Obsah (10)

§ 418§ 121§ 65§ 414§ 424§ 64§ 76§ 68§ 50§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2022 Kriminaalasja number 1-21-4529 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kriminaalasi

§ 418

lg 1, § 424 lg 1 ja § 414 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2022 otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi Süüdistatav Tarmo Hurt Prokurör Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere Kaitsja Vandeadvokaat Ahto Sirendi Süüdistatav Tarmo Hurt, isikukood: 37804212738; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht MobiService TH OÜ; kolm kehtivat kriminaalkaristust – viimati karistatud Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega

§ 121

lg 2 p 2 järgi,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega 30.12.2019 katseajaga kuni 07.10.

1. RESOLUTSIOON:
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2022 otsus jätta muutmata.
4. Süüdistatava Tarmo Hurda ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Ahto Sirendi Tarmo Hurdale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 329.40 eurot (sh käibemaks 54,90 eurot).
6. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu mõista välja Tarmo Hurdalt Eesti Vabariigi kasuks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
7. Tarmo Hurta süüdistatakse ebaseaduslikus tulirelva käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata relvaluba, omas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast ebaseaduslikult tulirelva, s.o teadmata tootja, mudeli ja kaliibriga tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku püstolit koos adapteriga, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elukohas kuni
8. septembrini 2020, mil politseinikud selle kinnistul asuvast kõrvalhoonest ära võtsid. Sellise tegevusega rikkus Tarmo Hurt relvaseaduse § 32 lg-t 1, mille kohaselt on tulirelva soetamiseks vajalik relvasoetamisluba, relvaseaduse § 33 lg-t 1, mille järgi on relva soetanud isik kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast registreerima selle elu- või asukohajärgses prefektuuris, relvaseaduse § 34 lg-t 2, mille kohaselt relva käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba ja relvaseaduse § 45 lg-t 1, mille järgi võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise.

1. Samuti süüdistatakse Tarmo Hurta ebaseaduslikus lõhkeaine käitlemises, mis seisnes selles, et tema, omamata lõhkematerjaliseaduse § 12 lg-s 1 ettenähtud luba lõhkeaine käitlemiseks, ebaseaduslikult omandas ja valdas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast 218 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, mis on lõhkeaine ja kuulub paiskelõhkeainete hulka, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elukohas, millest 73,1 grammi püssirohtu hoidis Tarmo Hurt plekkpurgiga eluhoone elutoa riiulil ning 144,9 grammi püssirohtu hoidis ta plekkpurgiga kõrvalhoone riiulil. Tarmo Hurt hoidis püssirohtu oma elukohas kuni
2. septembrini 2020, mil see politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Sellise tegevusega rikkus Tarmo Hurt lõhkematerjaliseaduse § 12 lg-t 1, mille kohaselt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 3 järgi on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal selle seaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või aine mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. 2 Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise ja muu ebaseadusliku käitlemise.

1. Samuti süüdistatakse Tarmo Hurta korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema, isikuna, keda on 04.05.2018 ja 18.09.2018 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsustega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, millised karistused on kehtivad, juhtis uuesti
2. märtsil 2021 kella 15.30 paiku Tartumaal XXX vallas Vapramäe-Elva-Kalme maanteel Jõhvi-Tartu-Valga mnt ristmiku läheduses mootorsõidukit Volvo C70 registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l kohta. Jõhvi-Tartu-Valga mnt ristmiku läheduses sõitis Tarmo Hurt teelt välja ning tema poolt juhitud sõiduk peatus kraavis. Tarmo Hurt rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Tarmo Hurt toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Maakohtu otsus 4. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati T. Hurt süüdi

§ 418lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

Tunnistati süüdi

§ 414

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2, § 76 lg 8 alusel suurendati T.

Hurdale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega nr 1-19-1114 mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 9 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti T. Hurdale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. Veel tunnistati T. Hurt süüdi

§ 424

lg 2 järgi (kuritegu pärast 07.10.2020) ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 5.

§ 64

lg 1 alusel liideti

§ 65

lg 2,

§ 76

lg 8 alusel moodustatud liitkaristusele (1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust) osaliselt

§ 424lg 2 mõistetud karistus (2 aastat ja 6 kuud vangistust) ning mõisteti T.

Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, ning loeti kandmata karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks arvati T. Hurda kinnipidamine, s.o alates 12.03.2021. 6.

§ 50lg 1 p 1 alusel kohaldati T.

Hurda suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. 7. Tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 1, osas ei olnud vaidlust selles, et T.

Hurda elukohast XXX talus XXX külas XXX vallas Tartumaal leiti 26.09.2020 tulirelv. Ega ka selle osas, et tulirelv oli laskekõlbulik või et T. Hurdal ei ole varasemalt olnud relvaluba. Vaidlus seisnes selles, kas T. Hurt käitles teadlikult tulirelva.

1. Tulirelva leidmise ajendiks politseiametnike poolt 26.09.2020 oli tunnistaja A.M. telefonikõne Hädaabikeskusele. A.M. teatas, et ta naaber laseb mingi relvaga. Aadressiks andis A.M. XXX 3 vald, XXX ja XXX talu. Kriminaalasjas on kogutud tõenditena 26.09.2020 kostunud laskude osas tunnistajate A.M. , V.J. , A.A. e ja süüdistatava ütlused. Tunnistajad eeldasid neile varasema teadaoleva info põhjal, et laskmine toimus XXX talus, kuid konkreetset sündmust nad pealt ei näinud. Seetõttu leidis kohus, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, et laskmine toimus just XXX talus ning laskjaks oli T. Hurt.
2. Kuigi kohus ei tuvastanud, et 26.09.2020 oleks T. Hurt tulistanud tulirelvast, siis on teiste tõendite pinnalt üheselt tuvastatav, et T. Hurt oli teadlik tema elukohas asuvast tulirelvast. Nii V.J. kui ka A.M. ütluste kohaselt olid T. Hurda isal E.H. al relvad. Politseiametnikud M.I. ja M.M. on andnud ütlusi selle kohta, et 26.09.2020 väljakutse tõttu viibisid nad XXX talus ning T. Hurda juhatamisel leidsid nad hoonetest nii tuli- kui ka gaasirelva.
3. Süüdistatav on selgitanud, et politsei ei leidnud tulirelva tema selgituste järgi. T. Hurt ei olnud varem seda relva näinud. Kohtu hinnangul kinnitavad ka T. Hurda ütlused kaudselt, et ta juhatas politseiametnikud ise tulirelvani. Kohus leiab, et politseiametnikud ei oleks tõenäoliselt ilma T. Hurda juhatuseta tulirelva leidnud.
4. Ekspertiisiaktiga nr 20E-TB0120 on tuvastatud, et garaažist pärinev püstol on valmistatud metallist ja plastist. Toru sees on lahtiselt halli värvi metallist valmistatud adapter. Ekspertiisiks esitati teadmata tootja, mudeli ja kaliibri tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud püstol koos adapteriga. Püstol kuulub tulirelvade hulka, adapter tulirelva osade hulka. Relvast saab ilma adapterita lasta .410-kaliibriliste sileraudse püssi padrunitega ning adapteriga erinevate 5,6 mm kaliibriliste ääretulepadrunitega. Püstol on laskekõlbulik 420 padruniga; 5,6 mm kaliibrilise ääretulepadruniga.
5. T. Hurdal ei ole relvaluba. Samuti olnud relvaluba XXX talus varasemalt alaliselt elanud E.H. al, seega ei saanud nimetatud relv kuuluda ka pärandvara hulka. Kohus leidis, et tõendikogumi pinnalt on võimalik tuvastada, et T. Hurt oli teadlik tulirelvast, mis asub tema elukohas. Seega on tõendatud, et ta käitles, st omas, tulirelva ebaseaduslikult.
6. Lisaks tulirelvale leiti 27.09.2020 läbiotsimise käigus T. Hurda eluruumidest ja kõrvalhoonest ka laskekõlbulikku laskemoona (padruneid), millest osad sobituvad ekspertiisiakti kohaselt just leitud käsitööndusliku tulirelva laskmiseks. T. Hurt on selgitanud, et tema ei kasutanud garaažis asuvat töötuba, kust leiti mitmeid padruneid. Kasutas ta siiski teist ruumi, milles asuvalt toolilt leiti valget värvi karp 2 padruniga, mis sobituvad käsitöönduslikult valmistatud püstolist laskmiseks. Arvestades padrunite asukohta eluruumis selgelt nähtavas asukohas, mida kasutas T. Hurt, ning asjaolu, et need sobituvad garaažist leitud püstolist laskmiseks, on võimalik sedastada, et T. Hurt oli nii relvast kui ka selle relva jaoks sobivatest padrunitest teadlik.
7. Eeltoodu alusel tegi kohus kogumis uuritud tõendite alusel kindlaks, et T. Hurt, omamata relvaluba omas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast ebaseaduslikult tulirelva, s.o teadmata tootja, mudeli ja kaliibriga tõenäoliselt sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku püstolit koos adapteriga, mida hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajast oma Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elukohas kuni
8. septembrini 2020, mil politseinikud selle kinnistul asuvast kõrvalhoonest ära võtsid. 4
9. Kohtu hinnangul on tõendatud, et T. Hurt teadis, et tema elukohas on tulirelv. Asjaolu, et T. Hurt eitab, et tema tulirelva ei omanud, ei oma käesolevalt mingit tähtsust. T. Hurt pani tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

