Obsah (6)

§ 11§ 96§ 95§ 8§ 130§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-19-1762 Haldusasi T.K. kaebus Maksu- ja Tollia

§ 11

lg 1 sätestab uurimispõhimõtte, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Sama printsiip kehtib ka juhatuse liikme osas vastutusotsuse tegemisel. Praegusel juhul oli vastav oluline informatsioon kohtuasjas nr 2194532 osas maksuhaldurile esitatud, kuid viimane jättis selle täies ulatuses tähelepanuta ega ole seda üldse oma projektis kajastanud. Samas sätestab

§ 96

lg 2, et vastutusotsusele kohaldatakse

§ 95

lõigetes 2–5 sätestatut, arvestades

§ 96

toodud erisusi.

§ 95

lg 2 viimasest lausest tuleneb, et maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Praegusel juhul on vastutusotsuse motiveerimisel ülaltoodud olulised asjaolud arvestamata jäetud – leiate, et nende arvesse võtmine on aga oluline Teie osas vastutusotsuse tegemisel ja seega ka maksukohustuse määramisel. Toote eriarvamuses välja, et eeltoodust tulenevalt jõudis maksuhaldur printsipiaalselt ebaõigete järeldusteni. Oleme käesoleva vastutusotsuse peatükis 3 p-des b ja c toonud välja asjaolud, mis tõendavad, et hiljemalt 09.05.

