Obsah (7)

§ 230§ 231§ 436§ 438§ 162§ 175§ 177

2-21-12776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2022. a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-12776 Tsiviilasi

) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid 3 2-21-12776 tõendab.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lõike 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 7.

§ 436lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

1. Käesolevaks hetkeks puudub vaidlus alljärgnevas. - Kostja oli Võlgniku juhatuse liige ajavahemikus 15.12.2009 kuni 13.04.
2. - Kostja võttis perioodil 01.01.2014.–08.04.2016 Võlgniku arveldusarvelt välja ja tegi Võlgniku arveldusarvelt endale ülekandeid kokku summas 128 004 eurot.
3. Asjas on vaidlus selles, kas kõnealust raha on kasutatud ettevõtte majandustegevuse huvides või mitte.
4. Nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lõige
5. Selle kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, selle hüvitamise eest solidaarselt. Kõnealuse sätte põhjal esitatud nõude rahuldamise eeldused on kohtupraktika kohaselt (nt Riigikoht otsused asjades nr 3-2-1-54-17; 3-2-1-65-16) järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos; juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, s.t ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Riigikohus on selgitanud, et asjaolude tõendamise koormus jaguneb eeltoodud eelduste osas selliselt, et kahju hüvitamise nõude esitanud osaühing (või tema pankrotihaldur) peab tõendama, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega.
6. Osaühingu juhatuse liikme põhilised kohustused on sätestatud TsÜS §-s 35 ja ÄS §-s
7. TsÜS §-i 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lõike 1 järgi peab osaühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Hoolsuskohustus tähendab mh seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti peab ta olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kohtupraktikas on selgitatud, et juhatuse liige peab tegutsema osaühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-03). ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Ja raamatupidamise seaduse (RPS) § 2 lõike 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik. RPS § 6 ja 7 sätestavad täpsemalt kohustuse tehingute dokumenteerimiseks ja kirjendamiseks ning algdokumentidele esitatavate nõuete kohta. Hageja on käesoleval juhul tõendanud (ja kostja ei vaidle sellele ka vastu), et A B osaühing (pankrotis) arvelduskontolt on kostja võtnud sularahas ja ülekannetega välja 128 004 eurot. Samuti on tõendatud, et selle summa kasutamise kohta puuduvad dokumentaalsed tõendid (raamatupidamise algdokumendid) ning kostja on oma 06.01.2022 hagivastuses möönnud, et ei ole pidanud korrektset raamatupidamist, s.t on rikkunud oma kohustusi äriühingu juhatuse liikmena. Samuti on hageja tõendanud kostja rikkumise ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seose. 4 2-21-12776 Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt välja võtnud sularaha ning ei ole tõendanud, et välja võetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16). Niisiis – kohus möönab, et ainuüksi äriühingu pangakontolt sularaha väljavõtmise fakt ei ole kvalifitseeritav juhatuse liikme kohustuste rikkumisena, vaid vara hoidmise kohustuse rikkumisega on tegu üksnes siis, kui juhatuse liige väljavõetud sularaha äriühingu huvides ei kasutanud. Käesoleval juhul on kostja väitnud, et ta kasutas kontolt võetud vahendeid äriühingu huvides, aga hoolimata ka kohtu abil tõendite kogumisest, ei ole nimetatud väited kohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kostja esitas oma 27.04.2022 seisukohas ja selle lisades ülevaate isikutest, kes olid väidetavalt A B osaühingu (pankrotis) töötajad, kellele kostja väidetavalt sularahas või isiklikult arvelt töötasu maksis. Kohus on menetluse käigus korduvalt selgitanud, et kostja peab oma väiteid tõendama, aga seda ei ole kostja siiski teinud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et viidatud isikud töötasid tema juhitud ettevõttes – töölepingut, kirjalikku kinnitust, palunud isikuid üle kuulata, seega jäävad need väited kohtu silmis paljasõnaliseks. Kostja väidab ka seda, et on kasutanud kontolt võetud vahendeid ettevõtte majandustegevusega seotud kulude katteks, ent ka selle kohta ei ole kostja tõendeid esitanud – ei ostuarveid, tšekke ega muud sarnast. Kohus ei ole tõsikindlalt veendunud, et käesoleval ajal oleks võimalik töövahendeid, varuosasid jmt ettevõttele ilma selliste dokumentideta osta. Samuti tasus kostja enda sõnutsi isiklikult arvelt ja sularahas ettevõtte laenu, aga ei esitanud ka selle kohta tõendeid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja on tekitanud hagejale kahju ega ole tõendanud, et võlgniku kontolt võetud rahaliste vahendite kasutamist võlgniku huvides. Seega kostja vastutab kahju tekitamise eest. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud
8. Vastavalt

§ 162lg-le tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

13.1. Hageja 10.08.2022 kohtule esitanud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 6088,80 eurot (sh käibemaks). Hagejale osutas õigusabi Advokaadibüroo LEXTAL advokaat Kadi Saluste tunnihinnaga 180 eurot (+käibemaks). Lepingulise esindaja kulutatud aeg on kokku 26,8 tundi, Lisaks tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 6088,80 eurot (

§ 175lg 1).

Kohus märgib hageja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.2. OÜ T 10.08.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluskulusid summas 1650 eurot (käibemaksuta). OÜ-d T on menetluses esindanud OÜ Magis Õigusbüroo, mis osutab õigusabiteenust hinnaga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. OÜ T on käibemaksukohustuslane, seetõttu kuuluvad lepingulise esindaja kulud väljamõistmisele ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja ajakulu on olnud kokku 13 tundi ja 45 minutit. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb kostjalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 1650 eurot (

§ 175lg 1).

Kohus märgib kolmanda isiku taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

5 2-21-12776 (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 6