T. Hurt oli teadlik, et isal võib olla relv ning selle asukoht on garaažis. Arvestades T. Hurda huvi relvade vastu ja ühe relva omamist, oli ta teadlik, millised relvad eeldavad registreerimist ning relvaluba. 16. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seetõttu vastutab T. Hurt

§ 418lg 1 süüteo toimepanemise eest.

17. Lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 414lg 1, osas olid maakohtu seisukohad järgmised.

Vaidlus seisnes selles, kas purkides leiduv püssirohi on käsitletav lõhkeainena

§ 414lg 1 mõttes ning kas T.

Hurt oli teadlik, et tema elukohas asub lõhkeaine.

1. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti läbiotsimisega seonduvalt lisaks padrunitele ka kaks purki püssirohtu (pakendati pakenditesse nr THL02 ja THL04). Ekspertiisiaktis nr 20E-TB0120 on kirjeldatud pakendist nr THLO2 leitud plekkpurki, milles on helbeline puisteline aine. Ekspertiisi kohaselt on 144,9 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, millest 1 gramm hävis katsete käigus. Pakendis nr THLO4 on plekkpurk, milles puisteline helbeline aine, mis on ekspertiisi kohaselt 73,1 grammi kasutamiskõlblikku suitsuta püssirohtu, millest 1 gramm hävis katsete käigus.
2. Eksperdi O. Nõmm ütlustega on tõendatud, et püssirohi on lõhkeaine. Ka üldteada on fakt, et tegemist on lõhkeainega, mis võib õhuhapnikuta plahvatada. Kaitsja on toonud välja, et tegemist on hoopis laskemoonaga ning seetõttu võib teoreetiliselt tegemist olla laskemoona ebaseadusliku käitlemisega. Kohus märgib, et RelvaS § 17 lg 1 p 1 annab definitsiooni laskemoona mõistele, mille kohaselt saab laskemoonaks lugeda terviklikku padrunit, mille üheks osiseks on püssirohi. Leitud püssirohupulber kahes plekkpurgis ei ole aga padruni kujul. Seega on leitud püssirohi käsitletav lõhkeainena.
3. T. Hurt on ka ise tunnistanud, et tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks tal ei olnud. Kohus leidis, et T. Hurt pani antud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Süüdistatav eitab püssirohu käitlemist. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et T. Hurda eluruumist, s.o elutoast avatud riiulist leitud püssirohu purk ei olnud T. Hurdale teada. Kohtu hinnangul viitab purgi alles jätmine sellele, et ta oli teadlik selles olevast sisust. T. Hurt on läbiotsimisel ise avaldanud, et laskemoona võib olla isa ajast jäänud garaaži, kuna isast oli jäänud siia üks stardipüstol ja üks ebaseaduslik relv, kuid ta ei ole selles kindel. Seega on ta möönnud püssirohu olemasolu. T. Hurda selgitus, et tema ei saanud venekeelsetest kirjetest purkidel aru, ei ole kohtu jaoks usutavad. T. Hurt on koolis kindlasti õppinud kohustuslikus korras ka vene keelt ning tema on varasemalt elanud selles talus nii koos isaga kui ka peale ise surma. Seega pidi ta olema teadlik nii relvadest kui ka laskemoonast kui ka lõhkeainest, mis olid talus. Nimetatud asjaolu on ta möönnud ka 27.09.2020 toimunud läbiotsimise käigus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toimepandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2, osas olid maakohtu seisukohad järgmised.

Ei ole vaidlust selles, et 12.03.2021 kella 15:34 paiku sõitis Volvo C70 reg märgiga XXX teelt välja Tartu maakonnas, XXX vallas, VapramäeElva-Kalme maantee

