← Eesti

1-22-1574/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2022, Tartu Kohtuasja number 1-22-1574 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Egert Lutsberg süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. juuni
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Egert Lutsberg Süüdistatav Egert Lutsberg Isikukood 38506282735, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kolm kehtivat kriminaalkaristust, elukoht: XXX, praegu viibib vahi all Tartu Vanglas alates
  4. aprillist
  5. Süüdistatava kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. I. SÜÜDISTUS
  8. Egert Lutsbergi süüdistatakse kolmel korral narkojoobes sõidukijuhtimises.
  9. juunil 2021 kella 4.30 paiku juhtis ta Tartu linnas, Ülikooli 17 juures mootorsõidukit ZNEN ZN50QT15A registrinumbriga XXX , olles narkootiliste ainete MDMA, amfetamiin, mefedroon ja ketamiin tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
  10. märtsil 2022 kella 22.32 paiku Tartu linnas, Riia 179 juures Riia ringil ning
  11. märtsil 2022 kella 1.05 paiku Tartu linnas Rebase 10 juures juhtis ta mootorsõidukit Ligier X-TOO, reg nr XXX , olles narkootiliste ainete amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Nõnda rikkus Egert Lutsberg liikluseseaduse (LS) § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Egert Lutsbergi on varem karistatud – Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
  12. veebruari
  13. a otsusega nr 1-21-353 karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning karistus ei ole kustunud. Seega pani Egert Lutsberg süüdistuse kohaselt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o. karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II. MAAKOHTU OTSUS
  14. Tartu Maakohtu
  15. juuni
  16. a otsusega tunnistati Egert Lutsberg süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest karistati teda kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. Maakohtu seisukohad olid kokkuvõetult järgmised.
  17. Süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud ja need on toime pannud süüdistatav. Egert Lutsberg juhtis
  18. juunil 2021 süüdistuses märgitud kellaajal ja kohas mootorsõidukit ZNEN ZN50QT-15A registrinumbriga XXX . Mootorsõiduki juhtimise aeg ja koht ning sõidukit juhtinud isik on tõendatud tunnistaja K.K. a ütlustega ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.
  19. ja
  20. märtsil 2022 toimunud mootorsõiduki Ligier X-TOO, reg nr XXX juhtimised on tõendatud tunnistajate C.K. ja A.I. ütlustega, samuti mõlemal korral koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega. Ka Egert Lutsberg kinnitas kohtus, et tema oli see, kes süüdistuses nimetatud aegadel ja kohtades mootorsõidukit juhtis.
  21. Uuritud tõenditest nähtub seegi, et kõigil kolmel korral oli Egert Lutsberg narkojoobes.
  23. juunil 2021 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kell 4.23 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend positiivselt amfetamiinile ja metamfetamiinile. Patrullpolitseinik K.K. märkas veel erinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid ning märkis need indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördele: Egert Lutsbergi vasakul käel olid süstejäljed, tema pilk oli ekslev, ta oli uimane ja tal esines nüstagm. Pupillid olid suured, ta ei teadnud kuupäeva ning tal olid kerged tasakaaluhäired. Kohtus toimunud ristküsitluse käigus kirjeldas K.K. Egert Lutsbergi kinnipidamist ning meenutas, et viimane oli uimane. Kuna ta on Egert Lutsbergiga varemgi kokku puutunud ja teda ka kainena näinud, siis suutis ta aru saada, et süüdistatav on sel korral joobes.
  24. Joobeseisundi uuringuakti nr 942T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi
  25. juunil 2021 kell 4.55 võetud uriinist MDMA-d, amfetamiini, mefedrooni ja ketamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava samal päeval kell 5.00 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst A.J. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 942T lisast 2 nähtuvalt järeldas ekspert Mailis Tõnisson kogumis nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustega, et Egert Lutsbergil esines
  26. juuni 2021 läbivaatuse ajal joove.
  28. märtsil 2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub samuti, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Patrullpolitseinik C.K. selgitas kohtus, et Egert Lutsberg ajas segast ja aeglast juttu ning liigutas ennast aeglaselt. Joobeseisundi uuringuakti nr 302T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi
  29. märtsil 2022 kell 23.25 võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava
  30. märtsil 2022 kell 23.33 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst H.J.L. 2 . Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 302T lisast 2 nähtuvalt järeldas ekspert Mailis Tõnisson nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines
  31. märtsi 2022 läbivaatuse ajal joove.