1. a olite Te teadlik, et Transpordipark OÜ on muutunud maksejõuetuks, kuid jätkasite sellegipoolest teadlikult äriühingu kahjumlikku majandustegevust ning tekitasite juurde uusi maksukohustusi. Tuvastasime, et Teie eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvale 4 hoidmine ning seeläbi õigusvastase tagajärje soovimine. Oleme seisukohal, et Teie eeltoodud vastuväide ei anna alust nimetatud seisukoha muutmiseks. Selgitame, et 29.04.
2. a ajatamistaotlusega esitatud bilansi (seisuga 31.03.2019) kohaselt oli Transpordipark OÜ-l nõudeid ostjate vastu kogusummas 333 549 eurot, kuid äriühing omas nimetatud aja seisuga kohustusi laenuandjate, tarnijate, töövõtjate ja maksuhalduri ees kogusummas 616 748 eurot. Eelkirjeldatust tulenevalt ei saanud Te jätkuvalt ka pärast meie poolt negatiivse 09.05.
3. a ajatamisotsuse tegemist loota, et suudetakse kõik Transpordipark OÜ kohustused tasuda ning üle 235 000 euro ulatuses negatiivne omakapital äriseadustikus sätestatuga vastavusse viia, kui Transpordipark OÜ tehingupartner Werm OÜ arved ära tasub.40 Lisaks edastas Werm OÜ saneerimisnõustaja M. K. 22.04.
4. a Werm OÜ võlausaldajatele saneerimisteate, mille kohaselt alustas Harju Maakohus Werm OÜ saneerimismenetluse 08.04.
5. a, mistõttu teadsite juba
6. a aprillikuus, et Werm OÜ saneerimiskava vastuvõtmise korral lähevad suure tõenäosusega võlausaldajate nõuded ümberkujundamisele ning seetõttu nõuete rahuldamine koheselt ei toimu. Seda teades, jääb meile mõistetamatuks, millistest rahalistest vahenditest lootsite sellisel juhul tasuda äriühingu juba sissenõutavaks muutunud kohustused, tulevikus tekkivad maksukohustused ning maksukohustustelt arvestatud intressid, kuivõrd juba
7. a juulikuu lõpuks oli ainuüksi Transpordipark OÜ maksuvõlg suurem kui Werm OÜ võlgnevus äriühingu ees. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.
8. a määrus, millega jäeti Harju Maakohtu 21.06.
9. a Werm OÜ saneerimiskava kinnitav kohtumäärus muutmata, on 15.06.
10. a jõustunud, siis siiani Transpordipark OÜ maksukohustuste katteks 01.09.
11. a seisuga laekumisi toimunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades
12. a mai alguse seisuga Transpordipark OÜ majandusnäitajaid (vt täpsemalt käesoleva vastutusotsuse ptk 3 p b), oleksite Te pidanud meie hinnangul äriühingu juhatuse liikmena pöörama tähelepanu ettevõtte kahjumlikule tegevusele ning otsustama ettevõtte tegevus lõpetada hiljemalt 09.05.
13. a, mida Te aga ei teinud – jätkasite äriühingu tegevust kuni
14. a detsembrikuuni. Veelgi enam, peale vastutusotsuse projekti nr 13-7/01008-5 väljastamist 18.05.
15. a (saite emaksuameti kaudu kätte 19.05.
16. a), deklareerisite 19.05.
17. a Transpordipark OÜ-le maksukohustusi perioodi jaanuar 2020 kuni aprill 2020 eest juurde summas 13 629,12 eurot, mis näitab, et jätkasite äriühingu kahjumliku tegevusega ka
18. a alguses.
19. Toote eriarvamuses välja, et maksuhaldur leiab
20. mai
21. a vastutusotsuse projektis nr 13-7/01008-5 läbivalt, et (tsitaat lk 2): „…vastutusotsusega nõuame Teilt alates perioodist mai 2019 tekkinud maksuvõlga, kuna sellest hetkest alates on tuvastatav Teie teadlik maksukohustuste rikkumine.“ Maksuhaldur leiab seejärel mitmel pool, et sellest hetkest oli äriühing juba nagu täiesti lootusetus olukorras ja sisuliselt maksejõuetu (/…/ lk 3, 4 ja 7). Leiate, et ülalmärgitud järeldused ja väljaütlemised on samas vastuolus järgmiste faktiliste asjaoludega: a. Maksuhaldur ise tuvastas (lk 5): „Analüüsisime Transpordipark OÜ majandustegevust
22. a kuni
23. a (vt tabel 2).
24. a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati
25. a majandustegevus kasumiga 35 217 eurot. Viimati esitas Transpordipark OÜ majandusaasta aruande
26. a kohta, mille kohaselt lõpetati
27. a majandustegevus kahjumiga 191 223 eurot, kusjuures omakapital oli -145 296 eurot ning maksuvõlg 31.12.
28. a seisuga oli summas 51 962,41 eurot.
29. a I kvartal oli kahjumis 90 295 eurot ning omakapital oli -235 591 eurot.
30. a II ja III kvartal oli kasumis ning
31. a majandustegevus lõpetati kasumiga 44 441,08 eurot 5 kuid omakapital oli siiski 100 854,34 euroga miinuses …“ Ehk siis ka pärast
32. a maid tegutses äriühing kasumlikult ja parandas oma olukorda. Võrrelduna I kvartali lõpus olnud negatiivse omakapitaliga 235 591 eurot, oli vaid poole aasta pärast negatiivne omakapital paranenud 2,34 korda, mis on vaieldamatult väga hea tulemus. Kasum 44 441,08 eurot (!) ei ole kindlasti „vähene teenitud tulu“, milles maksuhaldur selle lk 9 tituleerib. Selline üleolev suhtumine ettevõtlusega teenitud rahasse on eluvõõras ja ettevõtjate suhtes ilmselgelt alavääristav ja lugupidamatu; b. Maksuhaldur ise tuvastas (lk 6-7): „Eeltoodust tulenevalt on alates 01.05.
33. a maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot…“ Nimetatu on märkimisväärne summa moodustades ligi poole maksuvõlast, mis maksuhalduri enda poolt lk 5 esile toodud tabelis oli äriühingul I kvartali seisuga. Ehk siis äriühing tegeles aktiivselt ka maksuvõla kustutamisega, mitte ei hoidnud sellest kõrvale, nagu maksuhaldur püüab retooriliselt väita. Juba sellises märkimisväärses summas maksude tasumise fakt lükkab ümber maksuhalduri lk 7 toodud väited, et: „Eeltoodust nähtub, et korraldasite Transpordipark OÜ juhatuse liikmena äriühingu tegevuse ümber nii, et arveldus käis sularahas ja/või kasutades Teie isiklikke pangakontosid, seega sai äriühingu tegevust jätkata tänu maksude mittetasumisele. [….] … Teie selgeks eesmärgiks oli hoiduda maksude tasumisest kõrvale. Äriühingu tegutsemine oli võimalik üksnes põhjusel, et maksukohustusi ei tasutud.“ Kui äriühing oleks soovinud makse mitte tasuda, siis oleks seda maksuhalduri kirjeldatud moodusel ka olnud võimalik teha. 24 771,37 euro tasumise fakt peale maksuhalduri viidatud