1. kilomeetril. Vaidlus seisneb selles, kas nimetatud mootorsõidukit juhtis süüdistatav T. Hurt ning kas ta oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. 5
2. T. Hurt end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt oli tema 12.03.2021 sõidu ja teelt väljasõitmise hetkel Volvo C70 reg märgiga XXX kaasreisijana kõrvalistmel ning mootorsõidukit juhtis tuttav Toomas. Kui auto oli kraavi sõitnud, siis Toomas jooksis ära ning see oli viimane T. Hurda kontakt Toomasega. Seejärel üritas T. Hurt auto küljeuksest välja saada. Ei saanud välja, sest lumevall oli nii kõrge, et ei saanud lume tõttu ust lahti teha. Siis läks juhi kohalt välja. Kohtu hinnangul ei kinnita T. Hurda esitatud versiooni juhtunust ükski teine asjas kogutud tõend. T. Hurda esitatud versiooni selle kohta, et ta ei viibinud autos üksinda, lükkavad ümber tunnistaja R.P. u ütlused. Asjaolule, et mootorsõiduki juhiks oli just süüdistatav T. Hurt viitavad kaudselt ka mitmed teised asjas kogutud tõendid (tunnistaja K.T. ütlused, kõnesalvestis Häirekeskusele, sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus).
3. R.P. on Volvo C70 sõiduki teelt väljasõitmise hetke ainsaks vahetuks tunnistajaks. Tema versioon juhtunust on diametraalses vastuolus süüdistatava ütlustega selle kohta, kes autos viibisid. Kohtu hinnangul on R.P. u ütlused usaldusväärsed ning kohtul ei ole alust arvata, et R.P. annaks juhtunu kohta teadvalt ebaõigeid ütlusi. Tema ütlused on eluliselt usutavad. Seetõttu leiab kohus, et T. Hurda ütlused selles osas, et ta ei viibinud sõidukis üksinda tuleb kõrvale jätta, kuivõrd teised tõendid sellist versiooni ei kinnita. Kohus luges tuvastatuks, et T. Hurt viibis
4. märtsil 2021 mootorsõiduki Volvo C70 reg märgiga XXX roolis ning juhtis mootorsõidukit selle teelt väljasõitmise hetkel.
5. Esines KorS § 37 lg 1 p 1 mõttes alus T. Hurdal joobeseisundi esinemise kontrollimiseks. Asjaolule, et T. Hurdal esinesid joobeseisundile omased väliselt avalduvaid füüsilised tunnused, viitavad selgelt mitme tunnistaja, s.o R.P. u, K.T. , M.S. i, A.R. , ütlused. T. Hurdal on tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST tuvastatud 12.03.2021 kuupäeval kl 16:22–16:28 mõõtetulemuseks 1,22 mg/l joove väljahingatavas õhus.
6. Süüdistatav ei ole eitanud, et ta oli joobeseisundi mõõtmise hetkel alkoholijoobes, kuid ta on selgitanud, et tarvitas alkoholi alles pärast sõiduki kraavisõitmist. Ta tarvitas esimest korda alkoholi pärast kraavisõitu. Esimest korda, siis kui kedagi juures ei olnud, tarvitas 200–300 grammi. Kui ta pärast R.P. u auto juurde jõudmist tagasi autosse ronis, siis tarvitas veel.
7. Autos olnud viinapudelite arvu osas esines ütlustes erinevusi. T. Hurt ja A.A. olid kohtuistungil seisukohal, et autos oli kaks pudelit viina. Tunnistaja A.A. selgitas, et Volvo C70 reg märgiga XXX kuulub talle ning sai auto kätte Elva tee pealt treileri pealt, kodus autot treileri pealt maha võttes vaatas tagaistme juurde ja seal oli numbrimärk ning poolik viinapudel, pooleliitrine, kust pool oli kadunud. Naine kasutas alkoholipudelist leitud alkoholi roosikääride puhastamiseks. Kõik tunnistajad peale A.A. e on kirjeldanud ühe alkoholipudeli nägemist süüdistatava sõidukis. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et süüdistatava juhitud mootorsõidukis asus rohkem kui üks alkoholipudel. Eelkõige kinnitavad asjaolu, et sõidukis oli üks avatud viinapudel A.R. antud ütlused.
8. Tunnistaja A.A. ning süüdistatav T. Hurt on kohtuistungil andnud teistest tunnistajatest erinevaid ütlusi alkoholipudelite rohkuse osas. Kumbki neist ei suutnud kohtuistungil veenvalt selgitada, miks nad selle kohta varem ütlusi ei andnud. T. Hurt on andnud kohtuistungil vastukäivaid selgitusi ka alkoholi tarvitamise aja ja koguste osas. Nimetatud osas jättis kohus tunnistaja A.A. e ja süüdistatava ütlused kõrvale. Ülejäänud tõendikogumit hinnates oli võimalik tuvastada, et T. Hurda sõidukis oli üks avatud 0,5-liitrine viinapudel, milles oli alles 6 400 ml vedelikku.
9. Kohtu hinnangul lükati ekspertiisi ja tunnistajate ütlusega veenvalt ümber võimalus, et T. Hurt tekitas endale alkoholijoobe pärast sõitmist. Kohtu hinnangul võis T. Hurt tarvitada alkoholi ka pärast kraavi sõitmist ning see võis mõjutada tema joobe suurust. Ekspertiis on leidnud, et mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o 12.03.2021 kella 15:34 paiku oli Tarmo Hurt enne 100 ml 40 vw% kangusega viina tarvitamist alkoholijoobes vähemalt 0,96 mg/l. Ei ole võimalik, et Tarmo Hurda väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli tekkinud 100 ml viina tarvitamisest, arvestades, et kell 16:28 oli Tarmo Hurda väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon 1,22 mg/l.
10. Seega on tuvastatud, et Tarmo Hurt juhtis 12.03.2021 mootorsõidukit Volvo C70 reg märgiga XXX kella 15.30 paiku Tartumaal XXX vallas Vapramäe-Elva-Kalme maanteel Jõhvi-TartuValga maantee ristmiku läheduses, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l. Sellise tegevusega rikkus T. Hurt LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning temal tuvastatud alkoholijoove oli üle 0,75 mg/l väljahingatavas õhus.
11. T. Hurda süütegu on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Ta pani teo toime korduvalt. T. Hurta on varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 04.05.2018 ja 18.09.2018 Tartu Maakohtu otsustega kriminaalasjades nr 1-18-3851 ja 1-18-6293, millised karistused on kehtivad. 31. Kohtu hinnangul pani T. Hurt süüteo toime otsese tahtlusega (

§ 16lg 3).

Kuigi T. Hurt ei tunnistanud, et tarvitas alkoholi enne sõiduki juhtima asumist, viitab sellele esmalt tema joobe suurus, mis oli väljahingatavas õhus vähemalt 0,96 mg/l. Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et T. Hurt soovis sõitmist jätkata ka pärast sõidukiga kraavi sõitmist, sellele viitavad selgelt jäljed auto esiosas suunaga kraavist maantee poole. Tuvastatud joove ning välised tunnused kogumis viitavad sellele, et T. Hurt, asudes mootorsõidukit juhtima sai aru, et ta ei ole juhile lubatavas seisundis, kuid ometi asus teadlikult sõidukit juhtima. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 32. Karistuse osas olid maakohtu seisukohad järgnevad.

§ 418lg 1 koosseisu osas märkis kohus, et T.

Hurda süü on keskmisest väiksem. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuna tegemist oli ohtliku eseme käitlemisega, tuleb üldpreventiivse eesmärgi tõttu isikut ebaseadusliku valdamise eest karistada. Tegemist on ekspertiisiakti kohaselt isevalmistatud laskekõlbuliku relvaga, seetõttu võib selle kasutamine olla isikule endale või kolmandatele isikutele ohtlik. Kohus on arvestanud süü juures ka asjaolu, et T. Hurdal on gaasipüstol, mille omamiseks tal samuti luba ei ole. Kuigi antud asjas ei arutanud kohus T. Hurda süüküsimust gaasirelva ebaseadusliku käitlemise osas, siis tal on relvade vastu huvi olemas ning võib neid ka oma elukohas kasutada, omamata selleks vastavat relvaluba. Kohus arvestas ka, et T. Hurt on nimetatud süüteo toime pannud katseajal. Kohus mõistis T. Hurdale karistuseks 8 kuud vangistust. 33.

§ 414lg 1 osas hindas kohus T.

Hurda süüd keskmisest väiksemaks. Tõendikogum ei kinnitanud asjaolu, et T. Hurt oleks püssirohtu aktiivselt kasutanud. Siiski asus üks purk lõhkeainet T. Hurda eluruumis nähtaval kohal, oli kergemini kättesaadav ning võis potentsiaalselt põhjustada ohtlikke tagajärgi. Lõhkeaine puhul on tegemist ohtliku ainega, selle lubamatu käitlemine võib kahjustada lähedal asuvaid isikuid ning keskkonda. Karistuse 7 mõistmisel arvestas kohus, et T. Hurt pani antud süüteo toime katseajal. Kohus pidas põhjendatuks mõista T. Hurdale karistuseks 10 kuud vangistust. Kohus mõistis

§ 64lg 1 alusel T.

Hurdale liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kuna T. Hurt pani eelmainitud kuriteod toime katseajal, suurendati liitkaristust Tartu Maakohtu 11.02.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuu ja 6 päeva, võrra

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel.

Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis kohus T. Hurdale 1 aasta 9 kuud ja 6 päeva vangistust. 34.

