Obsah (6)

§ 121§ 214§ 64§ 68§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8343 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laur

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 10 kuud.

Marko Veedla tunnistati süüdi

§ 214

lg 2 p 1,4,5 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 64

lg-te 1 ja 2 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat karistust ja Marko 2 Veedlale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2019 kuni 23.11.2019 ja 22.12.2019 kuni 23.12.2019, s.o 4 päeva karistuse hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 26 päeva vangistust, mille ärakandmist loetakse Marko Veedla viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 12.03.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 4 korral, vanglakaristust kannab ta kolmandat korda, neist kahel korral on ta vangistuses viibinud alaealisena. Varasemalt on isikut karistatud röövimise, varguse, korduva kehalise väärkohtlemise, alaealistelt vägivallaga ähvardamisel väljapressimiste eest. Ühel korral on vägivallateo pannud toime vangistuses viibides. Käesolevat karistust kannab kinnipeetav korduva kehalise väärkohtlemise ja väljapressimise eest, mis on toime pandud grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Kuritegusid iseloomustab majandusliku kasu saamine, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vägivaldsete kuritegude toimepanemise põhjusteks on impulsiivne ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetav tolereerib õigusvastast käitumist. Vangistuses on kinnipeetav alates 20.08.2021 osalenud majandustöödel koristajana. Alates 02.09.2021 osaleb isik kutseõppes xxxx. Alates 16.11.2021 osaleb isik riigikeele A2-taseme koolitusel. Ajavahemikus 01.10.2021-11.01.2022 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Alates 18.05.2022 osaleb isik sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 8 kuud vangistust. Marko Veedla on suurema osa oma elust elanud emale kuuluvas korteris aadressil xxxx, kuhu omab ka rahvastikuregistri andmetel alates 06.05.2004 kehtivat sissekirjutust. Umbes pool aastat enne vangistust elas kinnipeetav koos endise elukaaslase L.S. xxxx, kus elas ka viimase xxxx aastal sündinud poeg. Nimetatud aadressil pani Marko Veedla toime vägivallateo oma endise elukaaslase suhtes. Marko Veedla on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et 06.05.2022 toimunud kodukülastuse käigus antud aadressile selgus, et tegemist on 1-toalise korteriga, mille omanik on Z.D. (Marko Veedla vanaema). Hetkel korteris keegi ei ela. Kommunaalvõlad korteril puuduvad ja olemas on kõik eluks vajalik. Korteri omanik on nõus isiku elama asumise ja elektroonilise valve seadme paigaldamisega antud aadressile ning 02.05.2022 on ta edastanud kriminaalhooldusametnikule e-maili teel sellekohase kirjaliku nõusoleku. Aadressil xxxx asuvat elukohta näitas omaniku tütar S.Z. (Marko Veedla ema). Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud aadressil tagatud. Koolis käimisega olid isikul suured probleemid, õppida ta ei viitsinud, kohal käimisega oli probleeme, kiusas ja ähvardas kaasõpilasi. Põhihariduse omandamisega alustas kinnipeetav vangistuses 15.12.
2. Kinnipeetav omandas vangistuses 2018.a kevadel põhihariduse. Käesoleva vangistuse ajal suhtub isik positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. 15.06.2021 on tema eesti keele oskuse tasemeks hinnatud A
3. Alates 16.11.2021 õpib ta riigikeelt A2tasemel. Kinnipeetava väitel läks ta 15-aastaselt Tallinnas ehitusele abitööliseks. Peale eelmist vangistust oli firmas xxxx õpipoisiks betooni- ja keevitustöödel. Sealt läks edasi tööle ühte asfaldifirmasse, töö oli mitteametlik, kuid sai rohkem palka. Tegi nimetatud tööd IdaVirumaal 3-4 kuud, misjärel läks ära Tallinnasse, kus töötas mõned nädalad erinevatel abitöödel (haljastus, ehitus). Eesti Töötukassas ennast arvele ei võtnud, kuna seal olid liiga pikad järjekorrad. Pool aastat enne vangistust ei tegelenud isik mitte millegagi, oma sõnul lihtsalt puhkas. Kinnipeetav elas koos endise elukaaslasega, kellel oli väike laps ja sai 3 sotsiaaltoetust. Isiku väitel erilisi rahalisi probleeme ei olnud. Osa sissetulekust tuli kuritegelikul teel. Kinnipeetav väitis, et ametlikult ta töötada ei soovinudki, kuna tema konto oli kohtutäituri poolt arestitud. Tulevikus eelistab ära Soome tööle minna. Töötamise registri andmetel on isik töötanud 24.04.-10.06.2019 J. OÜ-s, 12.07.