← Eesti

1-22-2184/31

Obsah (4)§ 175§ 238§ 432§ 426

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. september 2022, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2184 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk R

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Ruslanas Samusevaselt menetluskuluna kaitsjatasu 97,20 (üheksakümmend seitse eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt osutatud õigusabi eest. Ruslanas Samusevasel arveldusarvele SEB tasuda Pank väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti nr EE351010052031000004, Swedbank nr 2 EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700015154 ning selgitus: „Ruslanas Samusevas, 1-22-2184, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.07.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslanas Samusevase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 27.04.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2184 mõisteti Ruslanas Samusevas süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Kar

S § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.12.2021 otsusega nr 1-21-6813 mõistetud karistuse ärakandmata osa (105 tundi üldkasulikku tööd ehk 3 kuud 15 päeva vangistuse) võrra ja rahaline karistus 120 päevamäära, s.o summas 1200 eurot. Liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 1 kuu 15 päeva ja rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Ruslanas Samusevase karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ja karistuse kandmise algust arvestatakse alates kinnipidamisest, s.o 21.02.

  1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 10 korda, millest kehtivaid karistusi on
  2. Vangistuses viibib isik teist korda. Kinnipeetavat on karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemaga, kuna ta on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Enamasti ei ole isik oma tegusid ette planeerinud, vaid käitunud hetkevajadustest tulenevalt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on puudulik probleemilahendusoskus, soov saada materiaalset kasu, impulsiivsus ja vägivaldsete kuritegude soodustegurina lisandub alkoholijoove. Vangistuses ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema karistusaeg on alla aasta. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx. Vabanedes asub elama samale aadressile. Tegemist on 2-toalise heas seisukorras oleva üürikorteriga, mille omanik on P. A.. Korteris elab Ruslanas Samusevase abikaasa L. S.. Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Korteri omanik ja kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Ruslanas Samusevase suhtes aadressil xxxx. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele. Kinnipeetaval on xxxx kodakondsus ja ta elab Eestis alates 90ndate aastate algusest. Isik on omandanud keskhariduse xxxx. Pärast keskhariduse omandamist õpinguid ei 3 jätkanud, kuna oli vaja pere majandamiseks tööle asuda. Tööoskused (ehitusel) on omandatud töö käigus. Kinnipeetav suhtleb vene keeles, eesti keelt ei oska. Selgitab, et on Narvas ja Tallinnas elades tulnud toime vene keelega ja otsene vajadus eesti keele omandamiseks puudus, kursusi läbinud ei ole. Kinnipeetava üldine suhtumine enesetäiendamisse on positiivne, kuid leiab, et vanus seab õpingutele piirid. Enne vangistust töötas isik T OÜ-s xxxx. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav ametlikult töötanud T OÜ-s lühiajaliste lepingute alusel perioodil 01.09.2020-30.11.
  3. Ise väidab, et töötas T OÜ-s kuni kinnipidamiseni. Töötamise registri andmetel on isik varem töötanud lühiajaliselt 2014-2015 O OÜ-s, 2018-2019 D OÜ-s ja 2019 N OÜ-s. Peamiselt on töötanud ehituse valdkonnas. Perioodil 2017-2020 käis isik Soomes tööl, kuid seoses pandeemia ja majanduskriisiga tuli Eestisse tagasi. Kinnipeetaval on juhiload. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil (vargused, omastamised). Töötades N OÜ-s