  33. märtsil 2022 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub taas, et Egert Lutsberg kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Egert Lutsbergi kinni pidanud politseinik A.I. selgitas kohtus, et kinnipeetu pupillid olid suured ega reageerinud valgusele, tal olid koordinatsioonihäired ning ebakindel sõidustiil. Joobeseisundi uuringuakti nr 328T kohaselt tuvastati Egert Lutsbergi
  34. märtsil 2022 kell 01.26 võetud uriinist amfetamiini ja metamfetamiini. Saatekirja lisana vormistatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt vaatas süüdistatava
  35. märtsil 2022 kell 1.46 läbi psühhiaatriakliiniku valvearst K.T. . Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 328T lisast 2 nähtuvalt järeldas ekspert Mailis Tõnisson nii läbivaatuse kui uriinianalüüsi tulemustest kogumis, et Egert Lutsbergil esines
  36. märtsi 2022 läbivaatuse ajal joove.
  37. Süüdistatava ütlused, mille kohaselt polnud ta süüdistuses ette heidetud kordadel narkojoobes, ei riimu teiste asjas kogutud tõenditega. Egert Lutsberg on sõltlane, kes tarvitab regulaarselt narkootikume. Kuigi ristküsitluse käigus kirjeldas süüdistatav oma põhimõtet, mille kohaselt ei tarvita ta kunagi narkootikume samal päeval, mil on tarvis sõita, on raske uskuda tema võimet hinnata oma seisundit pärast tarvitamist adekvaatselt. Kindel pole seegi, kas ta pärast uimastite tarvitamist ajas ja ruumis õigesti orienteerub –
  38. juuni 2021 episoodi puhul märkis patrullpolitseinik indikaatorvahendi kasutamise protokolli pöördele, et Egert Lutsberg ei tea, mis kuupäev on. Seega ei saa kuidagi kindel olla, et ta oskab hoida vahet pärast tarvitamist ja enne rooli istumist, nii nagu ta seda ise väidab. Kuna teda on varem korduvalt karistatud, pole tema süsteem varasemaltki toiminud.
  39. Süüdistatav juhtis mootorsõidukit tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. Narkojoobe osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus: olles vahetult enne juhtima asumist tarvitanud narkootikume, pidi Egert Lutsberg – ligi 30-aastase narkootiliste ainete tarvitamise kogemusega inimesena – vähemalt möönma, et tal võib esineda narkojoove. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  40. Egert Lutsbergi süü suurust mõjutavad järgmised tegurid. Kõigil kolmel korral olid tema joobetunnused keskmised või kergemapoolsed. Kuna kuriteod sooritas ta öisel ajal, mil liiklustihedus oli hõredam, ohustas ta kaasliiklejaid selle võrra vähem. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kohad, kus Egert Lutsberg mootorsõidukit juhtis, on ühed Tartu linna sõlmpunktid – kesklinn, Riia ring ja Rebase Rimi. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Egert Lutsbergi on varem korduvalt karistatud, muu hulgas joobes juhtimise eest. Seetõttu peab mõistatav karistus väljendama hukkamõistu jätkuvale ebaõigele käitumisele. Kokkuvõttes tuleb Egert Lutsbergi karistada kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega, mis tuleb tal reaalselt ära kanda. Tema senine elukäik viitab, et tingimisi karistused ei mõjuta teda ega hoia teda õigusrikkumistest eemal. Ta on küll viibinud kriminaalhooldustel, kuid need on möödunud konarlikult ja tõrgetega. Egert Lutsbergi ei saa usaldada, sest ta ei täida kohustusi, mis talle pannakse. Neil põhjustel ei täidaks kriminaalhooldus ega asenduskaristused oma eesmärki. III. APELLATSIOON
  41. Tartu Maakohtu
  42. juuni
  43. a otsuse peale esitas apellatsiooni Egert Lutsberg, milles soovib vaidlustada talle mõistetud karistuse. Ta selgitab, et
  44. märtsil 2022 kella 22.32 ajal ta 3 autot ei juhtinud – tema auto seisis töötava mootoriga ning sellel olid sisse lülitatud ohutuled. Rooli taga istus ta õues oleva külma ilma tõttu.
