Obsah (5)

§ 3§ 7§ 36§ 55§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 8. september 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5726 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“

§ 3

lg-s 2 sätestatud keeldu eirati, kuid hagi rahuldamise seisukohalt ei ole oluline, et seda keeldu oleks pidanud rikkuma kostja. Olukorras, kus kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust, on tagasinõudeõigus üksnes isiku vastu, kes

alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Kindlustuskohustuse täitmise eest vastutavad isikud on defineeritud

§ 7ning nende isikute hulgas ei ole sõidukijuht.

Kohaldamisele ei kuulu Soome sõidukiseaduse § 125 lg 2.

§ 7

lg 1 kohaselt on oluline, kes oli kahju põhjustamise hetkel sõiduki liiklusregistrisse kantud omanik ja selleks oli kostja. KOSTJA VASTUVÄITED 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja kahju põhjustaja. Kostja võõrandas sõiduki 15.03.2021 K. H. le ning andis sõiduki valduse ja omandi üle. Müügilepingus on uue omaniku elukohaks märgitud XXX. Kuna liiklusõnnetus toimus Soomes Espoo linnas, tuleb järeldada, et sõidukit juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel K. H. . Kostja viibis õnnetuse päeval Eestis. Kostjal ei olnud võimalik järgida

§ 3

lgs 2 sätestatud keeldu, keeldu rikkus sõiduki uus omanik.

§ 3

lg-e 2 rikkumise saab toime panna sõiduki juht.

§ 36lg 2 räägib kahju põhjustajast.

Kostja ei olnud kahju põhjustaja, sest tema sõidukit ei juhtinud.

§ 7lg 1 ei kuulu kohaldamisele.

Kostja eeldas sõidukit võõrandades, et uus omanik viib auto Soome. Tulenevalt Soome sõidukiseadusest oleks sõiduki uus omanik pidanud registreerima sõiduki ümber Soome ning sõlmima Soomes kehtiva liikluskindlustuse. LS § 77 lg 3 järgi oli uus omanik kohustatud esitama hiljemalt 22.03.2021 Transpordiametile taotluse sõiduki registriandmete muutmiseks. 2/4 Seega ei ole hagejal õigust esitada tagasinõuet

§ 55alusel.

Kostja teo või tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Hageja oleks pidanud hagi esitama sõiduki uue omaniku ja juhi vastu. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • sõiduk CITROEN BERLINGO (XXX) põhjustas Soomes, Espoos 13.09.2021 liiklusõnnetuse, kui sõitis tagant otsa sõidukile OPEL INSIGNIA (XXX); • liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduk OPEL INSIGNIA kahjustada, kokku on kahjusumma 4285,45 eurot (tl 12-24); • sõiduki CITROEN BERLINGO omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja (tl 8); • sõidukil CITROEN BERLINGO puudus 13.09.2021 liikluskindlustus. Viimane kindlustusandja oli hageja, poliisi kehtivus lõppes 15.03.2021 (tl 9); • hageja on hüvitanud MIC-le kahju 4285,45 eurot (tl 10). Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2, 4 ning TsMS § 272 alusel. 4.

§ 9

lg 1 kohaselt on sõiduki põhiasukoht riigis, mille liiklusregistrisse sõiduk ajutiselt või alaliselt on kantud. Vaidlusalune sõiduk on kantud Transpordiameti peetavasse liiklusregistrisse (https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf?lang=et), seda ei ole Eesti registrist kustutatud. Seega tuleb lugeda, et sõiduki põhiasukoht on Eestis ning kohaldub Liikluskindlustuse seadus. 5.

§ 3

lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping (edaspidi leping) kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses.

§ 7

lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul.

§ 7

eelnõu seletuskirjas sätestab eelnõu üheselt, et liikluskindlustuse süsteem lähtub kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Eelnõu regulatsioon välistab vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Seaduse eelnõuga sooviti lahendada probleemi, et kui sõiduk on müüdud kirjaliku müügilepingu alusel ja liiklusregistri andmed on jäänud korrastamata (uus omanik liiklusregistrisse kandmata), siis sageli ei ole võimalik üleüldse tuvastada, kes on tegelik sõiduki omanik ja liikluskindlustuse seaduses sätestatud kindlustuskohustusega isikuks. Seega nähtub nii seaduse tekstist kui eelnõu seletuskirjast, et seadusandja soovis liikluskindlustuse kohustuse määratlemisel lähtuda liiklusregistri kannetest. Registri kanded ei loo sõiduki omandiõigust, kuid need võivad tekitada liikluskindlustuse kohustuse sõltumata omandiõigusest. Kostja vastuväidete kohaselt müüs ta vaidlusaluse sõiduki 15.03.2021 müügilepinguga K. H. le (tl 31). Tulenevalt LS § 77 lg-st 3 pidi sõiduki uus omanik esitama registris andmete muutmiseks taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Kolmas isik seda ei teinud. Hageja esitatud registri väljavõtte kohaselt on sõiduki XXX omanik kostja V. S. . Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et registrisse oleks omanikuna kantud kolmas isik. Kohus on kontrollinud, et registris on siiani kostja tehtud omanikukanne. Kuna kolmas isik LS § 77 lg 3 nõutud taotlust ei esitanud, oli kostjal LS § 77 lg 8 p 1 alusel õigus esitada avaldus mootorsõiduki ajutiselt registrist kustutamiseks. Kostja seda ei teinud. 3/4 Seega oli kostjal liiklusõnnetuse toimumise hetkel (ja on ka praegu) kohustus sõlmida sõiduki kindlustusleping. 6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtivat liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud. Viimane kindlustusandja oli hageja, kellel oli

§ 36

lg 2 alusel kahju hüvitamise kohustus.

§ 55

alusel on hagejal õigus esitada regressi nõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Kohus on juba asunud seisukohale, et kindlustuskohustuse täitmise eest vastutab kostja hoolimata sõiduki edasi müümisest. Regressi nõude esitamise eelduseks on asjaolu, et ei peetud kinni

§ 3lg 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

Seaduse kohaldamisel ei ole oluline, milline isik liikluses osalemise keeldu rikkus ning kas hagejal oli võimalik seda rikkumist mõjutada. Oluline on ainult see, et sõiduk osales liikluses ja hagejal oli sõiduki kindlustamise kohustus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk liikluses osales. Viide sellele, et hageja ei olnud õnnetuse toimumise ajal Soomes (tl 32-33), ei ole asjakohane. Asjakohane ei ole viide ka sellele, et kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kostja vastutab praegusel juhul seadusest tulenevalt. Vastutuse tekkimiseks piisab, et on põhjuslik seos vaidlusaluse sõiduki liikluses osalemise ja kahju tekkimise vahel.

1. Kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud kahjusummat – selle suurust ega koosseisu. Seega loeb kohus tõendatuks, et hagejale tekkinud kahju suurus on 4285,45 eurot. Kohus mõistab eeltoodu alusel nimetatud summa kostjalt välja.
2. Hageja on palunud välja mõista viivised alates 15.04.
3. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja andis kostjale põhivõla tasumiseks tähtaja 13.04.2022 (tl 11), seega on hagejal õigus nõuda viiviseid alates 14.04.
4. Kohus lähtub hageja taotletud tähtajast. Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse kuulutamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 138,07 eurot ning lisaks edasiulatuva viivise alates 09.09.
6. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 560 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Hageja on saanud õigusabi 4 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja õigusabikulude summa on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1040 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4