34. a maid kinnitab üheselt, et äriühing täitiski kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist (enam kui pool) suunati maksuvõla likvideerimiseks. c. Kogu aeg oli äriühingul reaalne ja kohtumäärusega kinnitatud lootus, et OÜ Werm saneerimismenetluses saabub selgus ja OÜ Werm asub tasuma oma võlgnevust. Esimene osamakse pidanuks olema kohtumääruse järgi
35. detsembril
36. a (kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud). Leiate, et see, et kohtuasjas käib siiani vaidlus (mis on küll lõppjärgus), ei ole kuidagi Teie vastutusalas. Vastavast asjaolust saite alles teada
37. a alguses. Selleks ajaks aga oligi äriühingu ettevõtlust oluliselt ümber korraldatud. Samas on selge, et iga vaidlus saab kord otsa ning kohtumäärust asutakse täitma. Samas
38. a mai kuus ei olnud veel vastavat määrust isegi olemas, mistõttu sellel ajahetkel oli äriühingul lootus saada OÜ-lt Werm võlgnevus veegi kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud. Leiate eriarvamuses, et Transpordipark OÜ tegutses ka peale
39. a maid kasumlikult ning parandas oma olukorda. Toote välja, et võrrelduna I kvartali lõpus olnud negatiivse omakapitaliga 235 591 eurot, oli vaid poole aasta pärast negatiivne omakapital paranenud 2,34 korda, mis on Teie hinnangul vaieldamatult hea tulemus. Siinkohal peame me aga vajalikuks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et
40. a I kvartali lõpuks oli Transpordipark OÜ maksuvõla suurus 55 277,02 eurot ning
41. a lõpuks juba 185 737,10 eurot, mis tähendab, et maksuvõlg suurenes Teie poolt välja toodud perioodil 3,36 korda. Mööname, et kasumi teenimine 44 441,08 eurot on märkimisväärne, kuid arvestades, et peale
42. a mai algust on äriühingu maksuvõlg järjepidevalt kasvanud, pärast äriühingu arvelduskonto arestimist 24.04.
43. a vältisite äriühingu arestitud pangakonto kasutamist ning tunnistasite, et eelistasite töötajatele töötasude maksmist maksukohustuste tasumisele (vt täpsemalt vastutusotsuse ptk 3 p-d b ja c), siis leiame, et kirjeldatud viisil tegevuse jätkamine oli võimalik üksnes põhjusel, et 6 maksukohustused jäid täitmata. Arvestades eeltoodut ei saa meie hinnangul väita, et äriühingu majanduslik olukord peale
44. a maid paranes, vastupidiselt eeltoodule oleme seisukohal, et äriühing oli muutunud hiljemalt 09.05.
45. a maksejõuetuks ning sai tegutseda üksnes seetõttu, et maksukohustusi ei tasutud. Vastutusotsuse ptk-s 3 oleme läbivalt ja piisavalt tõendanud, miks heidame Teile ette tahtlust oma kohustuste rikkumisel ning miks vastutate Teie äriühingu maksuvõla eest. Arestitud pangakonto kaudu arveldamisest loobumisega ning töötajate eelistamisega maksuhalduri ees vältisite teadlikult deklareeritud maksude tasumist, mistõttu on tõendatud, et Teie tegevus oli suunatud maksude tasumisest hoidumisele, mitte aktiivsele maksuvõla kustutamisele, millele eriarvamuses tuginete. Leiate, et 24 771,37 euro tasumise fakt peale
46. a maid kinnitab üheselt, et äriühing täitiski kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist suunati maksuvõla likvideerimiseks. Peame vajalikuks siinkohal rõhutada, et arestimise tulemusel maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot moodustab äriühingu perioodi mai 2019 kuni detsember 2019 põhimaksukohustusest üksnes 20%. Selgitame, et äriühingu juhatus peab tagama piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita täies ulatuses. On selge, et Teie kui Transpordipark OÜ juhatuse liikme käitumine ei tuginenud juhatuse liikme mõistlikul arusaamal, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ning saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Ei ole usutav, et Teil oleks olnud tõsiseltvõetav plaan taastada äriühingu normaalne maksevõime ja tulevikus ka maksukohustused täita. Vastutusotsuse ptk-s 3 tuvastasime, et Te korraldasite peale
47. a mai algust teadlikult äriühingu majandustegevuse selliselt, et maksukohustuste täitmata jätmise kaudu saada rahalisi vahendeid Transpordipark OÜ igapäevase majandustegevuse finantseerimiseks. See, et rahalisi vahendeid ei jätkunud lisaks maksude tasumiseks, oli Teie teadliku otsuse tagajärg. Maksukohustuste täitmine oleks kaasa toonud olukorra, kus poleks olnud võimalik tasuda hankijatele ja töötajatele ning vastavalt poleks maksejõuetuse tõttu olnud võimalik saada äriühingu tegevuseks vajalikku ressurssi ja majandustegevus oleks lõppenud. Pankrotiavalduse esitamata jätmine tõi kaasa selle, et äriühing ei ole olnud suuteline täitma tegevuse jätkamisel tekkinud maksukohustusi. Pankrotiavalduse esitamisel oleks äriühingu tegevus lõppenud ning täiendavat maksukohustust ei oleks tekkinud. Teie vastuväitele seoses Werm OÜ saneerimismenetlusega, palume vaadata meie selgitust eriarvamuse punktile
49. Ettevõtluses on loomulikud tõusud ja mõõnad. Ettevõtlus ei ole ainult edulood ja automaatne tootlus investeeringutelt. Seega kui äriühingul tekivad raskused, ei tähenda märgitu veel seda, et majandustegevus tuleks koheselt lõpetada – kahjumi katmine nii mineviku kui tuleviku kahjumi arvelt ongi ettevõtluse loomulik osa. Majandustõus, kus ettevõtetel on üldjuhul ainult kasum, on iseloomulik ainult majandustsükli tõusufaasis. Samas kui iga ettevõte, kes hetkeks satub majandus-raskustesse, lõpetaks koheselt tegevuse, tähendaks see majanduslikku kollapsit. Maksuhalduri selline lähenemine on eluvõõras ja elulist majanduse toimimist mittemõistev. Olete eluliselt ja ettevõtlusalaselt teadlik, et iga tagasilöök ei tähenda ettevõtluse lõppemist. Äriühingu tegevuse lõpetamise otsustamine tähendab mh ka seda, et tõenäoliselt jäävad sisse nõudmata äriühingu nõuded tema võlgnikelt ja seetõttu jäävad tasumata ka nõuded äriühingu võlausaldajate sh maksuhalduri ees. 7 Oleme vastutusotsuses selgitanud

§ 8lg-st 1 tuleneva korraldamiskohustuse sisu.

Korraldamiskohustuse all tuleb mõista eelkõige seda, et äriühingu juhatuse liige peab oma tegevusega looma kõik eeldused selleks, et äriühingu rahalised ja mitterahalised kohustused saaksid vastavalt seadusele täidetud. Korraldamiskohustus hõlmab nii kohustust hoiduda teatud tegevustest kui ka kohustust tegutseda aktiivselt äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase täitmise eesmärgil, sh nii, et äriühingul oleks piisavalt rahalisi vahendeid tekkiva maksukohustuse reaalseks täitmiseks. Oleme vastutusotsuses jõudnud järeldusele, et äriühingu majandusliku seisundi hindamine ja selle alusel tasumis- ja korraldamiskohustuse täitmiseks toimingute tegemine oli Teie kui äriühingu ainukese juhatuse liikme ülesanne ning olete oma kohustusi tahtlikult rikkunud kui tekitasite äriühingule juurde uusi maksukohustusi, teades, et äriühingul puuduvad võimalused nende kohustuste tasumiseks. Mõistame, et alati ei pruugi ettevõtjatel ühel või teisel põhjusel äritegevus õnnestuda, kuid käesolevas asjas ei olnud tegemist mitte ajutise makseraskusega, millega ettevõtjad aeg-ajalt kokku puutuvad, vaid Teie tegevus oligi suunatud äriühingu maksukohustuste täitmata jätmisele. Olite teadlik, et peale

1. a maid suurenesid äriühingu maksukohustused järjepidevalt nii igakuiste deklareeritud maksukohustuste kui ka neilt arvestatud intresside arvelt, lisaks korraldasite Transpordipark OÜ pangakonto arestimise järgselt äriühingu majandustegevuse ümber viisil, et äriühingu pangakontole ei laekuks rahalisi vahendeid - need suunasite muude kulutuste katmiseks kui maksukohustuste tasumiseks. Sellisel viisil tegevuse jätkamine oli võimalik üksnes põhjusel, et maksukohustused jäid tasumata. Eeltoodu viitab selgelt Teie teadlikule ja tahtlikule tegevusele. Toote eriarvamuses lisaks välja, et äriühingu tegevuse lõpetamise otsustamine tähendab mh ka seda, et tõenäoliselt jäävad sisse nõudmata äriühingu nõuded tema võlgnikelt ja seetõttu jäävad tasumata ka nõuded äriühingu võlausaldajate sh maksuhalduri ees. Antud juhul olete jätnud arvestamata, et just see, et äriühingu tegevust ei lõpetatud või ei korraldatud ümber, ongi Teilt nõutava maksuvõla põhjustanud, mida maksuhalduril pole omakorda õnnestunud äriühingult kätte saada. Lisaks viitab Teie nimetatud seisukoht olukorrale, kus äriühing suudab võlausaldajatele tasuda ainult juhul, kui on võlgnikelt võlad kätte saanud, mis aga näitab, et tegemist on äriühinguga, millel puuduvad likviidsed vahendid.
2. Leiate eriarvamuses, et maksuhalduri arvamus, mille kohaselt
3. a mai kuu on see hetk, millal asusite tahtlikult maksukohustust rikkuma, on ebaõige. Erinevalt maksuhalduri arvamusest oli Teil sellel hetkel igal juhul olemas mõistlik lootus, et äriühing suudab teenida kasumit ja välja nõuda võlgnevusi, mille arvelt oma maksukohustused täita. Samuti jääb Teile arusaamatuks, millest peaks järeldama, et just 09.05.
4. a saabus äriühingu püsiv maksejõuetus. Mh ülaltoodud faktid – millest osa maksuhaldur ise esile tõi, kuid osa, mis maksuhaldur jättis igasuguse tähelepanuta – kõnelevad hoopis muust. Leiame, et vastutusotsuse ptk-s 3 p-des b ja c oleme läbivalt ja piisavalt selgitanud ja tõendanud, miks heidame Teile ette tahtlust oma kohustuste rikkumisel ning miks vastutate Teie äriühingu maksuvõla eest. Samuti põhjendasime eeltoodut ka eelnevates eriarvamuse punktides, mistõttu ei pea me vajalikuks seda siinkohal veelkord välja tuua.“
5. T.K. esitas 17.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 01.09.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01008-8 tühistamiseks. Kohus võttis 08.10.2020 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks MTA. 8 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse põhjendused. 4.1 Kaebaja leiab, et on oma juhatuse liikme kohustusi täitnud. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et maksuvõla tekkimine iseenesest kinnitab juhatuse liikme