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteo osas oli kohtu hinnangul T.

Hurda süü keskmisest suurem. T. Hurda tegu oli ohtlik ja oleks võinud kaasa tuua raskemaid tagajärgi ka kaasliikleja jaoks. Lisaks on alust arvata, et T. Hurt soovis pärast teelt väljasõitmist jätkata sõiduga, kuid see ei õnnestunud. T. Hurt ei ole süüd tunnistanud ja on esitanud kaitseversiooni, milles tema eitab mootorsõiduki juhtimist ning joobeseisundit juhtimise ajal. Tegu on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Varasemad tingimisi ja reaalsed vanglakaristused ei ole tema käitumist õiguskuulekale teele juhtinud, mistõttu pidas kohus vajalikuks reaalse vanglakaristuse mõistmist. Osaliselt karistuse tingimisi kohaldamata jätmine kohtu hinnangul põhjendatud ei olnud. Kohus määras T. Hurdale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 35. Lisakaristuse osas leidis kohus, et T. Hurdalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Ei ole alust arvata, et T. Hurt suudaks edaspidi hoiduda alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisest. Kohus pidas põhjendatuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks. 36.

§ 64

lg 1 alusel liideti

§ 65

lg 2 ja § 76 lg 8 alusel moodustatud liitkaristusele

§ 424lg 2 mõistetud karistust osaliselt ning kohus mõistis T.

Hurdale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Süüdistatava apellatsioon 37. Süüdistatav palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning teha uus õiglane otsus arvestades kõiki tema apellatsioonis toodud põhjendusi ja selgitusi. 38.

§ 418

lg 1, s.o tulirelva ebaseadusliku käitlemise, järgi süüdimõistmise osas on esitanud süüdistatav järgnevad etteheited.

1. Maakohus ei ole arvestanud asjaolu, et kui politsei tuli süüdistatavat kinni pidama, siis ei olnud T. Hurt adekvaatses seisundis ütluste andmiseks. Ta oli psühhotroopse ravimi ehk unerohu mõju all. Kinnipidamine toimus brutaalselt, selles osales kaheksa kiirreageerijat ning kuigi T. Hurt täitis kõiki korraldusi, kasutasid kiirreageerijad liigset füüsilist jõudu. T. Hurt tundis tugevat füüsilist valu ja hirmu, mistõttu ei olnud ta adekvaatses seisundis ütluste andmiseks. Kuna T. Hurt ei olnud eeltoodud põhjustel adekvaatses seisundis ütlusi andma, siis peaks need jätma välja. Temalt ei küsitud, kas tal relvi on. Küsiti, kus on isetehtud käsirelv ja jahipüss. Kuna neid majast ei leitud, siis viitas T. Hurt oma isa töökuurile, arvates, et ehk seal võivad relvad olla.
2. Maakohus ei ole ka arvestanud A.M. ütlusi tema ja E.H. a (T. Hurda isa) vahel
3. aasta 8 sügisel toimunud vestluse kohta, milles E.H. mainib, et ta peidab relvasid oma poja eest. M.M. i ja M.I. i ütlused on rebitud välja kontekstist ning kohati lahknevad mitmetes kohtades. T. Hurt ei nõustu M.I. i väitega, et T. Hurt kasutas võimalust ja andis relva vabatahtlikult üle. Ta andis vabatahtlikult loa garaaži (tema isa töökoja) läbivaatamiseks, et kiirreageerijad leiaksid esemed, st relvad, mida A.M. oli neile maininud ja mida nad olid otsima tulnud.
4. Maakohus on omistanud T. Hurdale otsuses eksperdioskused nii tulirelva kui ka püssirohu hindamiseks vaid selle pinnalt, et ta pidi teadma nende olemasolust. Pärast isa surma temast mahajäänud asjadest ei olnud T. Hurt teadlik ja need olid seal temast mitte olenevatel põhjustel.
5. Asjaolu, et lähinaabrid olid teadlikud, et T. Hurda isal olid relvad ei tähenda, et T. Hurt seda teadnud oleks. Seda enam, et A.M. on oma ütlustes maininud vestlust E.H. aga, mille kohaselt E.H. peitis relvi T. Hurda eest.
6. aasta sügisel, kui antud vestlus toimus, oli T. Hurt Tartu Vanglas. Ei ole küsitletud T. Hurda õdesid ega venda, kellel võivad olla relvaload. Samuti pole neilt küsitud, kas nemad olid teadlikud relvadest. Relva leidmise sündmuse juures viibis ca 15 inimest, keda oleks saanud kasutada tunnistajatena, et asi oleks selgem. Sündmuskohal olid kiirreageerijatel rinna- ja kiivrikaameraid, kuid seda materjali pole üldse kasutatud. 43.

§ 414

lg 1, s.o lõhkeaine ebaseadusliku valdamise ja muu ebaseadusliku käitlemise, järgi süüdi mõistmise osas on T. Hurt esitanud järgnevad etteheited.

1. Kohtu põhjendus, et isikul peab olema vene keele oskus ei saa olla aluseks süüdimõistvale otsusele. T. Hurdal ei ole eriteadmisi, mille alusel tuvastada püssirohtu. Ta isegi ei tea, milline näeb püssirohi välja, seega ei saanud ta olla püssirohust teadlik.
2. Maakohtu otsus on tehtud kallutatult. Esineb ütluste väärtõlgendamist, kontekstist välja rebitud lausete kasutamist. Arvamuste, oletuste ja eelduste põhjal ei saa tõestada tahtlust. 46.

§ 424

lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, süüdi mõistmise osas on T. Hurt esitanud järgnevad etteheited.

