Obsah (5)

§ 101§ 100§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.09.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-2557 Tsiviilasi M M hagi M M va

101 lg 6 alusel vähendatud proportsionaalselt 9 päeva võrra, mil M M viibib M Mega).

1. Resolutsiooni p-s 3 märgitud elatist indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

1. Elatise summad kanda iga kalendrikuu
2. kuupäevaks H T arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatis“.
3. Juhul, kui M M on kohtumenetluse kestel M Mele maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h 15.03.2022 tasutud 100 eurot.
4. Keelduda 03.05.2022 M Me poole esitatud nõude täpsustuse menetlusse võtmisest.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.02.2022 esitatud ja 14.03.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis H Ti ja M Me (kostja) kooselust M M. Kooselu lõppes 2019 detsembris ning kohtu poolt on kindlaks määratud suhtluskord isa ja lapse vahel, kus laps viibib keskmiselt 10 päeva kuus isaga. Alates veebruarist 2022 täidab kostja elatise maksmise kohustust ebapiisavalt ning tasub seaduses sätestatud miinimummäära ulatusest vähem ning mis ei lähtu lapse tegelikest vajadustest. Kostja on tasunud 15.02.2022 lapsele elatist 100 eurot. Lapse tegelikud vajadused on summas 527 eurot, s.h kõneprotsessorite varuosad 20 eurot, elamispind 170 eurot, riided 53 eurot, transport 80 eurot, ravimid 11 eurot, lapse telefon 10 eurot, hariduskulud 28 eurot, toit 150 eurot, meelelahutus 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista seadusega sätestatud miinimum elatise summa 213 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastus 2 Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Tulenevalt hageja esitatud andmetest viibib hageja kostjaga koos 10 päeva. Kostja on tasunud hageja seadusliku esindaja arvele 100 eurot veebruaris 2022 ja märtsis
6. Tulenevalt

§ 101

lõigete 3-6 alusel arvestatavast elatise suurusest, on kostja kohustus olukorras, kus hageja vajadused jäävad seaduse alusel arvutatud piiridesse, maksta alates 1.04.2022 75 eurot ja 21 senti. Isegi, kui võtta aluseks hageja seadusliku esindaja välja toodud hageja vajadus summas 527 eurot, siis tuleks kostjal tasuda elatisena viie päeva eest 87,83 ((527:30)x5=87,83) eurot. Käesoleval juhul täidab kostja elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt alates sellest, kui hakkas kehtima suhtluskord, millest tulenevalt veedab kostja hagejaga vähem aega, kui 15 päeva kuus ja on teinud seda mõlemal kuul pärast kohtumääruse jõustumist ning teeb seda ka edaspidi. Arvutamaks, kui suure aja on hageja kohustatud vanemaga, tuleb teha järgmine arvestus (10 päeva x 100%)/15 päeva = 66,67%, mis näitab, et hageja on kostja juures 66,67% ajast. Seega on kostjal kohustus maksta alates 1.04.2022 elatist 75,21 (225,64 - 66,7% = 75,21) eurot. Kuna kostja on maksnud kuni käesoleva hetkeni rohkem, kui seadus ette näeb, on kostja täitnud enda ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja regulaarselt. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja vajadustena on hagiavalduse kohaselt märgitud igakuiselt 527 eurot, s.h erivajadusest tingitud kulu 20 eurot. Kostjale teadaolevalt makstakse hageja erivajaduste toetuseks igakuiselt ligikaudu 138 eurot, mistõttu on need kulud kaetud erivajaduse kulude katmiseks makstava sotsiaaltoetusega. Seega on hageja igakuised vajadused erivajadusest tingitud kulusid arvestamata 507 eurot. See jääb alla kahekordsele

