Obsah (10)

§ 423§ 168§ 162§ 386§ 150§ 429§ 428§ 432§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12212 Tsiviilasi Heimarus OÜ hagi K.P. ja L.K. vastu tehingu

§ 423

lg 2 p 2 alusel kuna kostja I on hageja nõude terves ulatuses tasunud 27.08.2022 ja seega puudub hagejal õigustatud huvi tagasivõitmist nõuda. Kostjad paluvad kõik kulud jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kostjad ei ole rahuldanud hageja nõuet

§ 168lg 4 tähenduses ja seega tuleb hageja kanda jätta kõik kostjate menetluskulud.

Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata ja sel juhul tuleb kulud jätta hageja kanda

§ 162lg 1 alusel.

Kostjad leiavad, et hageja kulud pole asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades ka põhjendatud ja vajalikud.

1. 14.09.2022 esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks.
2. Kohus märgib, et taotlus ei sisalda sisulist seisukohta kostja vastusele ega ka seisukohta hagi läbivaatamata jätmise taotlusele. Seega ei saa öelda et hageja oleks täitnud kohtu nõude. Kohus möönab, et olukorras, kus kohus poolte taotlusi ja menetluses toimunut arvestades prognoositavalt tõepoolest ei tee sisulist lahendit, ei oleks menetlusökonoomiline hagejalt kostja vastuse osas seisukoha esitamist nõuda. Sellele vaatamata on aga arusaamatu, miks ei ole hageja esitanud seisukohta hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele.
3. Hageja esitatud menetluse lõpetamise taotluse kohaselt oli hageja alustanud kostja I vastu töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega nr xxxx rahuldatud põhinõude summas 12013,10 eurot ja viivisenõude, mille suurus on põhinõudelt 8% aastas täitmiseks täitemenetlust, kuid kohtutäitur selgitas välja, et võlgnikul ei olnud vara nõude täitmiseks täitemenetluses, sh puudus tal töökoht. Kostja I võõrandas vahetult enne täitemenetlust 09.06.2022 kinkelepinguga oma emale, kostjale II talle kuuluvad korteriomandid, pärast mida talle ei jäänud mingit märkimisväärset vara. Hageja on kontakteerunud kohtutäituriga ja saanud kinnituse, et võlgnik teostas 25.08.2022 kohtutäituri kontole makse summas 5536,68 eurot, 26.08.2022 maksed summades 2000 eurot ja 210 eurot ning 27.08.2022 makse summas 5350 eurot. Kuna võlgnik on pärast hagi esitamist kogu võla tasunud, on langenud ära hagi alus – sissenõutavaks muutunud ja täitmata nõue tema vastu ning selle täitmise võimatus või raskendatus täitemenetluses. Hagejal ei ole vajadust võita tagasi kostjate tehinguid, kui võlgnik on oma võlgnevuse tasunud ja täitemenetlus lõpeb TMS § 48 lg 1 p 3 alusel. Seetõttu puudub vajadus hagi menetlemiseks ja hageja loobub hagist, olles teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hagi tagamine tuleb määrusega tühistada

§ 386lg 4 alusel.

Hageja palub

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust, s.t 332,50 eurot. Hageja palub jätta kõik muud menetluskulud, sh pool riigilõivust ning hageja ja kostjate lepinguliste esindajate kulud kostja I, K.P.u kanda.

§ 168

lg 5 kohaselt kannab juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, menetluskulud kostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et hageja nõude rahuldamiseks

§ 168

lg 5 mõttes on ka see, kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Käesoleval juhul on tegemist just sellise juhtumiga. Hagejal oli võlgniku vastu nõue. Hageja eesmärk oli, et tema nõue saaks täitemenetluses täidetud. Hagi kohtule esitamise ajaks 19.08.2022 oli nõue täitmata ja kuna kohtutäitur oli kinnitanud, et võlgnikul puudub vara nõude täitmiseks, sh on ta võõrandanud talle varem kuulunud korteriomandid, oli tagasivõitmise hagi esitamine 19.08.2022 põhjendatud. Võlgnik tasus võlgnevuse kohtutäituri kontole pärast hagi esitamist, nelja maksena perioodil 25.-27.08.

