1-19-8958/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2022.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-19-8958 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Paltšikov, isikukood 39608192217, viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Lembit Nirgi Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2022 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432 , 383, 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Paltšikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus Aleksandr Paltšikovile riigi õigusabi osutamise eest tasu 50 eurot. Välja mõista Aleksandr Paltšikovilt kriminaalmenetluse kulud 50 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Aleksandr Paltšikovil tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700058315 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 01.08.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 14.11.2019 otsusega mõisteti Aleksandr Paltšikov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.09.2019 ja lõpp 08.01.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Paltšikovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib asuda elama ema ja tema elukaaslase juurde aadressil xxx. Nõusolek tema sinna elama asumiseks on olemas. Alates 28.02.2022 paiknev avavangla osakonnas. Kinnipeetaval põhiharidus. Läbis Töötukassa poolt keevitaja kursused. Vangistuses omandas keevitaja eriala. Riigikeele tase A
3. Enne vangistust on töötanud enamasti mitteametlikult ehituse valdkonnas. Perioodil 04.10.2021-28.02.2022 töötas AS Eesti Vanglatööstuse metallitsehhis. Lisaks on osalenud tööhõives koristaja ja toidujagajana, alates 05.04.
4. a töötab väljaspool vanglat V OÜ-s. K-Raha andmetel on isikul 06.07.
5. a seisuga tasumata võlgnevusi 17 391,53 eurot, vabanemisfondis on 623,12 eurot. Aleksandr Paltšikovil on vabanemisel olemas töökoht V OÜ-s. Ema sõnul saavad nad vajadusel Aleksandr Paltšikovi toetada nii moraalselt kui materiaalselt. 29.09.2021- 18.01.2022 läbis kinnipeetav sotsiaalprogrammi "Õige hetk". Kinnipeetava lähivõrgustikku kuulub ema, kasuisa ja 2 venda. Alaealine laps elab oma emaga. Kinnipeetava suhtlusringkond koosneb kriminaalse taustaga isikutest. Eeltoodut kinnitavad ka grupis sooritatud kuriteod, mis võib viidata isiku mõjustatavusele. Vennad on ka kriminaalkorras karistatud. Viimane kuritegu (röövimine) oli toime pandud alkoholijoobes ning alkoholi saamikse eesmärgiga. On varasemalt tunnistanud, et võib alkoholijoobes olla agressiivne ega suuda end kontrollida. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, samuti on eelnevates kuriteo episoodides varastatud kauba hulka kuulunud peamiselt alkohoolne jook. Eelneva vangistuse ajal saabus Aleksandr Paltšikov Viru Vanglasse karistust kandma alkoholijoobes. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ühe korra olnud deliiriumis. Enne vangistus tarvitas alkoholi sageli. Karistusregistri andmetel on alkoholiseaduse alusel karistatud 20 korda. Tunnistab oma alkoholiprobleeme, tulevikus soovib vähendada tarbimist ja elada seaduskuulekalt. Saab aru, et kõik tema probleemid said alguse alkoholi tarvitamisest. Mõistab tarvitamise kahjulikkust ning ilmutab mõningast soovi see lõpetada. Vangistuses läbis ajavahemikul 23.09.2020-06.01.2021 sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening".
6. a maikuus viidi läbi jätkutegevused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat väärteokorras NPALS alusel karistatud kahel korral. Viimati 28.01.
7. a. Meditsiiniosakonna andmetel on isik tarvitanud kanepit kooliajast kuni
8. aastani. Eelnevat vanglakaristust saabus Aleksandr Paltšikov kandma narkootikumide tarvitamise nähtudega. Kinnipeetav on väitnud, et esialgu tegutseb ja alles seejärel mõtleb enda tegude tagajärgedele. Kordab eelnevalt tehtud vigu. Eeltoodut ilmestab ka asjaolu, et 10.09.
9. a vabanes isik tingimisi ennetähtaega, kuid 18.09.
10. a sooritas juba uue kuriteo. Aleksandr Paltšikovil puudub oskus probleeme õiguskuulekalt lahendada, käitumismustrist nähtub, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Korduvad väär- ja kuriteod viitavad isiku 2 impulsiivsusele ning puudulikule probleemilahendusoskusele. On olemas realistlikud seaduskuulekad eesmärgid. Soovib asuda tööle, tasuda võlgnevusi ja taastada suhted lapsega. Isik on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglas viibib teist korda. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, majandusliku kasu saamise eesmärk ja puudulik probleemilahendamise oskus. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 47%. Vangla ei toeta Aleksandr Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Paltšikov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja palub ta tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et Aleksandr Paltšikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ning on ennatlik. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed tingimused on täidetud, kuna isik on temale esimese astme kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest ära kandnud üle 2/
11. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Paltšikov kannab vanglakaristust röövimise eest, mille sooritas 11 päeva pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist. Tal on neli kriminaalkaristust, ta viibib vanglas teist korda. Vabanedes soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Vabanemisjärgne elukoht, garanteeritud töökoht ja toetav lähivõrgustik olemas. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Aleksandr Paltšikovi kuritegude toimepanemise asjaolusid (ähvardas relvataolise esemega poemüüjaid, eesmärgiga alkoholi saada), süüdimõistetu isikut (varasem korduv kuritegelik käitumine), ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.01.2024, ärakandmiseks on üle 1 aasta 4 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. 3 Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on isiku käitumine vangistuse jooksul olnud eeskujulik – ta on õppinud riigikeelt ja omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogrammid, töötanud. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (elukoha olemasolu, riigikeele õppimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv kuritegude toimepanemine, sõltuvusprobleemid. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus ning vabaduses võib tal esineda tagasilangus, hakata taas alkoholi tarvitama ning toime panema uusi kuritegusid. Viimase kuriteo pani ta toime katseajal pärast ennetähtaegset vanglast vabanemist, mis omakorda näitab, et isik ei suuda seadusekuulekalt käituda isegi olle kriminaalhoolduse järelevalve all. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga 4 süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on isiku ennetähtaegse vabanemise vastu nii vangla kui ka prokurör. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Paltšikovi temale Viru Maakohtu 14.11.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5