RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 418lg 1, § 424 lg 2 ning § 414 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 9.

märtsi

1. a otsus Tarmo Hurda kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere
2. september 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsus osas, millega jäeti maakohtu otsus käesoleva resolutiivosa punktis 2 nimetatud osas muutmata ja Tarmo Hurdalt mõisteti välja 329 eurot 40 senti apellatsioonimenetluse kulu katteks.
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsus osas, millega: 2.
9. Tarmo Hurt tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 414lg 1 järgi; 2.2.

Tarmo Hurdale mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust; 2.3.

Tarmo Hurdalt mõisteti apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks välja hüvitis summas 2348 eurot 20 senti ja riigi kanda jäeti menetluskulu summas 2348 eurot 20 senti; 2.4. konfiskeeriti kaks pakendit püssirohtu. 3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 3.1. mõista Tarmo Hurt

§ 414lg 1 järgi õigeks; 3.2.

mõista Tarmo Hurdale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantava karistuse 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega

1. märtsist 2021; 3.
2. mõista Tarmo Hurdalt apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1709 eurot 80 senti, jättes selle menetluskulu ülejäänud osas riigi kanda; 1-21-4529 3.
3. jätta apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
6. Kassatsioonimenetluse kulu 297 eurot jätta riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tarmo Hurt anti kohtu alla süüdistatuna: 1) karistusseadustiku (

) § 418 lg 1 järgi selles, et tuvastamata ajast kuni 26. septembrini 2020 omas ja hoidis ta enda elukohas ise valmistatud laskekõlblikku püstolit koos adapteriga, ehkki tal ei olnud relvasoetamisluba ega relvaluba; 2)

§ 414lg 1 järgi selles, et tuvastamata ajast kuni 27.

septembrini 2020 omas ja valdas ta enda elukohas 218 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, kuigi tal ei olnud lõhkeaine käitlemise luba; 3)

§ 424lg 2 järgi selles, et olles 2018.

aastal kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis ta

1. märtsil
2. aastal taas alkoholijoobeseisundis olles mootorsõidukit.
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsusega tunnistati T. Hurt süüdi kõigis süüdistuses märgitud kuritegudes. Maakohus karistas teda

§ 418

lg 1 järgi vangistusega 8 kuuks ja § 414 lg 1 järgi vangistusega 10 kuuks, mõistes nende kuritegude eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

Seda karistust suurendati

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 11.

veebruari 2019. a otsusega asjas nr 1-19-1114 mõistetud karistuse kandmata osa ehk 9 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust.

§ 424lg 2 järgi karistas kohus T.

Hurta 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis liideti

§ 64

lg 1 alusel eelnevalt moodustatud liitkaristusele, mõistes süüdistatavale lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Arvestades eelvangistuse

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka, luges kohus kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel jättis kohus poole menetluskulust riigi kanda, mõistes T. Hurdalt välja menetluskulu hüvitise summas 2348 eurot 20 senti.

1. Tartu Ringkonnakohus tegi
2. märtsil 2022 otsuse, millega ta jättis maakohtu otsuse muutmata ega rahuldanud selle peale esitatud süüdistatava ja kaitsja apellatsioone, milles taotleti T. Hurda täielikku õigeksmõistmist ning talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas T. Hurda kaitsja, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist

§ 414lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning liitkaristuse kergendamist.

Kaitsja arvates jätsid kohtud T. Hurta

§ 414lg 1 järgi süüdi tunnistades tähelepanuta süüdistatava juurest leitud püssirohu kasutamise eesmärgi. Relvaseaduse (Relv

S) § 17 lg 1 järgi on püssirohi paiskeaine, mitte lõhkeaine. Püssirohtu müüakse relvaseaduse alusel väljastatud relvaloa esitamisel. Seega on püssirohi jahirelva laskemoona osa ja

§ 414lg 1 objektiivne teokoosseis pole täidetud.

Kassaatori väitel on väär ka T. Hurda süüditunnistamine

§ 418lg 1 järgi, kuna süüdistatav ei olnud relva olemasolust teadlik. Kohtud eirasid KrMS § 7 lg-t 3. 2

§ 418lg 1 järgi õigeks tagajärjetuks.

7. Samas väärivad tähelepanu kassaatori väited püssirohu ebaseadusliku käitlemise kvalifitseerimise kohta. T. Hurda elukohast leiti 218 grammi püssirohtu, mille valdamise kvalifitseerisid kohtud

§ 414lg 1 järgi lõhkeaine ebaseadusliku käitlemisena.

Kaitsja hinnangul on jahitulirelva püssirohi jahitulirelva laskemoona osa, mille käitlemine ei ole karistatav

§ 414järgi.

8.

§ 414

lg 1 kohaselt on karistatav lõhkeaine ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, üleandmine, turustamine või muu ebaseaduslik käitlemine.