1. Seega oli kohtumenetlus põhjustatud võlgniku K.P.u tegevusest ja ta peab kandma menetluskulud. Kuna võlgnevus hageja ees oli K.P.ul, K.P. võõrandas kogu oma väärtusliku vara ja pärast hagi esitamist tasus võlgnevuse, on õiglane, et menetluskulud kannab ainult kostja I, mitte aga kostja II. Alternatiivselt tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Hageja jääb 25.08.2022 esitatud menetluskulude nimekirja juurde lepingulise esindaja kulude 1917 euro ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu 14 euro osas. Riigilõivu palub hageja kostjalt I välja mõista pooles ulatuses, kuna ülejäänud poole riigilõivu tagastamist taotleb hageja kohtult seoses hagist loobumisega. Pärast 25.08.2022 menetluskulude nimekirja on hagejal tekkinud täiendavalt lepingulise esindaja kulusid summas 581 eurot (ilma käibemaksuta). Enamus tööd on tehtud tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta), kuid mõningad lihtsamad tegevused, nagu menetluskalendri ja toimiku pidamine ning suhtlus kohtutäituriga, on tehtud madalama tunnihinnaga, mistõttu lisandunud töö keskmiseks tunnihinnaks kujuneb umbes 176 eurot. Hageja palub kokkuvõtvalt välja mõista menetluskulud summas 2844,50 eurot, mis kujuneb järgnevalt: pool riigilõivust 332,50 eurot, kinnistusraamatu väljavõtete kulu 14 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 2498 eurot (25.08.2022 kulunimekiri 1917 eurot ja lisandunud kulu 581 eurot).
2. Kostjatel pole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. Kostjad ei ole oma tegevusega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on hagi esitamisel toiminud ebamõistlikult ja rutakalt. Kostjad ei nõustu, et menetluskulud tuleb kostja I kanda jätta ning põhjendavad seda alljärgnevaga. Hagis nõuab hageja kinkelepingu tagasivõitmist. Kostjad ei ole seda nõuet rahuldanud. Hageja eesmärgiks oli saavutada täitemenetluses oma nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Sealjuures ei ole võlausaldajal õigust või huvi saada oma nõude rahuldamine justnimelt konkreetse vara arvel. Kostjatele ei olnud seadusest tulenevat keeldu (kinnis)vara käsutamiseks ning kostjad pole eksinud ühegi õigusnormi vastu. Hageja nõude eelduseks oli mh võlausaldajate huvide eesmärgipärane kahjustamine (st vara käsutus ongi teostatud eesmärgiga võlausaldaja huvide kahjustamiseks). Sellist eesmärki pole kostjatel kunagi olnud ja hageja nõue polekski saanud kohtus olla edukas. Tuleb rõhutada, et kostja tasus hageja võla enne kui toimetati kätte käesoleva tsiviilasja materjalid. Seega ei ole kostja täitnud võlausaldaja ees kohustust mitte seetõttu, et hageja on pöördunud kohtu poole, vaid tegemist on ajalise kokkusattumusega. Kostjal puudusid varasemalt varalised vahendid ja kostja pöördus ka täitemenetluse raames kohtutäituri poole palvega ajatada kohustuse täitmine. Kostja ei ole seega andnud oma käitumisega võlausaldajale põhjust järeldada, et kostja asub kõrvale hoidma kohustuse täitmisest ja seeläbi eesmärgipäraselt kahjustab võlausaldaja huve. Hageja poolt kohtusse pöördumine ei ole toonud kaasa hageja nõude rahuldamist (ka mitte kaudselt), mistõttu ei saa menetluskulusid jätta kostjate kanda. Juba sellest, et kostja suhtles kohtutäituriga ja palus võlausaldajalt võimalust kohustuse ositi täitmiseks nähtub selgelt, et kostja ei asunud kõrvale hoiduma. Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt taotlevad kostjad, et menetluskulud jääksid

§ 162

lg 4 kohaselt poolte kanda, kuna nende väljamõistmine kostjatelt oleks äärmiselt ebaõiglane. Kostja tegeles aktiivselt võla tasumisega ning võla tasumisel puudub igasugune seos hageja poolt esitatud hagiga käesolevas asjas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise avaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud 11. Vastavalt