1. Selleski osas on kohtuotsus tehtud kallutatult, ühekülgselt ning seda pole piisavalt põhjendatud. Süüdistajapoolsete tunnistajate ütlused ei ole eluliselt usutavad ega usaldusväärsed. Samuti on põhjendamatult jäetud välja A.A. e, A.P. i ja T. Hurda ütlused.
2. R.P. u ütlused, mille kohaselt ta pärast vastu sõitnud auto möödumist ei kaotanud korrakski kraavis olnud autoga silmsidet, samaaegselt suutes pöörata auto teel ümber pärisuunda sõites otse, keerata ristist paremale, seejärel ristist vasakule ja seda kõik teha turvaliselt jälgides liiklust, ei ole eluliselt usutavad. Kohtu arvamus, et paariks sekundiks kadus silmside, ei ole samuti eluliselt usutav. R.P. u tegevus auto lumest väljasõitmise takistamisel oli motiveeritud vihavaenust, s.o liiklusvihast, mistõttu ei ole R.P. u ütlused objektiivsed ja tuleks kõrvale jätta.
3. Vastuoluline on, et R.P. on väitnud, et K.T. saabumisel hüppas T. Hurt autosse kõrvalistmele, samas aga on R.P. öelnud, et T. Hurt oli suhteliselt kontaktivõimetu. Seega on kaheldav, et T. Hurt üldse hüppeid suutis sooritada. T. Hurda arvates ehk R.P. ei näinudki seda, kuidas kraavis olev auto sinna sõitis, ja seostas selle alusetult universaalkerega autoga.
4. Ka R.P. u ja K.T. ütluste vahel esineb vastuolusid. T. Hurt jäeti ilma arstiabist ning tal on seetõttu püsivad tervisekahjustused. 9
5. Paika ei pea maakohtu seisukoht, et auto ümbruses ei olnud ühtegi hoonet, kuhu oleks juht saanud varjuda, ning ümberringi olid vaid lumeväljad. A.R. ülekuulamise protokolli lisas fotol nr 3 on näha hooneid, mis asuvad autost ca 10–15 meetrit eemal. Kohus on otsusest välja jätnud ka A.P. i ütlused, mille järgi ta nägi bussipeatuses inimest, kes võib olla autot juhtinud Toomas.
6. T. Hurt ei nõustu viitega KrMS § 7 lg-le 2 kohtu arvamusega, et ta ei ole midagi teinud selleks, et tõestada autojuht Toomase poolt auto juhtimist. Uurimisele heidab T. Hurt ette seda, et ei uuritud Elva linnas asuvaid turvakaameraid, sest neid on seal küllaga ning nende videotelt oleks näha, kes oli roolis ja kust keegi sõitis. Samuti heidab T. Hurt ette seda, et meedias ei olnud üleskutset, kes võis sündmust veel pealt näha.
7. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et prokuratuur on toimikusse lisanud A.R. poolt tehtud valetunnistuse. A.R. väidab alguses et autol olid vigastused ja hiljem, et ei olnud. Tegemist on valeütlustega, mistõttu tuleb A.R. ütlused kõrvale jätta.
8. Maakohus on põhjendamatult kõrvale jätnud A.A. e ja T. Hurda ütlused autost leitud viinapudeli kohta. Ütluste välja jätmine ei ole põhjendatud vaid sellega, et A.A. ei ole sellest varem rääkinud. Ei ole põhjendatud seada kahtluse alla A.A. e ütlusi ainuüksi seetõttu, et ta soovib sõpra aidata. Kohus on viidanud sellele, et T. Hurt ei rääkinud teisel ülekuulamisel teisest viinapudelist, vaid jäi oma ütluste juurde. T. Hurt on koguaeg rääkinud sellest viinapudelist, mille leidis A.A. . Kaitsja apellatsioon
9. Kaitsja palub T. Hurt täies ulatuses õigeks mõista, kuivõrd KrMS § 340 lg 1, lg 2 p 1 kohaselt võib apellatsioonikohus KrMS § 339 lg-s 2 sätestatud rikkumise tuvastamisel ise uue, õigeksmõistva otsuse teha.
10. Kaitsja seisukohad T. Hurda

§ 414

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o lõhkeaine ebaseaduslikus valdamises ja muus ebaseaduslikus käitlemises, süüdi mõistmise osas on järgnevad.

1. Kohus on täiesti ekslikult materiaalõigust kohaldanud, lähtudes püssirohu üldmõistest, ühest kasutamisvõimalusest ja omadusest, üldistades seda kõigele, mis vähegi püssirohuga on seotud. Tegemist on jahitulirelvapadrunite laadimiseks toodetud ja täiesti konkreetselt jahimeestele mõeldud püssirohuga, mis on tööstuslikult just nimelt selleks otstarbeks, mitte lõhkamiseks toodetud. Purkidel on sellekohased üheselt selged kirjad.
2. Käesoleval juhul on püssirohi käsitletav jahitulirelva laskemoona osana. Nimelt relvaseaduse § 17 lg 1 sätestab nimelt, et laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: 1) püssirohi või muu paiskelaeng; 2) sütik; 3) kuul, haavel või muu lendkeha; 4) padrunikest. Püssirohi on siin kasutatav paiskeainena, mitte lõhkeainena. Eeltoodut kokku võttes on isegi legaalmääratluse kohaselt püssirohu näol tegemist kõige ehedama jahirelva laskemoona osaga ja siin puudub isegi

§ 414

lg 1 süüteokoosseisule vastavus objektiivse süüteokoosseisu osas, mis sisuliselt välistab edasise analüüsi ja T. Hurda vastutuse selle süüteokoosseisu järgi. 59. Kaitsja seisukohad T. Hurda

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o tulirelva 10 ebaseadusliku käitlemises, süüdi mõistmise osas on järgnevad.

1. T. Hurt ei olnud teadlik sellest relvast. Relva ei olnudki võimalik niisama avastada. Seda enam, et T. Hurda isa E.H. suri 02.05.2020 ning relva leidmise ajal oli T. Hurt alles kinnistu hoonete, sh ka elamu, koristamise, lammutamise, renoveerimise ja remontimisega algusjärgus. T. Hurdal puudus juriidiline kohustus otsida relvi ja muud keelatut.
2. T. Hurda teadlikkust sellest relvast ei tõenda ükski kriminaalasjas kogutud tõend, see oli vaid prokuröri paljasõnaline arvamus, mis on nüüdseks kohtu seisukohaks formeerunud. Et T. Hurt ei teadnud ega saanudki teada sellest relvast kinnitavad tunnistaja A.M. kohtus antud ütlused. Kuigi kohus ei seostanud 29.09.2020 XXX külas kuuldud paugutamist T. Hurdaga, siis hindas kohus siiski ühekülgselt ja süüstavalt läbiotsimisel osalenud politseiniku ütlusi.
3. Kriminaalasja tõenditest koorub välja, et Tarmo Hurt ei olnud selle läbiotsimise ajal adekvaatses seisundis, oli unerohutablettide mõju all. Ometi on kohus sellest mitteadekvaatsest seisundist lähtuvalt süüstavaid järeldusi teinud.
4. Objektiivselt on tulirelva hoidmine aset leidnud, kuid puudub subjektiive süüteokoosseis teadmise tasemel.
5. Kaitsja seisukohad T. Hurda

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, süüdi mõistmise osas on järgnevad. Vaidlust ei ole varasemate karistuste osas. 65. Süüdistust kinnitavate põhitunnistajate ütlused ei ole nii usaldusväärsed, kui esmapilgul tundub, sest need on omavahel vastuolus ja vastuolus ka objektiivsete asjaoludega. R.P. ja K.T. on selle kõrvalistuja episoodi omavahelises suhtluses tahtmatult või tahtlikult kokku leppinud, kuid ei mäleta enam detaile. Ei ole välistatud, et ka muudes detailides on sama olukord. R.P. u ütlused selles, et tal temale vastu sõitnud Volvo C70-ga korrakski silmside ei kadunud ei kuulu eluliselt usutavate ütluste hulka. Kaitsja arvates on mõlema ütluste usaldusväärsus piisavalt kõigutatud ja ta taotleb nende tõendikogumist väljajätmist. Kaitsja toetab T. Hurda apellatsioonis esinevaid

§ 424lg 2 järgi süüdi mõistmise kohta käivaid seisukohti.

Prokuratuuri seisukoht

1. Apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks ei ole alust.
2. Pelgalt asjaolu, et apellandid ei nõustu kohtu hinnanguga ei anna alust järelduseks, et maakohus pole tõendeid hinnanud igakülgselt ja erapooletult. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis ning selle pinnalt otsustanud T. Hurda süüdistuse põhjendatuse üle. Maakohus on oma seisukohti loogiliselt ja veenvalt põhistanud, otsust lugedes on kohtu siseveendumuse kujunemine selgesti jälgitav, mistõttu on kohtupoolset tõendite hindamist puudutavad apellatsiooniväited ainetud.
3. Süüdistatava kaitsja on leidnud, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, tunnistades T. Hurda süüdi

§ 414lg 1 järgi.