§ 418

lg 1 järgi karistatakse aga tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuigi püssirohi on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 2 lg 1 tähenduses ja lõhkeaine sama paragrahvi teise lõike mõttes, on laskemoona ja selle osakomponentide käitlemise regulatsioonis sisemised vastuolud. Seetõttu ei saa üksnes LMS § 2 lg-te 1 ja 2 põhjal otsustada, kas püssirohi on käsitatav lõhkeainena

§ 414

mõttes või hoopis laskemoonana

§ 418tähenduses.

Kolleegiumi hinnangul tuleb püssirohi kõnesolevate süüteokoosseisude tähenduses lugeda laskemoonaks, mitte lõhkeaineks ja seda järgmistel põhjustel.

1. RelvS § 17 lg 1 kohaselt on laskemoon terviklik padrun, mis koosneb püssirohust või muust paiskelaengust (p 1), sütikust (p 2), kuulist, haavlist või muust lendkehast (p 3) ning padrunikestast (p 4). Kuigi RelvS § 17 lg 1 padruni osakomponente, sh püssirohtu, eraldiseisvalt laskemoonaks ei loe, teeb seda otsesõnu sama seaduse § 46 lg
2. Osutatud säte kehtestab selle laskemoona kogused, mida füüsiline isik tohib loa olemasolu korral hoida. Muu hulgas lubab RelvS § 46 lg 5 p 6 füüsilisel isikul laskemoonana hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg. Järelikult on seadusandja käsitanud püssirohtu kõnesolevas kontekstis laskemoonana.
3. Selle kasuks, et püssirohi on

§ 418

mõttes laskemoon, mitte lõhkeaine

§ 414

tähenduses, kõneleb ka järgnev.

§-de 414 ja 418 karistusmäärade võrdlusest, samuti asjaolust, et erinevalt lõhkeaine ebaseaduslikust käitlemisest on laskemoona ebaseaduslik käitlemine kriminaalkorras karistatav üksnes olulise koguse korral, järeldub, et seadusandja peab lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist raskemaks kuriteoks kui laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. RelvS § 46 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tohib füüsiline isik laskemoonana hoida ühe tulirelva kohta maksimaalselt 200–300 sellist padrunit, mille üks komponent on ka püssirohi (RelvS § 17 lg 1 p 1). Samal ajal lubab RelvS § 46 lg 5 p 6 hoida iga tulirelva kohta tervelt 1 kg püssirohtu, mis tavapäraselt ületab märgatavalt 300 padrunis sisalduvat püssirohukogust. Seega on püssirohu hoidmine padrunites sisalduva laskemoona komponendina seadusandja hinnangul ohtlikum kui lahtise püssirohu hoidmine. Sellises olukorras ei saa olla seaduse mõttega kooskõlas see, kui lahtise püssirohu ebaseadusliku valdamise eest oleks ette nähtud raskem karistus (

§ 414

) kui sama kogust püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseadusliku valdamise eest (

§ 418

). Niisamuti oleks seaduse mõttega raskesti ühitatav, kui olukorras, kus teatud ebaolulise koguse püssirohtu sisaldavate padrunite ebaseaduslik käitlemine pole

§ 418

lg 1 järgi kriminaalkorras karistatav, tuleks isikut

§ 414lg 1 järgi karistada sama koguse lahtise 3

§ 418tähenduses hõlmab ka püssirohtu kui laskemoona komponenti.

11. Nii maa- kui ka ringkonnakohus lähtusid kriminaalasja lahendamisel üksnes RelvS § 17 lg-st 1, leides seetõttu ekslikult, et püssirohu ebaseaduslik omamine ja valdamine on karistatav

§ 414lg 1 järgi.

Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis tingib kohtuotsuste osalise tühistamise. 12.

§ 418

lg 1 järgi on karistatav vaid olulises koguses laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Kohtupraktika kohaselt tuleb piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks, kui isiku valduses oleva laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-8-11, p 19 ja
3. septembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-58-11, p 11.) Kuivõrd püssirohu kogus, mille omamist ja valdamist T. Hurdale ette heidetakse (218 grammi), jääb alla RelvS § 46 lg 5 p-s 6 sätestatud madalamat piirmäära (1 kg), ei vasta T. Hurda kõnesolev tegu ka

§ 418lg 1 objektiivsele koosseisule. 13. Ehkki 218 grammi püssirohu omamine ja valdamine võib täita Relv

S §-s 8913 sätestatud väärteokoosseisu, kusjuures selline võimalik väärtegu ei oleks praeguseks ka aegunud (

§ 81lg 7 p 2), tuleb T.