§ 168

lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Vastavalt

§ 168

lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja loobus hagist, kuna kostja I on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kohtu hinnangul on kostjate seisukoht mõneti arusaamatu. Kui kostjad leiavad, et hageja nõue oli kinkelepingu tagasivõitmine, siis formaalselt on see õige, kuid sel juhul on küsitav, mis ajendas kostjat I tasuma hageja poolt täitemenetluses esitatud võlanõuet ehk nõuet, mida käesoleva menetluse raames hagejal kostjate arvates ei olnud. Kohus leiab, et hagejal puudunuks ka alus esitada kohtusse käesoleva hagina rahalist nõuet, sest sellisel kujul on tal täitedokument juba TVK otsuse näol olemas. Kohus nõustub hagejaga, et sõltumata sellest, kuidas on hageja nõue sõnastatud materiaalõiguslikult, oli tema eesmärk saada täitmine oma rahalisele nõudele. Ja seda ta ka sai kostja I poolt võlasumma tasumisega. Kostja I on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, sest täitis hageja võlanõude mitte vabatahtlikult TVK otsuse täitmisena (milleks hageja andis talle tähtaja ja mida hageja ka kostjatele vastu tulles pikendas 20. juunini, selgitades ühtlasi ka, et summa mittetasumisel pöördub ta täituri poole) ja mitte ka täitemenetluse raames, vaid kahetsusväärselt alles hageja kohtusse pöördumisel, ehk 2 kuud peale kostjatele vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Hagejale ei saa selle taustal ette heita (kostjate väide, et „hageja tegutses ennatlikult“), et ta hagi esitamisega veelgi rohkem ei oodanud, peale seda kui ka täitemenetluses sai teatavaks nõude täitmise võimatus. Asjaolu, et kostja I tasus nõude enne talle hagimaterjalide kättetoimetamist ei oma tähtsust, sest nagu hageja on ka õiguskirjanduse tuginevalt väitnud: tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et hageja nõude rahuldamiseks

§ 168

lg 5 mõttes on ka see, kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Seega menetluskulude jaotuse aspektist omab tähendust hagi esitamise aeg, mitte hagi kostjatele kättetoimetamise aeg. Vaidlust ei ole selles, et enne hagi esitamist, ehk enne 19.08.2022, kostja I ei olnud nõuet tasunud. Asjaolu, et hageja valis oma eesmärgi täitmiseks kohase õiguskaitse vahendina tehingu tagasivõitmise nõude, ei tee olematuks seda eesmärki, mille kostja I, summa tasumisega, ka täitis. 11.

1. Kohus leiab, et poole riigilõivu, so 332,50 eurot väljamõistmine nõue, hageja soovi kohaselt üksnes kostjalt I, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 11.
2. Kulu kinnitusregistriosakonnast lepingute saamiseks ei ole põhjendatud kostjate poolt hüvitada. Hageja on kirjavahetuses kohtutäituriga 28.07.2022 märkinud, et ei ole registriosakonnast veel lepinguid saanud. Täitur on need elektronkirja manuses, seega eelduslikult tasuta, hagejale 02.08.2022 edastanud. Hagejal ei olnud 02.08.2022 seisuga takistust registriosakonnale teatada, et nende kaudu dokumenti enam ei vajata ja seeläbi saanuks väidetava kulu ka ära hoida. 11.3.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Arvest nr xxxx nähtuvatest töödest peab kohus, hageja soovi kohaselt üksnes kostja I poolt hüvitamisele kuuluvaks põhjendatud ajakuluks: 1) kirjavahetus täituriga, kokku 30 minutit; arvestades, et kokku poole tunni ajakulu hind on 65 (26+39) eurot, siis on selle õigusteenuse tunnitasu olnud 130 eurot; hüvitamisele kuulub seega 65 eurot; 2) hagi kui menetlusliku baasdokumendi koostamiseks kokku ümardatult 8 tundi, tunnihinnaga 190 eurot; hüvitamisele kuulub seega 8x190= 1520 eurot; 3) menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, hüvitamisele kuulub seega 60 eurot. Kokku kuulub selle arve alusel hüvitamisele 1645 eurot. Arvest nr xxxx nähtuvatest töödest peab kohus, hageja soovi kohaselt üksnes kostja I poolt hüvitamisele kuuluvaks põhjendatud ajakuluks: 1) 07.09.2022 kostja vastuse ja lisadega tutvumiseks 30 minutit; 2) 14.09.2022 hagist loobumise avalduse koostamiseks 1 tund. Hageja kinnitusel on sellel arvel näidatud tööde keskmiseks tunnihinnaks 176 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd kostjate vastusega on üksnes tutvutud ja sellele ei ole koostatud sisulist vastust, siis kostjate vastusest ajendatult hagist loobumise avalduse, mis menetluslikult ei ole keerukas õiguslik ülesanne, põhjendatud tunnihinnaks tuleb lugeda 150 eurot. Kokku kuulub selle arvel alusel hüvitamisele 225 eurot. Põhjendatud õigusabikulu kokku on 1645+225= 1870 eurot. 12.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 13. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes

§ 150

lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust pool ehk 332,50 eurot, mis tuleb kanda hageja esindaja NJORD Advokaadibüroo arveldusarvele nr EE651010220049344018. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik