4-22-2342/5

4-22-2342 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 05.09.2022, Tallinn 4-22-2342 (2315,22,004123) Katrin Mikenberg Ilmar Kikkase kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 04.07.2022 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,004123, millega Ilmar Kikkast karistati liiklusseaduse (LS) § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahviga 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot Ilmar Kikkas - isikukood 36009132222; xxx kodanik; elukoht: xxx; e-post xxx; varem süütegude eest karistamata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (registrikood: 70008747); aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post: ppa@politsei.ee kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Ilmar Kikkase kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks xxx. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
3. Otsuse koopia saata Ilmar Kikkasele ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 1 4-22-2342 Ilmar Kikkas ületas 11.06.2022 kell 15.49 joobeseisundis (1,15 mg/l alkoholijoovet) olles jalakäijana sõiduteed kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit. Sellega rikkus Ilmar Kikkas LS § 24 lg-s 2 sätestatud nõuet ning pani toime LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus 04.07.2022 otsusega nr 2315,22,004123 karistati Ilmar Kikkast LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 152 eurot.
5. Ilmar Kikkas esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja palus määrata tema suhtes psühhiaatriaekspertiis ning kui ekspertiis psüühikahäiret kinnitab, siis lõpetada väärteomenetlus. Kaebaja väitel ei mäleta ta toimunust midagi, alkoholi tarvitamist alustas eelneval päeval ning võib esineda olukord, kus ta ei olnud õigusrikkumise ajal süüvõimeline. Asjaolud, millele tuginedes kaebaja väidab, et ta oli teo toimepanemise ajal süüdimatu, on kaebuse ja selle lisade kohaselt järgmised: 1) ta oli südalinnas käimiseks sobimatult riides, s.o T-särgis, lühikestes spordipükstes ja sokkideta; 2) ta oli hankinud veinid mitte toidu-, vaid alkoholipoest ning sai need müüjalt tasuta, sest hakkas kaupluses vene keeles rääkima ukrainlasest sõjapõgenikuga; 3) ta ei saa aru, miks oli vaja tal Lootsi tänavale minna ja tagasi tulles ületada Narva mntd valest kohast; 4) ta oli jätnud korteriukse lukustamata; 5) ta läks veini ostma olukorras, kus tal juba oli kodus kaks poolikut pudelit ja oli need miskipärast pannud külmkappi; 6) ta oli läbi helistanud kõikvõimalikud tuttavad. Kaebaja heidab menetlejale ette seda, et ta ei analüüsinud otsuses väärteo subjektiivset külge, ei kutsunud menetlusalust isikut selgituste ärakuulamiseks välja, ei küsinud täiendavaid tõendeid ning seetõttu jäid asjas tähtsust omavad asjaolud tuvastamata. Ilmar Kikkas ei vaidlusta seda, et ta vales kohas tänavat ületas, vaid seda, et tuvastatud ei ole tema süüvõimet ja süüd. Ta lisas kaebusele psühholoogi soovituskirja, milles soovitatakse Ilmar Kikkasel toetada oma psüühilist tervist ning teha oma töös ja vaba aja veetmises muudatusi. Kaebaja oletas, et tõenäoliselt ei suutnud ta purjus aju aru saada, et ei ole veel ülekäigurajale jõudnud ning seetõttu jäi autode liiklusvoolule ette. Ilmar Kikkas palus asi lahendada kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebuses puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja ekspertiisi määramiseks. Menetleja tsiteerib Riigikohtu otsuseid nr 1-17-5760 ja 3-1-1-99-12, milles on asutud seisukohale, et alati ei ole vaja isiku süüdimatusele õigusliku hinnangu andmisel ekspertiisi määrata. Kaebaja kirjeldatud asjaolud (sh kodust lahkumine, tuttavatele helistamine, alkoholipoe külastamine, õigusrikkumise toimepanemine) olid kausaalseoses tema organismis tuvastatud alkoholikogusega ning viitavad sellele, et süüteo toimepanemine oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Kirjeldatud lühiajaline mälukaotus ei anna alust arvata, et esines psüühikahäire, samuti ei loo eluliselt usutavat põhjendavat kahtlust psühholoogi soovituskiri. Puuduvad ka teised tõendid, mis annaks aluse arvata, et Ilmar Kikkasel võib esineda psüühikahäire ja isegi kui tal esineksid süüdimatuse meditsiinilised tunnused (nt skisofreenia), ei ütleks see midagi selle kohta, kas ta on karistusõiguslikus mõttes vastutusvõimeline või mitte. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et otsus on seaduslik ja puudub alus otsuse muutmiseks. 2 4-22-2342 KOHTU SEISUKOHT
7. Liiklusseaduse § 24 lg 2 kohaselt tohib jalakäija sõiduteed ületada üksnes ülekäiguraja, ülekäigukoha või ristmiku kaudu, kui see on lähemal kui 100 meetrit. Vastutuse nimetatud nõude eiramise eest näeb ette LS § 259 ning enamohtliku koosseisuna on sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi sellise teo toimepanemine joobeseisundis. Kohus kontrollib esmalt Ilmar Kikkase tegevuse vastavust LS § 259 lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.
