lg 1 lauses 3 sätestatud määras hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise nõudes põhinõudelt lepingujärgses viivisemääras 0,07% päevas, leppetrahvi nõudes 2620,62 eurot ja võla sissenõudmiskulu nõudes 120 eurot. Kohus leiab, et hagihind TsMS 133 lõigete 1 ja 2 ning TsMS § 367 järgi on 11 403,51 eurot (põhinõue 5493,20 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 1766,18 eurot + viivis protsendina 0,07% päevas põhinõudelt 5493,20 eurot ühe aasta eest arvestatuna 1403,51 eurot + leppetrahv 2620,62 eurot + sissenõudmiskulu 120 eurot = 11 403,51 eurot). Kohus leiab, et hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi on 11 403,51 eurot. Kohus määrab hagihinnaks 11 403,51 eurot.
) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 4
lg 1 tähenduses ega põhjendanud seda hageja kui müüja poolse vastastikuse kohustuse täitmata jätmisega. Teisisõnu, kostja ei ole tuginenud sellele, et hageja ei enda tanklates võimaldanud kostjale kui ostjale kütuse üleminekut. Kostja on esitanud üksnes vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd asja üleandmine või selle omandi ülemineku võimaldamine ei olnud pooltevahelise lepingu ning seaduse järgi ostuhinna tasumise kohustuse tekkimise ja sissenõutavaks muutumise eeldusteks, ei pidanud hageja kostja poolset kauba kättesaamist tõendama. Kostja ei esitanud tõendamatuse vastuväidet hagi aluseks oleva asjaolu osas, mistõttu ei too kauba üleandmise tõendamata jätmine kaasa hageja nõude tõendamatust. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse kostja vastu põhinõudes 5493,20 eurot. Kohus järgnevalt hindab hageja viivise- ja leppetrahvinõude põhjendatust, mida kostja vaidlustab. 7.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Kostja on esitanud vastuväited, et hageja viivise arvutamismetoodika ei ole arusaadav ja viivisemäär on määratud kindlaks tüüptingimusena ja kostja suhtes ebamõistlikult koormav ning seega tühine. Kui kohus leiab, et kokkuleppe viivise osas (üldtingimuste p 3.7) on kehtiv, siis palub kostja vähendada viivist mõistliku summani. Kostja tugineb viivise vähendamise taotluse esitamisel sellele, et viivise (0,07 % päevas) määr on ebamõistlik, hageja majanduslik seisund on positiivne, kostjal seda ei ole, hageja sisuliselt rikastub ja teenib lisaks oma marginaalile (eeldusel, et kohus põhiosa rahuldab) veel erakorralist finantstulu. Hagejal puudub kahju põhiosa kättesaamise korral. 5
lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt ka RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). Seadusjärgne viivisemäär tuleneb
lg-st 1 ja
§-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas ehk tarbijale ette nähtud kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aastas. Hageja nõutud aastane viivisemäär 25,55% ületab tarbijale ette nähtud kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 1,55% võrra. Käesoleval juhul kostja ei sõlminud lepingut
Kostja on äriühing, kes sõlmis lepingu teise äriühinguga majandus- või kutsetegevuses. Majandustegevuses tegutsevate lepingupartnerite puhul tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt tuleb vähemalt eeldada, et lepingu osapoolel on endal võimalik valida kütuse müüjat ja otsustada, kas sõlmida pakutud tingimustel leping või mitte. Kostja ei ole põhistanud kohtule viivisemäära ebamõistlikku suurust. Samuti ei ole kostja põhistanud kohtule viivisemäära ebamõistlikkust lähtuvalt kostja majanduslikust seisundist või esitanud muid mõjuvaid põhjendusi viivise ebamõistliku suuruse kohta. Hageja poolt kostjalt kui äriühingult viivise nõudmine lepingujärgses määras 0,07% päevas ehk 25,55% aastas on kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et viivisekokkulepe ei ole tühine ning viivise vähendamine ei ole põhjendatud. 8. Hageja toob viivise arvestuse tabelis välja, et põhinõudelt 5493,20 eurot (arved nr xxx ja xxx) on arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist 1766,18 eurot (dtl 7). Arvelt nr xxx on viivist arvutatud 578,49 eurot ja arvelt nr xxx on viivist arvutatud 933,81 eurot, mis on hageja hinnangul kokku 1766,18 eurot. Kostja on esitanud hageja viivise arvestuse kohta ebaselguse vastuväite. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude arvestus on kohtule arusaadav summas 1512,30 eurot (578,49 + 933,81 = 1512,30) ja ebaselge summas 253,88 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on koostanud ja edastanud kostjale 30.11.2020 arve nr xxx summas 2001,02 eurot, maksetähtajaga 14.12.2020, mis on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 15.12.2020 kuni 31.12.2020 eest 23,812138 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 01.01.2021 kuni 31.12.2021 eest 511,26061 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 31.01.2022 eest 43,422134eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivis 578,49 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on koostanud ja edastanud kostjale 31.12.2020 arve nr xxx summas 3492,18 eurot, maksetähtajaga 14.01.2021, mis on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot perioodi 15.01.2021 kuni 31.12.2021 eest 858,028626 eurot. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist viivisemääraga 0,07% päevas ehk 25,55% aastas arvestatuna arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot perioodi 01.01.2022 kuni 31.01.2022 eest 75,780306 eurot. Kokku sissenõutavaks muutunud viivis 933,81 eurot. Hageja põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 1512,30 eurot (578,49 + 933,81 = 1512,30). Kostja ei ole tõendanud, et kostja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude kohustuse hageja ees täitnud. Kohus tuvastab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 1512,30 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1512,30 eurot. 6
kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Regulatsioon vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Üldreegel on, et sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40eurost sissenõudmiskulude hüvitist iga kohustuse eest eraldi (vt ka Varul., P., jt.,
I kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2016,
Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid 120 eurot maksetähtajaks tasumata jäänud arvete nr xxx, xxx ja XXX eest (3 * 40 =120 eurot). Antud juhul hageja saab nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja saab nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist arvetl nr xxx ja xxx märguitud rahalise kohustusega seoses kokku 80 eurot (2 * 40 eurot = 80 eurot). Kohtu hinnangul hageja ei saa nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist arve XXX eest 40 eurot, sest kohus jättis rahuldamata arvest nr XXX tuleneva hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 253,88 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud 80 eurot. Kohus jätab hagi võla sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata. 12. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 2620,62 eurot väljamõistmist. Kostja hinnangul tüüptingimustes kokkulepitud leppetrahv on tühine. Kostja leiab, et käesoleval juhul on viivise ja leppetrahvi üheaegne väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega ja kohus peaks vähendama. 7
lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kliendikaardi lepingust nr xxx nähtuvalt ei ole pooled üldtingimusi eraldi läbi rääkinud, mis nähtub järgmisest märkusest lepingul: „Ostja kinnitab ülaltoodud andmete õigsust. Allkirjastades lepingut Ostja kinnitab, et on esitanud õiged andmed, tutvunud kliendikaardi lepingu üldtingimustega (www.jetoil.ee/uldtingimused), aktsepteerib tingimusi täielikult ja kohustub neid järgima. Ostja vastutab kõigi Kaardiga sooritatud tehingute eest“ (dtl 13). Kohus on seetõttu seisukohal, et üldtingimused kujutavad endast tüüptingimusi
lg 1 mõistes ning hageja leppetrahvinõue põhineb
lg 1 mõistes tüüptingimusel.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et üldtingimuste punkt 3.8 näeb ette ostja kohustuse maksta müüjale arve tasumisega viivitamisel rahasumma, mille suurus arvestatakse arve summa, leppetrahvi määra 0,5% päevas ja tasumisega viivitatud päevade järgi. Kohtu hinnangul näeb üldtingimuste punkt 3.8 ette leppetrahvi maksmise kohustuse.
lg 1 esimese lause kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Kohus leiab, et leppetrahvikokkulepe rikub oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja suhtes. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Üldtingimused näevad ette ostja kohustuse maksta viivist 0,07% tasumata arvete summast iga maksetähtaega ületava päeva eest arvestatuna maksetähtajale järgnevast päevast (dtl 15, p 3.7). Kohtu hinnangul on viivisemäär 0,07% päevas on suurem seaduses sätestatud viivisemäärast ning kompenseerib võlausaldajale tekkinud kahju ja samaaegselt motiveerib võlgnikku kohustust täitma. Hagejale kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike võrreldes leppetrahvinõude suurusega (arvelt nr xxx summas 2001,02 eurot leppetrahv 10 eurot päevas ja arvelt nr xxx summas 3492,18 eurot leppetrahv 17,5 eurot päevas). Hagejale kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiva kahju hüvitamiseks piisab kokkulepitud viivise nõudmisest. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe ja viivisekokkulepe samasisulised, pannes kostjale korduva kohustuse tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral hagejale iga viivitatud päeva eest protsent võlgnevast summast. Kuivõrd üldtingimustega on võlausaldajale antud õigus nõuda mõistlikus määras viivist, muudab täiendav leppetrahvi tasumise kohustus lepingust tulenevate kohustuste tasakaalu oluliselt võlgniku kahjuks. Leppetrahvimäär on 0,5% päevas arvel märgitud summast ning aastane määr on 182,5%. Kohtu hinnangul on leppetrahvi eesmärke arvestades leppetrahv ebamõistlikult suur, sest nii kahju hüvitamise soodustamiseks kui ka võlgniku motiveerimiseks piisab kokkulepitud viivisest või väiksemast leppetrahvist, mille suurus ei ole seotud kohustuse täitmisega viivitatud ajaga. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine tüüptingimustes toob
Eeltoodut arvestades on tüüptingimustes sisalduv leppetrahvikokkulepe tühine. Kohus jätab rahuldamata hageja leppetrahvinõude 2620,62 eurot kostja vastu. Kuivõrd kohus jätab leppetrahvi nõude rahuldamata, ei ole alust seda vähendada. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.