← Eesti

2-22-6913/6

Obsah (11)§ 415§ 444§ 407§ 173§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-6913 Tsiviilasi Osaü

) § 468 lg 1 p 2). 2-22-6913 7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale R. V. avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. 2

(4)2-22-6913 − Hageja taotleb kostjalt pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on teenuse osutaja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi. Hageja nõuab 1 tasulise kirja saatmise eest 25 eurot ning kahe järgneva kirja eest kokku 10 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt 15 eurot muude makseviivitusega tekkinud kulude eest. Kohus selgitab, et VÕS 1132 lg 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib tarbijast võlgnikule saata kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Kuigi antud juhul ei ületa hageja nõue sissenõudmiskulu ülempiiri, ei nähtu hagiavaldusest, et hageja või tema õiguseelneja oleks kostjale saatnud tasulisi meeldetuletuskirju vastavalt VÕS §-s 1132 ettenähtud tingimustele. Kohtule nähtub, et hagiavaldusele lisatud arved sissenõudmiskulude eest kogusummas 30 eurot olid kostjale esitatud lepingu kehtivuse ajal. Lisaks ei selgu eelnimetatud arvetelt, kas ja millistel kuupäevadel oli kostjale saadetud tasulisi meeldetuletuskirju. Hageja pole tuginenud asjaolule, et oleks saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirja vastavalt VÕS 1132 nõuetele pärast lepingu lõppemist. Seega pole hageja võla sissenõudmiskulu 35 euro ulatuses õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1132 eelnõu seletuskirjas on leitud, et kogusumma täpsem sisustamine aitab vältida ohtu, et väidetavaid kulusid nõutakse piirmäära ulatuses sisse, kuigi need ei pruugi olla tegelikult tekkinud. Hageja pole summaliselt sisustanud muude kulude (15 eurot) tekkimist ega nende vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole võla sissenõudmiskulude nõue 50 euro väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 98% ulatuses, peab kohus juhindudes

§ 163

lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 710 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 440 (350+90) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena 3

(4)2-22-6913 välja mõista 431,20 eurot (s.o 440-st eurost 98%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.