§ 101

lõigete 3 ja 4 alusel arvestatud summale, mis on 511,28 (255,64 x 2 = 511,28) eurot. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ning lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. 3
3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja M M (dtl 4). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks elatist hagejale igakuiselt miinimumulatuses enne hagiavalduse esitamist tasunud. Tsiviilasja materjalidest nähtub üksnes, et kostja on tasunud 15.02.2022 elatise summas 100 eurot ning 15.03.2022 elatise summas 100 eurot (dtl 17, 39, 40). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist miinimumsummas tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise alates hagi esitamisest (14.03.2022) kehtivas miinimummääras. Hageja igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt keskmiselt 527 eurot, s.h kõneprotsessorite varuosad 20 eurot, elamispind 170 eurot, riided 53 eurot, transport 80 eurot, ravimid 11 eurot, lapse telefon 10 eurot, hariduskulud 28 eurot, toit 150 eurot, meelelahutus 5 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud igakuised kulud eluliselt vajalikud ning nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning et aegajalt tuleb tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks), vitamiine ning hügieenitarbeid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Samuti peab kohus usutavaks, et teatud transpordikulud võivad igakuiselt tekkida, kuna aegajalt on vajalik 4 teha ka pikemaid sõite ning ajaliselt ei ole igakord mõistlik tasuta ühistransporti kasutada. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda ka asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hageja vanusega on usutav, et kulud tekivad ka seoses kooliga ja telefoniga ning on eluliselt usutav, et lapse elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, ekskursioonidel, muuseumites, teaduskeskustes, veeparkides jms käimine. Samuti kuulub eluasemekulu elatise alla. Arvestades hageja tervisliku seisundiga ei saa ebavajalikuks pidada ka kulusid kõneprotsessorite varuosadele. Kohus selgitab, et üldjuhul saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Kuna hageja nõudis käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud hagejal vajalik ka esitada tõendeid kulude suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt vastavad kohtu hinnangul hageja igakuised kulud vähemalt kahekordsele miinimumelatise suurusele. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et see, kui ka kostja teeb kulutusi seoses hagejaga, ei vähendada iseenesest hageja igakuiste kogukulude suurust. 6.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tartu Maakohus on 25.08.2021 määrusega tsiviilasjas 2-20-18071 määratud kindlaks hageja ja kostja vahelise suhtluskorra (dtl 19-29). Määrus jõustus 24.01.2022. Suhtluskorra kohaselt viibib hageja isa juures üldjuhul paarisnädalate nädalavahetusel reedestpühapäevani, so ca 2 päeva, mis teeb kuus 4 päeva. Lisaks viibib hageja kostja juures suvise koolivaheaja alguses kaks nädalat kostjaga ja ühe emaga (s.o juunis ca 15 päeva; juulis 21 päeva, augustis 21 päeva). Lisaks on jaotatud muud vaheajad vastavalt sellele, kas tegu on paaris- või paaritu aastaga (paarisaastate sügis- ja kevadvaheajal on hageja kostjaga ning suusavaheajal H T ning paaritutel aastatel vastupidi; paarisaastate jõuluvaheaja esimese nädala on hageja emaga ning teise nädala isaga ning paaritutel aastatel vastupidi ehk kahel kuul aastas lisaks nädalavahetustele täiendavalt ca 7 päeva). Eraldi on reguleeritud ka muud tähtpäevad (sünnipäevad, emade- ja isadepäev). Vastavalt määratud suhtluskorrale viibib hageja seega kohtu hinnangul kostja juures keskmiselt ca 9 ööpäeva kuus. Eeltoodust tulenevalt on

§ 101

lg 1 p 6 alusel põhjendatud elatist vähendada proportsionaalselt nende päevade võrra, mil hageja viibib kostjaga. Kasutades elatiskalkulaatorit oleks igakuine elatise summa perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 seega 85,38 eurot ning alates 01.04.2022 oleks elatise igakuiseks summaks 90,26 eurot. 7. Kostja on menetluses välja toonud, et hageja seaduslikule esindajale laekub ka puudetoetus. Kohus asub seisukohale, et elatist ei saa nimetatud toetuse võrra vähendada.

§ 101

lg 5 kohaselt saab elatist vähendada üksnes lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega ei võeta miinimumelatise arvestamisel muid sotsiaaltoetusi arvesse. 5 Kuna hageja ei taotle elatise tasumist miinimumsummast suuremana, ei ole ka käesoleval juhul alust vähendada välja mõistetavat elatissummat hageja puudetoetuse võrra. 8.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja

§-s 102 märgitud alustele tuginenud ega

§ 102

asjaolude kohta tõendeid esitanud, seega puudub alus elatise suuruse täiendavaks vähendamiseks.

1. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kostja on oma menetlusdokumentides leidnud, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt määratud suhtluskorrale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud veebruaris 2022 hagejale 100 eurot ja märtsis samuti 100 eurot. 20.05.2022 eelistungil märkis hageja seaduslik esindaja, et kostja on tasunud 76 eurot kuus (dtl 104). Kostja ei ole vastupidist tõendanud ning on 05.08.2022 dokumendi p-s 3.1 kinnitanud, et kostja on alates maikuust tasunud elatist 76 eurot. Kuna alates 01.04.2022 pidi kostja tasuma elatist summas 90,26 eurot, siis on kostja jätnud vähemalt osaliselt oma ülalpidamiskohustuse täitmata.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis perioodi eest 14.03.2022 kuni 31.03.2022 summas 49,58 eurot (s.o 85,38 eurot kuus). Alates 01.04.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 90,26 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning

101 lg 6 vähendatud proportsionaalselt 9 päeva võrra, mil hageja viibib kostjaga). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud kanda elatis iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu
2. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 15.03.2022 tasunud 100 eurot (dtl 66).
3. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud 6 elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
5. Hageja on 03.05.2022 dokumendis palunud kostjalt välja mõista ka elatise 2920 eurot perioodi eest 14.03.2021 kuni 31.12.2021 (10 kuu eest, so 10* 292) ning jaanuari 202214.03.2022 eest elatise summas 440,32 eurot (s.o 3 x 213,44 – kostja poolt tasutud 100 eurot). 31.05.2022 esitatud avalduses on hageja oma täpsustuse (tagasiulatuva elatise osas) tagasi võtnud. Seega jätab kohus hageja 03.05.2022 nõude täpsustuse menetlusse võtmata. Menetluskulud
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7