(2019)sai enda valdusesse ettevõtte kütuse krediitkaardi, mida kasutas kahel korral ebaseaduslikult. On esinenud töötuse perioode, kui oli Töötukassas arvel
(2009), kuid perioode, kui üldse raha ei ole, pole olnud. Vanglast vabanedes on garanteeritud töökoht T OÜ-s. Vangistuses toetab kinnipeetavat majanduslikult abikaasa. Isik on võimeline ja nõus vanglas töötama. 06.07.2022 seisuga K-raha andmetel nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 69,99 eurot. Ruslanas Samusevast on alates
  1. eluaastast kasvatanud vanaema. Suhted ema ja isaga ei ole säilinud. Kinnipeetav oli aastatel xxxx abielus I. S.. Aastal xxxx abiellus L. S.iga, kuid koos on elatud alates
  2. aastast. Omavahelised suhted on nii naise kui ka kinnipeetava sõnul väga head, mehe vangistuse ajal hoitakse kontakti telefoni teel. Ruslanas Samusevasel on täisealine tütar V. S.. Rahvastikuregistris lapse kohta andmed puuduvad, väidab, et elu kujunes nii, et laps on ema nimel. Kinnitab, et suhted tütrega on väga head. Kinnipeetav on koos kaasosalistega toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vestluses väidab, et aktiivsesse suhtlusringkonda need inimesed enam ei kuulu ja oma otsused teeb ta iseseisvalt. Ruslanas Samusevase sõnul jäi viimane alkoholi tarvitamine aastate taha. Nooremana tarvitas alkoholi sagedamini. Kinnipeetav lõpetas alkoholi tarvitamise, kuna märkas alkoholist tingitud probleeme. Isik on oma otsusega rahul ja väärtustab kainet eluviisi. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusdiagnoosi ei ole. Ruslanas Samusevas tõi vestlusel välja, et on narkootilistest ainetest tarvitanud vaid marihuaanat, mida suitsetas Afganistanis ajateenistuses olles. Enda sõnul hiljem narkootikume tarvitanud ei ole. Vanglale teadaolevalt on narkootikume tarvitanud viis korda veenisiseselt. Vestlusel kinnipeetav eitab muude ainete tarvitamist ja ainete süstimist. Andmed narkootiliste ainete tarvitamisega seotud vägivaldse käitumise kohta puuduvad. Isik mõistab narkootiliste ainete tarvitamisega seotud võimalikke tagajärgi ja on motiveeritud aineid mitte tarvitama. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval krooniline haigus, ta saab ravi. Vangistuses on isik hinnatud töövõimeliseks. Kinnipeetava hinnangul saab ta vangistuses töötada. Ruslanas Samusevast on korduvalt karistatud vägivalla kasutamise eest (korduvad avaliku korra rikkumised vägivallaga ja kuritahtlik huligaansus, millega tekitati kehavigastused). Vägivaldne käitumine on esinenud nii alkoholijoobes kui ka kainena. Vestluses väidab isik, et tuleb keeruliste olukordadega toime ja kasutab lahendusena olukorrast lahkumist. Ruslanas Samusevas tunnistab toimepandud kuritegusid, kuid ei ole suutnud võtta õppust varasemast kogemusest, jätkates kuri- ja väärtegude toimepanemist. Kinnipeetava eesmärgiks on toetada emotsionaalselt tütre kõrgkooliõpinguid, hoiduda õigusrikkumistest ja elada rahulikku pereelu. Ta mõistab, et selleks on vajalik töötada ning hoiduda võlgnevustesse sattumisest. Ruslanas Samusevas ei väljenda sõnades kuritegelikke hoiakud, kuid oma korduva kriminaalse käitumisega näitab, et õigusvastane käitumine on tema jaoks normaalne ja aktsepteeritav. Viibides kriminaalhooldusel on isik pannud toime uusi kuritegusid. 4 Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on madal. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Ruslanas Samusevase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni 05.04.
  3. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 1 kuu. Ruslanas Samusevas kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust, kuid põhjust, miks neid on nii palju, on raske öelda. Ta väga kahetseb neid tegusid, mis on toime pannud ja ta võib öelda kindlalt, et rohkem vanglasse ei satu. Tal on olemas töökoht. Ta läheb tagasi oma vanasse töökohta T OÜ-sse. Ta teab, mida tähendab elektrooniline järelevalve ja millised piirangud sellega kaasnevad. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Ruslanas Samusevase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla Ruslanas Samusevase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et nii vangla kui prokuratuur on tõesti põhjendatult toetanud Ruslanas Samusevase ennetähtaegset vabanemist. Isikul on olemas kõik eeldused elektroonilise järelevalvega vabanemiseks. Tal on kindel elukoht. Isiku enda sõnade kohaselt on tal võimalus ka asuda tööle sinna samasse kohta, kus ta enne vangistust töötas. Isiku sõnul on ta teadlik, mida elektrooniline valve tähendab. Ta on kohtule ka kinnitanud, et uusi õigusrikkumisi kindlasti ei soovi ta toime panna. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et tegelikult siiski motivatsioon elada õiguskuulekat elu on isikul olemas. Tema jutust võib teha järelduse, et ta on lõpuks aru saanud, mis on tema elus peamised eesmärgid. Ta soovib elada oma perega, töötada ning olla õiguskuulekas. Seetõttu leidis kaitsja, et kohus võiks Ruslanas Samusevase enne tähtaega elektroonilise järelevalvega vabastada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ruslanas Samusevas ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 5 1 aasta 1 kuu 15 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 5 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab isiku väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning sellele, et isik on harjunud oma probleemidele õigusvastaselt lahendusi leidma. Kinnipeetavat on mitmel korral karistatud süstemaatilise varguse või selle katse eest. Lisaks on isikut karistatud omastamise eest ning avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja võimuesindaja solvamise eest. Kohus möönab, et isiku käitumine vangistuses on olnud hea, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning ka tema vabanemisjärgseid elutingimusi võib pidada ennetähtaegset vabastamist toetavateks. Nimelt on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, toetavad lähedased ning töökoht T OÜ-s, kus isik on töötanud ka varasemalt. Samas märgib kohus, et elukoht ning lähedaste toetus olid isikul olemas ka enne vangistust, kuid need ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist tema poolt. Isiku sõnul töötas ta T OÜ-s kuni kinnipidamiseni, samuti on ta töötanud teistes ettevõtetes ehitusvaldkonnas ning kuigi on esinenud töötuse perioode, ei ole olnud perioode, kus raha üldse ei ole. Sellele vaatamata on isik korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Eeltoodu viitab sellele, et sõltumata töökoha ja sissetuleku olemasolust on isik soovinud oma majanduslikku toimetulekut parandada kuritegelikul teel. Kinnipeetava sõnul ta väga kahetseb toimepandud tegusid ning on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekalt. Samas nähtub karistusregistrist, et isik on korduvalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Viimane kuritegu on pandud toime ajal, mil isik oli allutatud üldkasuliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodu viitab sellele, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti seab eeltoodu kohtu hinnangul kahtluse alla selle, et tingimisi ennetähtaegse vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kinnipeetava senine elukäik viitab puudulikule probleemilahendusoskusele ning sellele, et õigusvastane käitumine on tema jaoks aktsepteeritav. Isik on seni muutusteks olnud valmis vaid sõnades, tegudes aga jätkanud varasemate vigade kordamist. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Ruslanas Samusevase vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 114 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt taotleb kaitsja tasu kohtuistungil osalemise eest 60 minuti ulatuses summas 54 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungi planeeritud algus oli kell 10.00 ning lõpp kell 10.44. Seega mõistab kohus kaitsjale välja tasu kohtuistungil osalemise eest 44 minuti ulatuses, s.o summas 40 eurot (millele lisandub käibemaks) ning rahuldab tasutaotluse kokku summas 97,20 eurot. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 26.09.2022 kohtumäärusega jäeti Ruslanas Samusevase määruskaebus läbi vaatamata. 02.09.2022 kohtumäärus 1-22-2184 jõustus 13. oktoobril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.