8. Poolte vahel ei ole vaidlust teo toimepanemise asjaolude osas. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele tõendab juhtunut veel: - politseitöötaja R K ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja selgitab, et 11.06.2022 Narva mnt 19 juures liiklusjärelevalvet teostades nägi ta silmnähtavalt joobes meesterahvast (hiljem tuvastatud kui Ilmar Kikkas), kes ületas sõiduteed vales kohas. Mees liikus Narva mnt 15 maja juurest Narva mnt 22 suunas. Poolel teel isik aeglustas liikumist ning kui teised autod vastassuunas peatusid, siis Ilmar Kikkas jooksis üle tee. Tunnistaja paariline mõõtis Ilmar Kikkase joovet ja tulemuseks oli 1,15 mg/l; - patrullsõiduki pardakaamera videosalvestis, millest nähtub, kuidas ebakindlalt liikuv meesterahvas ületab Narva mnt-l hinnanguliselt 30-40 meetrit enne ülekäigurada sõiduteed - indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest selgub, et isiku joove kaks minutit pärast väärteo toimepanemist oli 1,15 mg/l; - isiku kinnipidamise protokoll ja Ilmar Kikkase ID-kaardi koopia, millest nähtuvalt pidasid politseitöötajad Ilmar Kikkase vahetult pärast teo toimepanemist kinni.
9. Seega on kindlaks tehtud, et Ilmar Kikkas ületas 11.06.2022 kella 15.49 ajal sõiduteed ülekäiguraja lähedal. Kuivõrd 100 meetri raadiuses ülekäigurajast on õigus sõiduteed ületada vaid ülekäiguraja kaudu, on Ilmar Kikkas rikkunud LS § 24 lg 2 nõudeid ning kuna ta oli sealjuures joobeseisundis, siis vastab Ilmar Kikkase tegu LS § 259 lg 2 p 1 objektiivsetele tunnustele.
10. Eelkirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Kaebuses analüüsib menetlusalune isik toimepandut ning oletab, et tõenäoliselt ta nägi Narva mnt sõidusuunalt punast foorituld ja autoliikluse peatumist ning tema purjus aju ei suutnud teadvustada, et ta ei ole ülekäigurajale jõudnud (minna oli umbes 30 meetrit). Kohus ei pea sellist oletust eluliselt usutavaks. Nimelt on menetlusaluse isiku elukoht (FR. Kreutzwaldi 3) Narva mnt ääres, mistõttu kaebaja pidi olema sealse liikluskorraldusega kursis ning teadma, millises paigas asub ülekäigurada. Kaebaja ületas sõiduteed ca 30 meetrit ülekäigurajast eemal, kuid foore, ümbritsenud maju ja fooride ees peatunud autode asukohta arvesse võttes pidi ta aru saama, et ta ei ole veel ülekäigurajale jõudnud. Kaebaja oli küll joobes, kuid ei ole võimalik, et menetlusalune isik tajuks 30 meetrit eemal olevaid fooritulesid ja peatunud autosid enda ees olevaks. Kohus peab tõenäoliseks, et kaebaja soovis vales kohas üle tee minnes lihtsalt seepärast, et nö lõigata ja oma jalavaeva koduni vähendada ning oli joobeseisundi tõttu muutunud uljamaks, st hoolimatuks käitumisnormide ja ohtude suhtes. Seega on Ilmar Kikkas kohtu arvates teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega – ta teadis, et ületab keelatud kohas teed ja tahtis seda.