Hurt püssirohu käitlemises siiski õigeks mõista, mitte aga lõpetada kriminaalmenetlust väärteo tunnuste ilmnemise tõttu (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12). Nimelt jätab kolleegium muutmata T. Hurdale vaidlustatud kohtuotsustega mõistetud lõpliku karistuse 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust (vt selle kohta allpool). See tähendab, et kui T. Hurta karistataks ühe käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olnud teo eest tulevikus RelvS § 8913 järgi, kujuneks tema olukord kaitsja kassatsiooni osalise rahuldamise tõttu lõppastmes raskemaks, kui see on kasseeritud kohtuotsuse järgi. See oleks aga vastuolus nii reformatio in peius-keelu kui ka KrMS § 361 lg 1 p-s 7 sätestatud süüdimõistetu olukorra raskendamise keeluga. Seetõttu tulebki T. Hurt talle 218 grammi püssirohu käitlemises

§ 414lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

14. Tühistades kohtuotsused T. Hurda süüditunnistamises ja karistamises

§ 414

lg 1 järgi, tuleb tühistada ka talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristusena mõistetud üheaastane vangistus.

See ei tingi aga T. Hurdale mõistetud lõpliku karistuse – 3 aasta 3 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse – muutmist. Süüdistatav pani

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritud tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vangistusega, toime

1. oktoobrini 2020 väldanud katseajal, mis oli talle määratud siis, kui ta vabastati tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Uue kuriteo toimepanemise tõttu ei tähendanud katseaja möödumine
4. oktoobril 2020, et T. Hurt olnuks
5. märtsil 2021, mil ta pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, 11.

veebruari 2019. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Seetõttu tuleb T. Hurdale mõista

§ 418

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi mõistetud üksikkaristustest

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus, mida tuleb seejärel

§ 76lg 8 ning § 65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 11.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-100-06, p 19.) Pidades silmas reformatio in peius-keeldu, mõistab kolleegium T. Hurdale

§ 418

lg 1 järgi mõistetud 8-kuulisest vangistusest ja

§ 424

järgi mõistetud 2 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse 2 aastat 6 kuud ja 24 päeva vangistust.

Suurendades seda karistust

§ 76lg 8 ja § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi 4

§ 68lg 1 alusel maha arvata 3 päeva eelvangistust.

Ärakantavaks vangistuseks jääb 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega

1. märts
3. Süüdistatava õigeksmõistmine püssirohu ebaseaduslikus käitlemises tingib kohtuotsuste tühistamise ka püssirohu konfiskeerimise osas. See ei tähenda aga seda, et püssirohi tuleks T. Hurdale tagastada. Süüdistusakti kohaselt anti süüdistatava valdusest leitud püssirohi üle Lõuna prefektuuri ametnikule. RelvS § 9 lg 1 kohaselt peab isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseile ning andma talle leiu üle sama seaduse § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. Viidatud juhistest tuleb lähtuda ka olukorras, kus püssirohi leitakse läbiotsimise käigus.
4. T. Hurda süüdimõistmise mahu vähenemise tõttu tuleb kolleegiumil muuta ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus nr 1-21-2199/76, p 26). Kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulust kogusummas 4696 eurot 40 senti loeb kolleegium seotuks

§ 414

lg 1 järgi esitatud süüdistusega

1. a)poole tulirelvaekspertiisi kulust (210 eurot) ja
2. b)kolmandiku määratud kaitsjale makstud tasust (1066 eurot 80 senti). Seega piirdub süüdistatava kohustus apellatsioonimenetluseeelse menetluskulu hüvitamisel 3419 euro 60 sendiga, mida kolleegium vähendab sarnaselt maaja ringkonnakohtuga KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel 50% võrra ehk 1709 eurole 80 sendile. See summa tuleb tasuda vastavalt maakohtu otsusele 12 kuu jooksul arvates käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kuna käesoleva otsuse kohaselt pidanuks ringkonnakohus tegema KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, tuleb kogu apellatsioonimenetluse kulu – määratud kaitsja tasu 329 eurot 40 senti – jätta KrMS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda. 17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2022. a otsuse ja Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022. a otsuse osas, millega tunnistati T. Hurt süüdi ja teda karistati

§ 414

lg 1 järgi, moodustati

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus, jaotati menetluskulud ja konfiskeeriti kaks karpi püssirohtu. Tühistatud osas teeb kriminaalkolleegium uue otsuse, millega mõistab T. Hurda

§ 414

lg 1 järgi õigeks, mõistab süüdistatavale

§ 64

lg 1 alusel uue liitkaristuse, suurendades seda

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel sama karistusmäärani, mille kasuks otsustasid esimese ja teise astme kohus. Samuti vähendab kolleegium süüdistatavalt apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks välja mõistetava hüvitise suurust ja jätab apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.

1. KrMS § 186 lg 1 alusel jääb kassatsioonimenetluse kuluna riigi kanda 297 eurot, mille kolleegium määras
2. juunil
3. a määrusega Ahto Sirendi Advokaadibüroo OÜ-le süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud sõidukulu eest (allkirjastatud digitaalselt) 5