Kaitsja hinnangul ei ole T. Hurda kodust leitud püssirohu näol tegu lõhkeainega, vaid laskemoona osaga relvaseaduse § 17 lg 1 p 1 tähenduses ning see välistab T. Hurda süüditunnistamise lõhkeaine ebaseaduslikus käitlemises. 11 Sama seisukoha samade põhiargumentidega esitas T. Hurda kaitsja ka maakohtus. Maakohus põhjendatult ei nõustunud sellise õiguskäsitlusega. Ühtlasi on maakohus oma otsuses piisava põhjalikkusega argumenteerinud, miks kaitsja lähenemine ei ole õige. Prokurör nõustub sellekohaste maakohtu argumentidega ning on seisukohal, et T. Hurda süüditunnistamine

§ 414lg 1 järgi on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning T. Hurda õigeksmõistmiseks.
2. Tartu Maakohus on T. Hurda kriminaalasjas uurinud kõiki kogutud tõendeid, andnud neile põhjendatud hinnangu ning kokkuvõttes sedastanud T. Hurda süü kõigis kuritegudes. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, õigesti on kohaldatud materiaalõigust ning menetlusõiguslikke eksimusi ringkonnakohus ei leidnud. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata ning ringkonnakohus nõustub selles esitatud tõendite analüüsi ning õiguslike järeldustega, on tarbetu korrata maakohtu kõiki seisukohti. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium apellantide põhiargumentidele. Tulirelva ja lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine
3. T. Hurta süüdistatakse tulirelva ebaseaduslikus omamises. Nimelt omas ta tuvastamata ajast ebaseaduslikult tulirelva, so sileraudsest püssist käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku püstolit koos adapteriga, mida hoidis tuvastamata ajast oma Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX kinnistul asuvas elukohas kuni 26.09.2020, mil see politseitöötajate poolt elukoha garaažist ära võeti. Maakohus uuris kogutud tõendeid- tunnistajate ütlusi, kirjalikke tõendeid, samuti T. Hurda ütlusi ning tuvastas, et T. Hurt on nimetatud kuriteos süüdi.
4. Kuigi maakohtu hinnangul ei olnud võimalik üheselt tuvastada, et 26.09.2020 oleks T. Hurt tulistanud tulirelvast (tunnistajad A.M. ja V.J. arvasid kuulvad laske XXX talu suunalt ning see asjaolu ajendas A.M. d helistama Häirekeskusesse), leidis kindlat tuvastamist see, et T. Hurt oli teadlik tema elukohas olevast tulirelvast.
5. Apellandid leiavad, et ükski tõend ei kinnita maakohtu arvamust, et T. Hurt oli relvast teadlik ning tema juhatas politseinikele kätte relva asukoha. Apellandid rõhutavad, et relv ei olnud nähtaval kohal (kapi otsas), seega oli see peidetud. Seejuures viidatakse tunnistaja A.M. ütlustele, kelle ütlusi pole T. Hurda arvates maakohus arvestanud. Tunnistajad M.I. ja M.M. rääkisid relva leidmise asjaoludest, kuid nende ütlusi on maakohus ekslikult ja süüstavalt käsitlenud. T. Hurt kinnitab, et ta andis küll vabatahtlikult loa garaaži läbivaatamiseks, kuid ta ei olnud relvast teadlik. A.M. oli politseitöötajatele juba maininud, mida tuleb otsida.
6. Ringkonnakohtu arvates näitavad tunnistajate M.I. i ja M.M. i ütlused selgelt, et T. Hurda juhatusel leiti tulirelv XXX talu garaažist. Tunnistajad rääkisid piisavalt detailselt tulirelva leidmise asjaoludest 26.09.2020 XXX talus. Ringkonnakohus ei korda siinkohal M.I. i ja M.M. i ütlusi, sest need on maakohtu otsuses põhjalikult välja toodud (otsuse p-d 17,18). Ringkonnakohus tutvus tunnistajate ütlustega ka maakohtus peetud istungiprotokolli kaudu (kohtuistungiprotokolli lk 31-38). M.I. i ja M.M. i ütluste alusel saab järeldada, et T. Hurt andis politseiametnikele relva leidmiseks juhatust (M.M. i sõnul juhatas T. Hurt relvani „läbi lillede“, pärast kõva pinnimist - et seal kuuris võib olla midagi ja isegi kui on siis pole see tema oma). 12 Maakohus on otsuse p-s 20 põhjendatult järeldanud, et T. Hurda enda ütlused kinnitavad kaudselt, et ta juhatas politseinikud ise tulirelvani. T. Hurt ütles politseinikele, et isal võis garaažis olla relvi. Politseinikud ei oleks tõenäoliselt ilma T. Hurda juhatuseta, isegi kui see oli öeldud nö „läbi lillede“, tulirelva leidnud. Tulirelv ei olnud koheselt silmaga nähtav, see asus garaažis kapi otsas, mistõttu võib järeldada, et politseinikud poleks selle asukohta ilma T. Hurda juhatuseta kohe leidnud.
7. T. Hurda väide, et maakohus pole A.M. ütlustega arvestanud, pole õige. Kohus on neile selgesõnaliselt viidanud otsuses p-s
8. Ringkonnakohtu arvates ei näita A.M. ütlused seda, et T. Hurt ei olnud tulirelvast teadlik. A.M. sõnul oli T. Hurda isal, E.H. al kaks relva, üks jahipüss ja teine isetehtud relv, kuid näinud ta neid ei ole. Tunnistaja teada E.H. peitis neid T. Hurda eest, et viimane ei teaks kus need asuvad. Asjaolu, et nüüdseks surnud E.H. olevat poja eest relvi peitnud (ilmselt ei pidanud ta nende poja kätte sattumist turvaliseks), ei tõenda kuidagi asjaolu, et T. Hurt nende olemasolu temale kuuluval kinnistul ei teadnud. T. Hurt on kinnistu omanik alates 24.04.2014 ning pärast isa surma 02.05.2020 elas ta seal üksi. Tegu on T. Hurda lapsepõlvekoduga. T. Hurt teadis, et isal olid relvad, samuti teadsid sellest ka lähinaabrid (A.M. ja V.J. ).
9. Kokkuvõttes on maakohus T. Hurda põhjendatult süüdi tunnistanud

§ 418lg 1 järgi.

1. T. Hurta süüdistatakse veel ka lõhkeaine ebaseaduslikus käsitlemises. T. Hurt valdas kuni 27.09.2020 XXX kinnistul püssirohtu - eluhoone elutoa riiulilt leiti plekkpurk 73,1 g püssirohuga ning kõrvalhoone riiulilt leiti plekkpurk 144,9 g püssirohuga.
2. Vaidlust ei ole asjaolus, et T. Hurda elukohast eelnimetatud asukohtadest leiti kaks plekkpurki kokku 218 g püssirohuga. T. Hurt väidab, et tema ei tea purkide sisust midagi. Kaitsja arvates kohaldas maakohus valesti materiaalõigust. Püssirohu näol on tegemist jahitulirelva laskemoona osaga.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust, st T. Hurt on õigesti süüdi tunnistatud

§ 414lg 1 järgi.

Maakohtu seisukoht selles, et T. Hurda elukohast leitud püssirohi on käsitatav lõhkeainena, ei põhine kohtu suval, vaid eksperdi arvamusel. Ekspert O. Nõmm selgitas maakohtus, et leitud püssirohi on ettenähtud sileraudse püssi padrunite laadimiseks. Püssirohi on lõhkeaine, mis kuulub paiskava omadusega lõhkeainete gruppi. Kui püssirohust teha 410 kaliibriga padruneid, saab leitud kogusest ca 210-220 padrunit. Kui aga panna püssirohukogus kokku, oleks purustusjõud võrdne suuremate padrunikogustega. Sõltub vaid sellest kuidas lõhkekeha valmistada ja kuhu see panna. Tuginedes eeltoodud seisukohale ongi maakohus teinud järelduse, et leitud püssirohi on lõhkeaine.