  45. märtsil 2022 kell 1.05 oli ta mootorsõidukit juhtides üleväsinud, millest tulenevalt olid tal tasakaaluhäired. Amfetamiini tarvitamine teeb inimese erksaks, mitte uimaseks. Egert Lutsberg soovib, et talle määrataks kergem karistus, elektrooniline järelevalve, ühiskondlikult kasulik töö või asendataks talle mõistetav karistus sundraviga. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Kohtukolleegium, olles läbi vaadanud apellatsiooni ja tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu
  47. juuni
  48. a otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu tõendite analüüsi ja järeldustega, mistõttu ei pea esimese astme kohtu seisukohtade üle kordamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes vajalikuks. Küll aga lisab kolleegium täiendavaid argumente, käsitlemaks apellatsioonis tõstatatud väiteid. Esmalt vastab kohtukolleegium Egert Lutsbergi süüdistusse puutuvatele väidetele ning seejärel käsitleb talle mõistetud karistust.
  49. Sisuliselt vaidlustab süüdistatav kaht kuriteoepisoodi, väites et tema
  50. märtsil 2022 mootorsõidukit ei juhtinud ning
  51. märtsil 2022 polnud ta joobes.
  52. Egert Lutsberg ei eita, et istus
  53. märtsil 2022 politseinike saabumise hetkel auto juhiistmel, kuid väidab, et tegi seda vaid seepärast, et õues oli külm. Sõidukit ta enda sõnutsi ei juhtinud. Kohtukolleegiumit säärane versioon ei veena. Asja materjalidest ei ilmne, et sõidukis või selle läheduses viibinuks peale süüdistatava teisi inimesi. Seega pole mitte kedagi teist, kes võinuks Egert Lutsbergi asemel autoroolis olla. On küll mõeldav, et see n-ö tegelik autojuht lahkus vahetult pärast sõiduki peatamist sündmuskohalt. Arvestades aga sündmuse konteksti, pole niisugune seletus kuigivõrd usutav. Õigupoolest on kummastav juba ainuüksi see, et säärast versiooni Egert Lutsberg esimese astme kohtule ei esitanud. Kohtuistungil vaidles ta vaid vastu narkootikumide tarvitamisele: „Samal päeval [s.o
  54. märtsil 2022] ei tarvitanud, sest ma ei roni siis rooli, kui olen samal päeval tarvitanud. Nii kui näevad mind roolis, otsustavad mind kontrollida.“ (kd 1, tl 126) Erilist tähelepanu väärib aga see, et tunnistaja C.K. sõnul üritas mopeedauto – mille roolis istus Egert Lutsberg – liikuda, kuid ei tulnud sellega toime. Ka süüdistatav ise tõdeb apellatsioonkaebuses, et auto mootor küll töötas („auto käis koha pea“), kuid sellega ei olnud võimalik sõita. Niisugusele tõdemusele jõudmiseks tulnuks aga Egert Lutsbergil vähemasti proovida, kas rollerauto liigub koha pealt minema või mitte. Sõiduki tehnilistele vajakajäämistele viitavad ka sellel põlenud ohutuled. Seega on kõigiti loogiline järeldada, et Egert Lutsberg mitte ei soojendanud end juhiistmel, vaid üritas sõidukiga koha pealt edasi liikuda.
  56. märtsi
  57. a kuriteoepisoodi osas, ei vaidle Egert Lutsberg vastu, et juhtis sel päeval mopeedautot. Küll aga pole ta nõus järeldusega, nagu olnuks ta joobes. Süüdistatava sõnul oli ta üleväsinud, mistõttu vaevasid teda tasakaalu- ja kõnehäired. Sellegi versiooniga kohtukolleegium kaasa ei lähe, kuna olemasolevad tõendid viitavad üheselt, et Egert Lutsberg oli joobeseisundis.