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumist.

Samuti ei nõustu kaebaja, et ta on oma juhatuse liikme kohustusi VÕS § 104 lg 5 tähenduses rikkunud tahtlikult. Esiteks, asjaolu, et isik kuulub äriühingu juhatusse ei tähenda automaatselt, et ta rikub maksukohustuse täitmist tahtlikult. Teiseks, 09.05.2019 ei olnud Transpordipark OÜ maksejõuetu. Kolmandaks, maksude tasumisega viivitamine ei ole tahtlik juhatuse liikme kohustuste rikkumine olukorras, kus äriühingul hetkel puuduvad likviidsed vahendid. Neljandaks, põhjuslik seos ei saa olla asjaolu, et äriühingu tegevust ei lõpetatud koheselt maksuvõla tekkimisel. 4.2 Kaebaja hinnangul on maksuhaldur jätnud tähelepanuta ja sisuliselt hindamata kaebaja selgitused ning on naeruvääristanud saneerimismenetlust. 4.3 Maksuhaldur ise tuvastas vastutusotsuses, et ka pärast 2019 maid tegutses äriühing kasumlikult ja parandas oma olukorda, sh teenis kasumit ning tegeles maksuvõla kustutamisega. Alates 01.05.2019 on maksukohustuste katteks laekunud 24 771,37 eurot, mis moodustab ligi poole maksuvõlast, mis maksuhalduri enda poolt esile toodud tabelis oli äriühingul I kvartali seisuga. Eeltoodu kinnitab, et äriühing täitis kõiki oma kohustusi võimaluste piires ning väga suur summa teenitud kasumist suunati maksuvõla likvideerimiseks. Samuti oli äriühingul reaalne ja kohtumäärusega kinnitatud lootus, et OÜ Werm asub oma võlgnevust tasuma. Kui äriühingul tekivad raskused, ei tähenda märgitu veel seda, et majandustegevus tuleks koheselt lõpetada – kahjumi katmine nii mineviku kui tuleviku tulude arvelt ongi ettevõtluse loomulik osa. Kaebaja omab tõepoolest ettevõtluses kogemust ning on kursis oma kohustustega. Samuti on kaebaja eluliselt ja ettevõtlusalaselt teadlik, et iga tagasilöök ei tähenda ettevõtluse lõppemist. Äriühingu tegevuse lõpetamise otsustamine tähendab mh ka seda, et tõenäoliselt jäävad sisse nõudmata äriühingu nõuded tema võlgnikelt ja seetõttu jäävad tasumata ka nõuded äriühingu võlahaldjate sh maksuhalduri ees. 2019 mai seisuga ei olnud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks andnud alust arvamuseks, et KTK Rent OÜ majandustegevus tuleb koheselt lõpetada. Seega on maksuhalduri arvamus, mille kohaselt 2019 maikuu on see hetk, millal kaebaja asus tahtlikult maksukohustust rikkuma, ebaõige. Erinevalt maksuhalduri arvamusest oli kaebajal sellel hetkel olemas mõistlik lootus, et äriühing suudab teenida kasumit ja välja nõuda võlgnevusi, mille arvelt oma maksukohustused täita. 4.5 09.12.2020 laekus tsiviilasjas 2-19-4532 maakohtult kiri, millega edastati võlgnikule saneerimisnõustaja avaldus Werm OÜ saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna Werm OÜ ei ole täitnud teabe andmise kohustust. See oli esimene teave, mille pinnalt kaebaja mõistis, et KTK Rent OÜ on ilmselt jõudnud pankrotiolukorda ega suuda mõistliku aja jooksul oma kohustusi võlausaldajate ees täita ning esitas 21.12.2020 pankrotiavalduse. Seega on pankrotiavaldus esitatud TsÜS § 36 ja ÄS § 180 lg 5-1 nõudeid järgides, mis välistab kaebaja varalise vastutuse täies ulatuses. 9

1. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited. 5.1 Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud: 1) KTK Rent OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille sissenõudmine ei olnud aegunud; 2) vastutusotsusega kaebajalt solidaarselt KTK Rent OÜ-ga nõutav eelnimetatud äriühingu maksuvõlg tekkis ajavahemikul mai 2019 kuni detsember 2019 ning kaebaja on KTK Rent OÜ juhatuse liige olnud alates 02.07.2014, st ka KTK Rent OÜ maksuvõla, mille tasumist kaebajalt nõutakse, tekkimise ajal; 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) KTK Rent OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda; 5) vastutusotsus on tehtud ajal, kui KTK Rent OÜ oli õigusvõimeline äriühing. Kuna tahtlust sisustatakse hinnates äriühingu juhatuse liikme teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimist, on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja on rikkunud tasumiskohustust ning asunud seisukohale, et kaebaja on eelnimetatud kohustust rikkunud tahtlikult. Vastutusotsuses on välja toodud otsene põhjuslik seos kaebaja süülise tegevuse ja KTK Rent OÜ maksuvõla tekkimise vahel. 5.2 Kaebaja etteheide saneerimismenetluse naeruvääristamise osas on paljasõnaline, arusaamatu ja asjakohatu. 5.3 KTK Rent OÜ nõuete saldo, millelt nähtuvalt on äriühingu maksuvõlg on võrreldes vaidlusaluse vastutusotsuse koostamise hetkega jätkuvalt suurenenud. 01.09.2020 seisuga ulatus see 183 316,61 euroni ning 09.11.2020 seisuga on selle suuruseks 189 180,54 eurot. KTK Rent OÜ ettemaksukontol ainus peale 01.09.2020 tehtud kanne puudutab mai 2020 käibedeklaratsiooni alusel tekkinud enammakse summas 4,67 eurot tasaarvestamist detsembri 2018 sotsiaalmaksuga. Seega puuduvad andmed kaebaja poolt väidetud laekumise ning KTK Rent OÜ maksuvõla vähenemise kohta. 5.5 Mis puutub kaebaja poolt viidatud võimalusse, et suuremas summas laekumisi on oodata Werm OÜ-lt, siis Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 2-19-4532 jõustus 15.06.
2. Sellest hoolimata ei olnud vastutusotsuse koostamise seisuga KTK Rent OÜ maksuvõlgade katteks mingeid laekumisi toimunud ja neid ei ole toimunud ka käesolevaks hetkeks. St, et isegi kui Werm OÜ on KTK Rent OÜ-le midagi tasunud, siis MTA-ni need summad jõudnud ei ole. Lisaks märgib vastustaja, et isegi kui KTK Rent OÜ nõue Werm OÜ vastu saaks täies mahus rahuldatud, ei kataks see tema maksuvõlga. 5.5 Kui äriühingu maksuvõlad on kogunenud juba pikemat aega, siis on selle seadusliku esindaja ülesanne korraldada majandustegevust selliselt, et äriühingu olemasolevad maksuvõlad saaksid likvideeritud ning maksuvõlgu juurde ei tekiks. Vastasel juhul on äriühingu seaduslik esindaja kohustatud esitama õigeaegselt pankrotiavalduse. Kaebaja ei ole eelnimetatud kohustusi täitnud. 5.6 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt sai talle äriühingu maksejõuetus selgeks alles Harju Maakohtu 09.12.2020 kirjast, peale mida esitas ta 21.12.2020 pankrotiavalduse. 10 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. 7.

§ 8

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-st 1 tulenevalt peavad äriühingu juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks olema täidetud järgmised eeldused:

1. a)juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
2. b)rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; nr 3-3141-05, p 12).

§ 96

lg 5 kohaselt saab vastutusotsuse juriidilise isiku juhatuse liikmele teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning alles pärast seda, kui juriidilise isiku suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või sellele juriidilisele isikule on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud. Lisaks ei ole vastutusotsuse tegemiseks alust, kui juriidilise isiku õigusvõime on lõppenud (vt RKHKm nr 33-1-16-12, p 10; nr 3-3-1-15-12, p 50 alap-d „e“–„i“). 8. Vaidlustatud vastutusotsusega nõutakse kaebajalt sisse maksuvõlga, mis koosneb KTK Rent OÜ poolt ajavahemikul 2019 mai kuni detsember deklareeritud kuid tasumata jäänud käibemaksust ja tööjõumaksudest. Vaidlus puudub selle üle, et maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli äriühingu ainus juhatuse liige ehk isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava rahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega oli kaebaja kohustus korraldada äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest saadud rahavood oleksid piisavad, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja selle kohustuse täitmisega hakkama ei saanud. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ning selle tulemusena on tekkinud äriühingule maksuvõlg. 9. Kohus ei nõustu aga vastustaja seisukohaga, et kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab äriühingu juhatuse liige äriühingu maksuvõla eest üksnes

§-s 8 nimetatud kohustuste tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumise korral. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

§ 40

lg 1 kohaldamisel tuleb tahtluse mõiste sisustamisel lähtuda VÕS § 104 lg-st 5, mille kohaselt õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtlikkus on teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine.