1. Ka maakohus tõstatas kaitsja küsimuse sellest, kas tegu võiks olla laskemoonaga, mitte lõhkeainega, kuna leitud püssirohi oli ettenähtud sileraudse püssi padrunite laadimiseks. Maakohus kaitsjaga ei nõustunud (vt kohtuotsuse p 34), viidates seejuures RelvaS § 17 lg 1 ple 1 (laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb pardunikomponentidest, mille üheks osiseks on püssirohi). Ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega ning leiab samuti, et T. Hurda elukohast leitud püssirohi on lõhkeaine.
2. T. Hurt on väitnud, et leitud püssirohi ei kuulunud talle, ta ei tea, mis purkides oli, purkide tekst on venekeelne. Isast järelejäänud asju on palju ja kõikide asjade, sh sadade purkidega pole ta jõudnud tegeleda. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et elutoas nn sektsioonkapi peal avatud 13 riiulil olev püssirohupurk jäi T. Hurdale väidetavalt teiste sadade purkide kõrval märkamata. Sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel saab öelda, et tegu on üksiku purgiga (plekkpurk venekeelse kirjega). Garaaži kapist leiti teine püssirohuga plekkpurk. Ringkonnakohtul ei tekkinud mingeid kahtlusi selles, et T. Hurt jättis plekkpurgid püssirohuga alles teadlikult, st ta teadis, mis on nende sees. Vastasel juhul oleks ju igati loogiline, et avatud riiulil, samuti garaažis olevad väidetavalt tähtsusetud vanad plekkpurgid tundmatu ainega oleks ammu ära visatud. Ringkonnakohus rõhutab, et nimetatud püssirohupurgid ei olnud kusagil suvaliselt teiste purkide seas, vaid need asusid ilmselgelt oma kindlates kohtades. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis
3. Apellantide arvates on maakohus T. Hurda põhjendamatult süüdi tunnistanud. Tõendeid hindas kohus valesti, T. Hurt pole sõidukit juhtinud, roolis oli tuttav Toomas, kes pärast teelt väljasõitu läks abi otsima ning viina jõi T. Hurt pärast teelt väljasõitu.
4. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaebustes toodud väidetes pole midagi uut võrreldes maakohus räägituga ning mida on maakohus otsuses analüüsinud. Apellandid ei ole maakohtu seisukohtadega jätkuvalt nõus.
5. Kriminaalasjas pole vaidlust selles, et 12.03.2021 kella 15.34 paiku sõitis Volvo C70 reg. märgiga XXX teelt välja Tartu maakonnas XXX vallas Vapramäe-Elva-Kalme maantee
6. kilomeetril. Nagu eespool märgitud sai, on T. Hurda versioon selline, et Volvo roolis oli tuttav Toomas, kes aga agressiivse sõidustiili tõttu teelt välja kraavi sõitis. Toomas lubas minna abi järele ja jooksis ära. Kõrvalistuja kohalt ta välja ei saanud, kuna uks ei läinud lume rohkuse tõttu lahti. Väljus autost juhi kohalt. Auto sai kahjustada, temal endal oli pea lõhki. Siis nägi ta tunnistaja R.P. ut tema juurde suundumas.
7. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus T. Hurda versiooni kellestki Toomasest, kes autoroolis oli ja jooksujalu abi kutsuma läks, usutavaks, sest ükski tõend selle tõepärasust ei toeta. Ringkonnakohus ei näe ühtegi põhjust pidada tunnistaja R.P. u ütlusi ebausaldusväärseteks. R.P. nägi talle vastu sõitvat Volvot vahetult ning tunnistaja kinnitas, et selles oli üks isik - autojuht. Ringkonnakohtu arvates on igati usutav, et tunnistaja sai nimetatud asjaolu näha. Tunnistaja selgitas, et võttis hoo maha, suunas auto tee ääre poole, et vältida kokkupõrget vastusõitva Volvoga, mis kaldus tema sõiduvööndisse. Tunnistaja R.P. tegi tagasipöörde, sest nägi, kuidas mööda sõitnud Volvo sõitis teelt välja kraavi. Tunnistaja sõnul ühtegi teist isikut peale roolis olnud T. Hurda ta ei näinud. Asjaolule, et Volvo roolis oli just nimelt T. Hurt, viitavad kaudselt ka muud tõendid - tunnistaja K.T. ütlused, kõnesalvestis Häirekeskusele, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nimetatud tõendite sisu ringkonnakohus siinkohal kordama ei hakka, sest neid on maakohus oma otsuses põhjalikult käsitlenud (vt kohtuotsuse lk 16jj). Eraldi osutab ringkonnakohus sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, milles märgiti, et Volvo C70 reg. märgiga XXX juhtimiselt kõrvaldati T. Hurt. Sellele kirjutas T. Hurt omakäeliselt alla ning mingeid märkusi tal polnud (nt, et roolis ei olnud tema, vaid keegi Toomas, kes ära jooksis).
8. T. Hurda versiooni sellest, et roolis olnud Toomas jooksis ära, ei kinnita ka sündmuskoht. Fotodelt on näha, et kraavis oleva auto vahetus läheduses ei ole hooneid, puid vms, mille tõttu oleks väidetavalt jooksu pannud inimene jäänud tunnistaja R.P. ule märkamatuks. Fotodelt on näha avar lumeväli. Lisaks oli sündmuse toimumise ajal veel küllaldaselt valge. Seega oli nähtavus hea. Arvestades asjaolu, et tunnistaja koheselt pärast Volvo teelt väljasõidu nägemist 14 pööras oma auto ringi ning suundus Volvo juurde, poleks Volvost lahkunud inimene jäänud tunnistajale märkamatuks. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et Volvo roolis oli nimelt T. Hurt. Apellantide püüd tõendamiseseme asjaolude seisukohalt vähetähtsate asjaoludega (nt kas T. Hurt seisis auto juures kuni K.T. saabumiseni või mitte, kas T. Hurt hüppas K.T. saabumisel autosse kõrvalistuja kohale või mitte ja väitis, et tema ei olnud roolis, jms) kõigutada tõendite – eelkõige tunnistajate R.P. u ja K.T. ütluste usaldusväärsust, edu ei saada. Kõikides tõendamiseseme asjaolude seisukohalt tähtsates asjaoludes vastuolud puuduvad.
9. Puutuvalt tunnistaja A.P. i ütlustesse, mis T. Hurda arvates toetavad tema sõnu Toomasest, siis ringkonnakohtu hinnangul see nii ei ole. Maakohus kuulas üle tunnistaja A.P. i, kelle ütlused on ringkonnakohtu hinnangul aga tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt tähtsusetud. Tunnistaja rääkis muuhulgas sellest, et sõitis perega Tartusse, möödus kohast, kus tihti on keegi kraavis. Kuna oli inimesi kraavi sõitnud auto juures, siis ta kinni ei pidanud. Ühtegi eraldi olevat inimest, autost eemal, tunnistaja tähele ei pannud. Sealkandis on bussipeatus. Võis keegi ka sel päeval seal olla, kas koolikotiga või ilma, ei osanud tunnistaja öelda (kohtuistungiprotokolli lk 52-54).
10. Järgnevalt tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohus eksis, kui leidis, et T. Hurt oli mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Siingi nõustub ringkonnakohus maakohtuga. Kohtuotsuses on toodud välja asjakohane ja küllaldane tõendite analüüs, millele ringkonnakohtul pole midagi juurde lisada (vt maakohtu otsuse lk 17jj).
11. T. Hurt leiab, et uurimine ei ole olnud piisav, talle ei osutatud arstiabi, kuigi ta seda vajas ning politseiametnik A.R. ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendikogumist välja.