  58. Patrullpolitseinikust tunnistaja A.I. sõnul otsustasid nad [koos teise politseiametnikuga]
  59. märtsil 2022 kontrollida punast motorollerit, mille sõiduviis oli ebakindel – see sõitis keset teed ning kaldus teise sõidusuunda. Sõiduki roolis oli Egert Lutsberg. Tema kõne oli häiritud ja aeglane, autost väljudes esinesid tal koordinatsioonihäired. Tema pupillid olid suured ning 4 need ei reageerinud valgusele. Kuna indikaatorvahend, hoolimata joobetunnuste esinemisest, alkoholijoovet ei näidanud, toimetati ta Raja tänavale narkoekspertiisi. Egert Lutsberg oli koha peal rahulik ning ütles, et oli eelmisel päeval amfetamiini tarvitanud. (kd 1, tl 127).
  60. Psühhiaatriakliinikus võeti Egert Lutsbergilt uriiniproov ning teostati talle arstlik läbivaatus, millest mõlemad dokumenteeriti ning edastati koos joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 328T Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (EKEI). Uuringu käigus leiti Egert Lutsbergilt võetud uriiniproovist nii amfetamiini kui metamfetamiini. Arstkohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangul esines Egert Lutsbergil joove. (kd 1, tl 48-50)
  61. Analoogselt maakohtuga ei näe kohtukolleegium ainsatki põhjust seada patrullpolitseinikust tunnistaja A.I. ütlused või arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnang kahtluse alla. Egert Lutsbergi joobele viitavad otsesõnu tunnistaja ütlused, mille kohaselt oli süüdistatava sõidustiil ebakindel. Tema teatav uimasus on iseloomulik amfetamiini toime n-ö lõpp-faasile, mil ollakse, hoolimata amfetamiini ergutavast mõjust, hoopis kurnatud ja väsinud. Viimast kinnitab seegi, et kui politseinike kontrollimise ajal ei reageerinud Egert Lutsbergi pupillid valgusele, siis arstlikul läbivaatusel niisugust ilmingut enam ei täheldatud. Seega ei esinenud narkootilised ained – amfetamiin ja metamfetamiin – pelgalt vaid süüdistatava organismis, vaid need avaldasid talle ka mõju, pärssides läbi kehaliste ja psüühiliste funktsioonide häirumise tema võimet nõuetekohaselt sõidukit juhtida.
  62. Veel vaidlustab Egert Lutsberg talle mõistetud karistust, pidades seda ülemäära rangeks. Selles osas selgitab kolleegium järgnevat.
  63. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  64. mai
  65. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19 ja
  66. juuni
  67. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 29).
  68. KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja aastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 2 aastat vangistust. Maakohus mõistis Egert Lutsbergile karistuseks kaks aastat ja neli kuud vangistust ehk veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtukolleegium möönab, et mitmed Egert Lutsbergi tegusid ja isikut iseloomustavad asjaolud kallutavad mõistma talle karistust sanktsiooni keskmist ületavas määras. Tuleb võtta arvesse, et Egert Lutsberg pole vaid ühel korral mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud – neid kordi oli kokku kolm. Samuti on tal kehtiv karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest (Tartu Maakohtu
  69. veebruari
  70. a otsusega nr 1-21-353 karistati teda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis), mis tähendab, et isegi juhul, kui käesolevalt heidetaks talle ette vaid üht joobes juhtimist, vastutaks ta ikkagi süüteokoosseisu teise lõike järgi, mis näeb ette rangemad sanktsiooniraamid. Egert Lutsbergile mõistetud kahe aasta ja nelja kuu pikkune vangistus on kooskõlas tema süü suuruse ja kohtupraktikaga.
  71. Kuna Egert Lutsbergile mõistetav vangistus ületab kaht aastat, siis ei tule kõne alla vangistuse asendamine ravi ega üldkasuliku tööga. Karistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmise välistab aga KarS § 424 lg 4 p
  72. Samuti ei näe kolleegium võimalust jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata. Egert Lutsbergil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, mis 5 tähendab, et senised katsed teda seaduskuulekale teele suunata on jäänud viljatuks. Seega saab vaid nõustuda maakohtu tõdemusega, et vanglakaristus on ainus meede, mis Egert Lutsbergi edaspidised õigusrikkumised ära hoiab.
  73. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  74. juuni
  75. a otsuse muutmata ning Egert Lutsbergi apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.