11. Kaebaja palub, et talle määrataks psühhiaatriaekspertiis, sest vaja on välja selgitada, kas ta kannatas 11.06.2022 kella 15.30-15.50 ajal vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire all. Kohus selgitab, et tulenevalt KrMS § 95 lg-st 1 rakendab ekspert ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi ning KrMS § 105 lg 1 alusel korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes. Seega on menetlejal võimalik kaaluda ekspertiisi teostamise vajadust ning isiku süüdivuse kahtluse alla seadmiseks peavad esinema tõsiseltvõetavad viited. 3 4-22-2342 Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud käitumisiseärasused teo toimepanemisel ja vahetult enne seda (sh mälulüngad, sobimatu riietus ja käitumine kaupluses, soov isikutega suhelda, ukse lukustamata jätmine jms) on iseloomulikud alkoholijoobes olevale isikule ning selle tuvastamiseks ei ole vaja eriteadmisi. Joobes olles ongi inimese mõtlemine pinnaline, enesekontroll alanenud, kõnnak ebakindel, liigutused ebatäpsed, liikumistung ja ettevõtlikus aga sageli suurenenud, võivad esineda mälulüngad ning tehakse tegusid, mida kaines olukorras takistavad taktitunne või viisakusreeglid.1 Ehkki alkoholijoobes inimesel võivad avalduda teravad psüühika- ja käitumishäired, ei välista KarS § 36 järgi tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund isiku süüd. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli Ilmar Kikkas pärast kinnipidamist küll kergete koordinatsioonihäirete ja häiritud reaktsioonikiirusega ning vehkis kätega, kuid sai eesti keelest aru ja reageeris korraldustele. Ka politseitöötaja R K ütluste kohaselt sai Ilmar Kikkas aru toimuvast, sh esitas ta isikut tõendava dokumendi, kirjutas paberi peale, keda ta tahab teavitada kinnipidamisest, küsis politseitöötaja perekonnanime ja tänas teda. Seega oli Ilmar Kikkas teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja seda juhtima ning menetlusaluse isiku raskeid tajumishäireid (näit. illusioonide või hallutsinatsioonide kujul) kohus ei tähelda. Kaebaja on esitanud kohtule psühholoogi soovituskirja, kuid see ei ole kaalukaks tõendiks isiku süüdivuse hindamisel. Toodud tõend üksnes näitab, et isikul olid tööga seonduvad pinged ning psühholoog veenis teda tegema töö- ja puhkeajas korrektiive.
12. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS § 259 lg 2 p 1 koosseisule ning Ilmar Kikkase õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
13. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (vt nt RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
14. Jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumise eest joobeseisundis on LS § 259 lg 2 p 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi 3 kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on Ilmar Kikkasele toimepandu eest määranud rahatrahvi 38 päevamäära, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Süü suurust peab kohus keskmiseks. Süüdlane pani toime liiklusrikkumise päevasel ajal tiheda liiklusega teel, seades oma mõtlematu käitumisega ohtu eelkõige enda, aga ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja on õigesti arvestanud süüdlase kahetsusega ning kohus leiab, et rahatrahv allpool sanktsiooni keskmist määra peaks mõjutama varem karistamata Ilmar Kikkast edaspidi olema vastutustundlikum liikleja. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Menetlusalune isik täiskasvanud inimesena peaks oma käitumisega olema eeskujuks eelkõige lastele, kes alles alustavad iseseisvalt liiklemist. Vales kohas tänavaületamise eest ei saa reageerida leebelt, sest nii võib juhtuda, et sõidutee ületamist ja fooritulede nõuete järgimise tähtsust ei peeta enam oluliseks ning väheneb üldine liiklusturvalisus.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ilmar Kikkase kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule etteheidetav tegu on tõendatud ning määratud karistus on õigustatud. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. 1 Vt täpsemalt: J. Saarma. Kohtupsühhiaatria
16. Lk 191-
17. 4 4-22-2342 (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 5