-19.07.2019 S. OÜ-s ja 26.08.16.09.2019 I. OÜ-s. Varasema vangistuse ajal alustas isik 2018.a sügisest siseviimistluse kursusel osalemisega, kuid paraku heideti 03.10.2018 seisuga pärast teist teooriatundi kursuselt välja ebasobiva käitumise ja huvi puuduse tõttu. Varasemate vangistuste ajal on isik töötanud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Täitmata võlanõudeid K-Raha andmetel seisuga 06.06.2022 on 866,71 eurot, vabanemisfondis on 121,90 eurot. Vangistuses on isikut toetanud ema S.Z.. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub Marko Veedlal töökoht. Isikul on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Marko Veedla vanemad on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Rahvastikuregistri andmetel on Marko Veedla vallaline, lapsi tal ei ole. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema S.Z., kasuisa I.Z. ja noorem õde J.Z.. Vangla andmetel suhtleb isik lähedastega peaaegu igapäevaselt. Bioloogilise isa U.V. kontakt puudub, peab kasuisa oma isaks. Isiku väitel on tal ainult paar sõpra, teised kõik on lihtsalt tuttavad. Kuna ta on varem vangistuses viibinud, sh alaealisena, siis on tal palju tuttavaid vangistusest. Parimad sõbrad on D. ja L., kes elavad Soomes. L.J. pani Marko Veedla toime viimase kuriteo. Varasemast riskihindamisest nähtub, et kinnipeetav on suhelnud endast vanemate isikutega, kes on avaldanud talle halba mõju. Riskivat ja hoolimatut elustiili näitavad isiku poolt toimepandud kuriteod. Ka isik ise on väitnud, et tema kuriteod näitavad tema elustiili. Marko Veedla on toime pannud kuritegusid grupis, talle on oluline teiste, sh kaaskinnipeetavate arvamus. Isik on kergesti mõjutatav, kuid vajadusel suudab end kehtestada. Varasemast riskihindamisest nähtub, et eelmise vangistuse ajal muutus isik märgatavalt iseseisvamaks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et telefonivestlusel S.Z.ga selgus, et suhted vanemate ja poja vahel on head ja toetavad. S.Z. sõnul Marko Veedla oma bioloogilise isa U.V. ei suhtle, teda on kasvatanud kasuisa I.Z.. Ema sõnul ei ole isik oma pereliikmete suhtes vägivaldselt käitunud. Milliste sõpradega Marko Veedla käesoleval ajal suhtleb, ema ei teadnud, oskas nimetada ühe lapsepõlvsõbra (D.M.), kes väidetavalt on pereinimene ja käib korralikult tööl ning võiks olla positiivseks eeskujuks. Ema sõnul lähedaste hulgas peale Marko Veedla kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Varasema riskihindamise kohaselt alustas isik alkoholi tarvitamisega 12-aastaselt. Käesolevalt väidab ise, et alustas 13-14aastaselt. Viimased vägivallateod on toime pandud alkoholijoobes. Marko Veedla on varasemalt katseajal 2 korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Isik mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Siiski väljendab ta soovi loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Kinnipeetava väitel proovis ta esimest korda narkootilisi aineid 12-aastaselt ning 15-aastaselt hakkas rohkem tarvitama. Tarvitas kanepit ja ecstasy tablette. Ühe korra on proovinud kokaiini (2019.a lõpus). Viimati tarvitas narkootilisi aineid 2020.a märtsis enne vangistust. Isik tarbis marihuaanat, hašišit sagedusega üks kord nädalas. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et anamneesis on sõltuvusdiagnoos. Isik mõistab osaliselt narkootikumide tarvitamise tagajärgi ja narkootikumide mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Puuduvad andmed, et isik on narkojoobes vägivaldselt käitunud. Isikul on puudulik majandusliku toimetuleku oskus ning ta võib oma sõltuvuskäitumise rahuldamiseks panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on esinenud psühhiaatrilisi probleeme, on saanud ravi. Varasema vangistuse ajal toimusid psühholoogilised nõustamised. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti seltskonnas, kus hinnatakse tema omadega sarnaseid väärtusi. 4 Isikut on 4 korral karistatud vägivallateo toimepanemise eest, neist ühel korral pani ta kehalise väärkohtlemise toime vangistuses. Marko Veedla korduv karistatus ja mitmed väärteorikkumised näitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Käesolevalt on isik seadnud endale eesmärgiks vangistus rahumeelselt läbida. Ta soovib kontrollida oma käitumist, et ei tuleks probleeme. Kaugemale mõteldes on väitnud, et soovib Soome tööle minna. Varasema riskihindamise kohaselt on väljendanud antisotsiaalset kriminaalset käitumist pooldavat suhtumist. Ametnikesse suhtumine on positiivne. Vabaduses on isik katseajal pannud toime uue kuriteo, samuti rikkunud 2 korral kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vabanedes soovib isik õiguskuulekat elu elada. Sõnades on isik valmis muutuma, kuid tema tegudest nähtub vastupidine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 08.05.
4. Katseajal kohustada teda täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,21,4,9 sätestatud kohustusi.

Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Marko Veedla kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Tal ei ole garanteeritud töökohta, aga talle on tehtud pakkumisi, mis on seotud keevitaja eriala omandamisega. Ta on eelnevalt ametlikult väga vähe töötanud, sest tal ei olnud tahet ega mingeid eesmärke, aga nüüd on ta saanud vanemaks ja tahab oma elu korda saada. Ta tahab töötada ja õppida. Seni on teda vanemad aidanud. See muidugi peaks olema vastupidi, et tema peaks vanemaid aitama, aga ta tegelikult ei ole palunud neilt abi, lihtsalt nad on teda ise toetanud. Tal ei ole elukaaslast ega lapsi. Vangistuses olles suhtleb ta oma lähedastega ja oma sõbra D.M.iga. Ta soovib vabanemise korral minna Soome tööle, kas siis elektroonilise valve tähtaja lõppedes või siis üleüldse selle karistuse tähtaja lõppedes ja töötada nii, et saaks oma nõuded ära maksta. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Marko Veedla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla Marko Veedla tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Marko Veedla ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese 5 astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 4 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab isiku väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele. Vangistuses viibib isik kolmandat korda, mis viitab sellele, et ka varasemad vabadusekaotuslikud karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist iseloomustab majandusliku kasu saamine, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuna ametliku töö kogemust on isikul vähe, võib see raskendada töökoha leidmist. Enne vangistust ei tegelenud kinnipeetav pool aastat mitte millegagi, oma sõnul lihtsalt puhkas. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 06.06.2022 seisuga tasumata nõudeid 866,71 eurot. Arvestades tasumata võlanõuete olemasolu, töökoha puudumist vabanemisel ning seda, et isik on varasemalt majandusliku kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, esineb kohtu hinnangul oht, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas proovida oma toimetulekut kuritegelikul teel parandada. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav tihti alkoholi ning viimased vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Iseloomustusest nähtub, et isik mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku motivatsiooni alkoholist täielikult hoiduda ning samal ajal säilib risk, et alkoholi kuritarvitamine võib viia uute vägivallakuritegude toimepanemiseni. Lisaks nähtub iseloomustusest, et vabaduses ja seltskonnas olles esines tihti ka narkootikumide tarvitamist. Viimati tarvitas isik narkootikume märtsis 2020.a enne vangistust. Meditsiiniosakonna andmetest nähtub, et anamneesis on sõltuvusdiagnoos. Sarnaselt alkoholile nähtub ka narkootikumide puhul, et isik mõistab osaliselt nende tarvitamise tagajärgi ja mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ja hulka. Kinnipeetav on pannud kuritegusid toime grupis, olles kergesti mõjutatav. Seega säilib kohtu hinnangul risk, et isik võib vabaduses grupi mõjul jätkata narkootikumide tarvitamist, mis võib omakorda mõjutada ka tema majanduslikku toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt sõltub isiku õiguskuulekal teel püsimine ka sellest, kas ta suudab vabaduses hoiduda varasematest tuttavatest, kes on talle halba mõju avaldanud ning ennast seltskonnas vajadusel kehtestada. Karistusregistrist nähtuvalt on isikut 4 korral karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest, mis viitab sellele, et isik käitub impulsiivselt, kordab oma vigu ega suuda varasematest kogemustest õppust võtta, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla isiku suutlikkuse vabanemisel õiguskuulekal teel püsida, sest tema varasem käitumine ilmestab, et muutusteks on ta valmis vaid sõnades, tegudes aga jätkab varasemate vigade kordamist. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, õppinud kutseõppes keevitaja erialal ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, samuti selle, et ta osaleb riigikeele õppes ning läbis sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht ning suhted lähedastega on head ja toetavad. Samas ei saa jätta märkimata, et elukoht ning lähedaste toetus olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Marko Veedla vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2022 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu kohtumäärus muutmata. Elena Jõgis referent