§ 40

lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub

§-s 8 nimetatud kohustusi, samuti peab seaduslikul esindajal olema soov neid kohustusi rikkuda ning vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt RKHKo 3-3-12312; 3-3-1-17-13, p 17; 3-3-1-43-14, p 16). 9.1 Vastutusotsuses heidetakse kaebajale ette juhatuse liikme kohustuse tahtlikku rikkumist, mis seisnes selles, et kaebaja tegi vaidlusalusel perioodil maksukohustust kaasa toovaid tehinguid ja deklareeris töötasu väljamakseid, olles teadlik, et äriühingul maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei teki. Maksuhaldur 11 leiab, et kaebaja pidi hiljemalt 09.05.2019, mil maksuhaldur jättis rahuldamata KTK Rent OÜ maksuvõla ajatamise taotluse, saama aru, et äriühing on püsivalt maksejõuetu ning lõpetama äriühingu tegevuse. Vaidlus puudub, et kaebaja seda ei teinud, vaid jätkas äriühingu majandustegevust. KTK Rent OÜ deklareeris KMDdel 20% maksustatavat käivet 2019 mais 144 344,55 eurot, juunis 129 763,22 eurot, juulis 145 194,61 eurot, augustis 84 874,86 eurot, septembris 28 296,86 eurot, oktoobris 40 954,57 eurot, novembris 53 574,08 eurot, detsembris 24 555,79 eurot, 2020 jaanuaris 16 466,69 eurot ning veebruaris 9 418,54 eurot. Samuti deklareeris KTK Rent OÜ tööjõumaksusid kuni 2020 aprillini. Vaidlus puudub ka selle üle, et kuivõrd äriühingu pangakontod olid maksuvõla sundtäitmiseks arestitud, toimus arveldus sularahas ja/või kasutades kaebaja isiklikke pangakontosid. Maksukohustusi täitis KTK Rent OÜ alates 01.05.2019 kokku summas 24 71,37 eurot, mis moodustab äriühingu perioodi mai 2019 kuni detsember 2019 maksukohustustest 20%. Ka selle üle puudub vaidlus. 9.2 Kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustest tulenevalt tegeles KTK Rent OÜ aastatel 2014 kuni 2020 renditud rasketehnika edasiüürimisega kolmandatele isikutele. Lisaks rentis KTK Rent OÜ vajadusel kolmandatele isikutele rasketehnika juhte. Kaebaja selgitas, et tema hinnangul oli KTK Rent OÜ majanduslikud raskused ajutised, mis olid tekkinud eelkõige seetõttu, et äriühingule on suuri summasid võlgu jäänud Werm OÜ, kelle osas on samas välja kuulutatud saneerimine (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Vaidlus puudub, et Werm OÜ võlgnevus vastutusotsuse koostamise seisuga KTK Rent OÜ-le oli 103 448,82 eurot. Harju Maakohtu 08.04.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-4532 oli algatatud Werm OÜ saneerimismenetlus, milles KTK Rent OÜ (kustutatud) nõue oli 80 995,62 eurot. Kõnealuses tsiviilasjas kinnitas maakohus 21.06.2019 määrusega OÜ Werm saneerimiskava ning pani saneerimisnõustajale ja Werm OÜ-le kohustuse teha võlausaldajatele väljamakseid järgnevalt: „[s]aneerimisabinõudena toimub põhinõuete 399 313,03 eurot tasumine 100% ulatuses viie aasta jooksul saneerimiskava kinnitamise kohtumääruse jõustumisest (väljamaksed toimuvad kaks korda aastas hiljemalt

1. juuniks ja
2. detsembriks, esimene väljamakse 31.12.2019, kui kohtumäärus on selleks ajaks jõustunud)“ Vaidlus puudub ka selles, kuivõrd nimetatud määruses on kirjas, et „[s]aneerimiskavas nimetamata võlgnevusi ümber ei kujundata“, kuulus 80 995,62 eurot ületav summa, s.o 22 453,20 eurot tasumisele kiiremini kui saneerimiskavas ette nähtud viie aasta jooksul. Maakohus leidis, et „[a]valdaja olukorra parandamine läbi saneerimismenetluse on ülimalt tõenäoline: avaldajal on olemas tegevuseks vajalik vara ning vara ei vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid; ettevõtjal on pikaajaline kogemus ja ehitusturg on aktiivne; ettevõtja saab piisavat tulu jooksvate kohustuste teenindamiseks; ettevõtjal on kokkulepped tööde teostamiseks lähiajal ning ettevõtja plaanib teostada poole töödest peatöövõtuna otse lõpptellijale. Prognoositavad rahavood kinnitavad, et saneerimiskava kehtivuse lõppemisel on ettevõtte omakapital positiivne ja tegemist on jätkusuutliku ettevõtjaga.“ Seega oli kaebajal
3. aasta kevadel KTK Rent OÜ majandustegevusega jätkamisel põhjendatud lootus, et Werm OÜ asub oma võlgnevusi tasuma. Lisaks nähtub kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgitustest, et ta astus mõistlikke samme selleks, et vähendada äriühingu kulusid. Kaebaja selgitas, et ta vähendas KTK Rent OÜ tegevuskulusid ca 5 korda ning lisas, et „[o]len seetõttu üritanud muuta majandamist efektiivsemaks töötajate arvu vähendades, oleme loobunud kontorist ja töökojast (vajasime seda renditud masinate hoidmiseks ja tööks ettevalmistuseks, lõhutud asjade remondiks. Praegu teeme need tööd õues, lageda taeva all üüritud platsil“ (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Maksuhaldur ei ole 12 seda kaebaja väidet kahtluse alla seadnud ning vaidlus puudub, et 2019 aasta lõpetas KTK Rent OÜ 44 441,08 euro suuruse kasumiga, mida on lugenud märkimisväärseks ka maksuhaldur (vt vastutusotsuse p 6 alap 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et 2019 mai oli see hetk, alates millest kaebaja, tehes maksukohustust kaasa toovaid tehinguid ja deklareerides töötasu väljamakseid, oli teadlik, et äriühingul maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei teki. 9.3 Kaebaja tahtlust jätta maksukohustused täitmata ei saa järeldada asjaolust, et ta korraldas majandustegevusega seotud arveldused sularahas või isiklike pangakontode kaudu ning kasutas KTK Rent OÜ majandustegevusest laekunud raha töötajatele töötasude maksmiseks. Vaidlus puudub, et KTK Rent OÜ-l oli kõnealusel perioodil likviidseid vahendeid vähem kui seda oli vaja kõigi kohustuste täitmiseks. Seetõttu poleks raha laekumisel arestitud pangakontole saanud seda kasutada töötajatele töötasude maksmiseks, mida oli aga vaja selleks, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus. Kaebaja poolt maksuhaldurile antud selgituste kohaselt pidas ta oma põhikohustuseks tasuda töötajatele tehtud töö eest, sest muidu oleks ettevõtte tegutsemine võinud lõppeda. Ettevõtte jätkuv tegutsemine oli vajalik, sest see tagab tulu teenimise võlgade tasumiseks, sh võlgu olevate summade sissenõudmiseks (vt T.K. 05.02.2020 kirjalikud selgitused). Kohus leiab, et olukorras, kus äriühingul on raha vähem kui seda on vaja kõikide kohustuste täitmiseks, ei saa juhatuse liikmele ette heita ettevõtte majandustegevusega seotud kulude eest tasumise eelistamist maksude tasumisele, kui ta lähtub mõistlikust arusaamast, et ainult nii toimides on võimalik pikemas perspektiivis ettevõtte majanduslikku olukorda parandada ja saavutada olukord, kus äriühing saab tasutud nii vanad võlad kui ka täidetud jooksva majandustegevuse raames tekkivad kohustused. Kohus peab antud juhul usutavaks, et kaebajal oli plaan taastada KTK Rent OÜ normaalne maksevõime ja tulevikus ka maksukohustused täita. 9.4 Kohus märgib täiendavalt, et kui maksuhaldur oli 09.05.2019 maksuvõla ajatamata jätmise otsuse tegemise hetkel veendunud, et KTK Rent OÜ oli püsivalt maksejõuetu, siis oli ka maksuhalduril lisaks võlgnikule õigus esitada pankrotiavaldus (pankrotiseaduse § 9 lg 1). Vaidlus puudub, et maksuhaldur seda teinud ei ole.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab MTA 01.09.2020 vastutusotsuse nr 13-7/01008-8 täies ulatuses.
5. Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud vastustajalt 2613 euro suuruse menetluskulude väljamõistmist, mis koosneb riigilõivust 765 eurot ja õigusabikulust 1848 eurot (sh käibemaks). Vastustaja ei ole menetluskulude suurusele vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul on taotletava menetluskulu suurus mõistlik. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 2613 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys 13