lühidalt määruskaebuses esitatule.
23. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastupidiselt Marko Veedla seisukohale, ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu põhjendustes süüdimõistetu poolt osundatud viga – kuriteo toimepanemine katseajal. Maakohtu määruse lehekülgedel 5-6 asuvad kohtu põhjendused ning viide katseajale puudub. Seega ei ole maakohus ka sellele vabastamata jätmisel tuginenud.
24. Kuigi Marko Veedla suhtes esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid, sh on ta võrreldes maakohtus toimunud menetlusega leidnud endale vabaduses kindla töökoha Finsteel OÜ-s ning väidetavalt viibib ta ka avavanglas, ei ole need siiski piisavad, et jaatada tema ennetähtaegset vabastamist. Marko Veedla sõnades avaldatut, et ta on oma elu üle järele mõelnud ning soovib teha kõik, et edaspidi mitte vanglasse sattuda, sh näidata tegudega, et tema sõnadel on tõsi taga, on pigem raske uskuda, kuna varasemalt on talle korduvalt selline võimalus antud. Marko Veedlal on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest esimese kolme osas kandis ta ära kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse, reaalse vangistuse, 18.03.
25. Vanglas viibis ta 4 aastat 5 kuud, kuid vaatamata nii pikaajalisele vangistusele ei muutnud see tema käitumises midagi. Kaheksa kuud hiljem asus ta taaskord kuritegusid toime panema. Sealjuures on kriminaalasjas nr 1-17-7587 12.12.2018 koostatud kinnipeetava iseloomustusest näha, et ka varasemalt on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ (võttis neist aktiivselt osa), mis aga ei motiveerinud teda tegelema sõltuvusprobleemidega ega hoiduma vägivalla kasutamisest. Viimased vägivallakuriteod, mille eest ta karistust kannab, on 3 ta toime pannud alkoholijoobes. Lisaks viidi tema suhtes läbi erinevaid sekkumisi (pereteraapia, erinevad vestlused, töölehtede täitmine, psühholoog jms), mis samuti ei mõjutanud teda.
26. Eelnev näitab, et varasem karistatus, sh pikaajalise vangistuse kandmine, ning mitmete erinevate riskitegureid vähendavate programmide ja vestluste läbimine ei ole senini saatnud Marko Veedla puhul edu. Arvestades seda, et praegu kannab ta karistust kolmel korral vägivalla kasutamise eest ja väljapressimise eest, samuti on teda varasemalt karistatud nii varguste, röövimise, väljapressimiste, kehaliste väärkohtlemiste eest (sh ühe korra vanglas), ohustab ta nii teiste isikute elu ja tervist kui ka vara. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et seekordne vangistus on avaldanud piisavat mõju, et oht uute kuritegude toimepanemiseks oleks madal.
27. Ringkonnakohtu hinnangul piisab juba ainuüksi sellest, et alkoholi või narkootiliste ainete tarvitamine on soodusteguriks kuritegude toimepanemisel, mida see käesolevalt ka on olnud, et öelda, et tegemist on probleemiga. Kas tegemist on sõltuvusega või mitte, ei ole Marko Veedla puhul oluline. Oluline on see, et Marko Veedla saaks aru, et igasugune sõltuvusainete tarvitamine on tema puhul ohuteguriks, mis võib viia nii majandusliku kasu saamise eesmärgil (narkootikumid) kui ka vägivalla kasutamisega (alkohol) seotud kuritegude toimepanemiseni. Kuivõrd varasemad sekkumised on olnud edutud, ei saa olla kindel, et programmide uuesti läbimine on saavutanud praeguseks ajaks oma eesmärgi.
28. Marko Veedla põhjendab määruskaebuses oma varasemat käitumist sellega, et ta oli noor ja rumal, sattus halba seltskonda ning soovis lihtsalt äge kutt olla. Ringkonnakohus möönab, et see võis nii ka olla, kuid see ei vabanda toimepandud kuritegusid ega anna kaalu ka ennetähtaegsele vabastamisele. Seda enam, et Marko Veedla on samu ebaõigeid seaduserikkumisteni viinud valikuid teinud korduvalt. Mitmeid positiivsed asjaolud ja vanglas distsiplinaarkaristuste puudumine on praegu arvestatav samm õiguskuulekuse suunas. Samas tuleks Marko Veedlal neid positiivseid muutusi kinnistada, milleks on tal võimalus avavanglas karistuse kandmist jätkates. Tema järgnev käitumine näitab, kas tema usaldamiseks on alust. Elektrooniline järelevalve ja käitumiskontrolli nõuded annavad võimaluse kontrollida süüdimõistetut mingil määral, kuid need ei hoiaks ära uute kuritegude toimepanemist. Marko Veedlast tulenev retsidiivsusrisk ei ole praegu veel tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal.
29. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
30. augusti
31. a määrus muutmata ja Marko Veedla määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4