12. Kohtueelsele uurimisele apellatsioonikohtul etteheited puuduvad. Tõendikogum on küllaldane tuvastamaks, kas T. Hurt oli mootorsõidukit juhtides joobes või mitte. Tunnistajad politseiametnikud R.P. , K.T. , M.S. - kõigi arvates oli isik juba pikemat aega alkoholi tarvitanud (tugev alkoholilõhn, tasakaaluhäired, näoturse). Seega olid tunnistajatele selgelt nähtavad T. Hurdal esinevad joobele viitavad välised tunnused. Asjas pole vaidlust selles, et T. Hurdal tuvastati tõendusliku alkomeetriga 12.03.2021 kell 16.22-16.28 mõõtetulemuseks 1,22 mg/l joove väljahingatavas õhus. T. Hurt ei eitanud, et oli mõõtmise hetkeks alkoholi tarvitanud. Ta tegi seda pärast kraavi sõitmist. Jõi 200-300 g viina ja pärast võttis veel 3 lonksu.
13. Maakohtus vajas tuvastamist seegi, mitu alkoholipudelit T. Hurda juhitud autos oli. T. Hurt ise seda nimetada ei osanud. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et Volvos oli vaid üks 0,5 l Laua viina pudel, mille tunnistaja A.R. sündmuskohalt kaasa võttis ning mida on kriminaalasjas vaadeldud asitõendina. Nimetatud pudel oli avatud, pudelis oli viina 400 ml, seega oli tarbitud 100 ml. Kuigi Volvo omaniku, tunnistaja A.A. e sõnul, kui ta auto kätte sai, leidis ta sellest pooleliitrise pooliku viinapudeli, mille ta abikaasa rooside lõikamiskääride desinfitseerimiseks olevat ära tarvitanud, on see väide jäänud paljasõnaliseks ning teiste tunnistajate - politseiametnike ütlustega ümber lükatud. T. Hurda ja tunnistaja A.A. e ütluste usutavusel ringkonnakohus pikemalt ei peatu, sest nõustub maakohtu sellekohaste seisukohtadega (vt maakohtu otsuse lk 19). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Hurt võis alkoholi tarvitada ka pärast kraavi sõitmist, mis võis mõjutada tema joobe suurust (Volvost leitud viinapudelist oli ära tarvitatud 100 ml).
14. Samas on tõendatud, et T. Hurt oli sõiduki juhtimise ajal juba joobes. Kõigepealt annavad 15 nimetatud asjaolu kohta tunnistust sündmuskohal viibinud tunnistajate-politseiametnike ütlused, kes kirjeldasid T. Hurdal olnud selgelt nähtavaid väliseid joobetunnuseid (vt maakohtu otsuse p 93). Peale selle on asjas läbiviidud ekspertiis, milles leiti, et mootorsõiduki juhtimise ajal, so 12.03.2021 kella 15.34 paiku oli T. Hurt enne 100 ml 40 vw% kangusega viina tarvitamist alkoholijoobes vähemalt 0,96 mg/l. Ei ole võimalik, et T. Hurda väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon oli tekkinud 100 ml viina tarvitamisest, arvestades, et kell 16.28 oli T. Hurda väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon 1,22 mg/l.
15. Seega on ringkonnakohtu arvates põhjendatult tuvastatud, et T. Hurt juhtis 12.03.2021 mootorsõidukit Volvo C70 reg.märgiga XXX kella 15.30 paiku Tartumaal, XXX vallas Vapramäe-Elva-Kalme maanteel Jõhvi-Tartu-Valga ristmiku lähedal, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,96 mg/l.
16. Kuna apellatsioonides T. Hurdale mõistetud karistust ei vaidlustata, siis neil maakohtu argumentidel ringkonnakohus ei peatu.
17. T. Hurt esitas ringkonnakohtule taotluse õigeksmõistmise korral ebaseaduslikult vahi all viibitud aja eest hüvitise väljamõistmiseks. Kuna ringkonnakohus T. Hurta õigeks ei mõista, jääb see taotlus rahuldamata.
18. T. Hurda kaitsja A. Sirendi esitas ringkonnakohtule taotluse tasu määramiseks. Taotlus kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks, selle võrdlemiseks kohtuistungite protokolliga ja olukorra õiguslikuks analüüsiks võimaliku edasikaebe seisukohalt 90 minutit, Tartu Vanglas T. Hurdaga konsulteerimiseks 60 minutit, apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 180 minutit. Tasu sõidule kulutatud aja eest 30 eurot. Kokku on kaitsja taotletava tasu suuruseks 327 eurot, millele lisandub käibemaks 65.40 eurot. Veel soovib kaitsja sõidukulu hüvitamist marsruudil Tallinn-Tartu, so 55.50 eurot, millele lisandub käibemaks 11.10 eurot. Taotluse kohaselt on tasu ja kulud kokku 382.50 eurot, millele lisandub käibemaks 76.50 eurot. Kogusumma on seega 459 eurot. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakulu, mille kaitsja kulutas apellatsiooni koostamisele. Nimelt kirjeldatakse 5-leheküljelise apellatsiooni esimesel kahel leheküljel asjaolusid. Ülejäänud osas aga kordab apellatsioon juba maakohtus esitatud kaitseväiteid. Sellise apellatsiooni koostamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 60 minutit, mis rahalises vääringus on 54 eurot. Muud kaitsja poolt tehtud toimingud ja tasud on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja justiitsministri
19. juuli
20. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3, § 151 lg 1 p-st 4 ning § 17 lg-test 1 ja 2, loeb ringkonnakohus kaitsja taotluse põhjendatuks osaliselt ning määrab advokaadibüroole Ahto Sirendi T. Hurdale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks (81+54+54+30) 219 eurot (millele lisandub käibemaks 43.80 eurot) ning sõidukuludeks 55.50 eurot (millele lisandub käibemaks 11.10 eurot). Õigusabi tasu ja kulude kogusumma on 274.50 eurot (millele lisandub käibemaks 54.90 eurot). Kokku hüvitatakse kaitsjale 329,40 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, st jätab maakohtu otsuse muutmata, jääb õigusabikulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. 16 (allkirjastatud digitaalselt) Riigikohtu 13.10.2022 RESOLUTSIOON
21. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
22. märtsi
23. a otsus osas, millega jäeti maakohtu otsus käesoleva resolutiivosa punktis 2 nimetatud osas muutmata ja Tarmo Hurdalt mõisteti välja 329 eurot 40 senti apellatsioonimenetluse kulu katteks.
24. Tühistada Tartu Maakohtu
25. jaanuari
26. a otsus osas, millega: 2.
27. Tarmo Hurt tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 414lg 1 järgi; 2.2.

Tarmo Hurdale mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta vangistust; 2.3.

Tarmo Hurdalt mõisteti apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks välja hüvitis summas 2348 eurot 20 senti ja riigi kanda jäeti menetluskulu summas 2348 eurot 20 senti; 2.4. konfiskeeriti kaks pakendit püssirohtu. 3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 3.1. mõista Tarmo Hurt

§ 414lg 1 järgi õigeks; 3.2.

mõista Tarmo Hurdale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 24 päeva vangistust, jättes muutmata süüdistatava ärakantava karistuse 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust algusega

1. märtsist 2021; 3.
2. mõista Tarmo Hurdalt apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 1709 eurot 80 senti, jättes selle menetluskulu ülejäänud osas riigi kanda; 3.
3. jätta apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
5. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
6. Kassatsioonimenetluse kulu 297 eurot jätta riigi kanda. 17