Obsah (6)

§ 150§ 358§ 361§ 423§ 173§ 168

2-21-8449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2022, kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-21-8449 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital

§ 150lg 1 p 3 alusel.

1. Kostja esitas 04.09.2022 seisukoha, milles palus menetlust mitte uuendada kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni ja vastava määruse jõustumisel hagimenetluse lõpetamiseks. KOHTU SEISUKOHT
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kohus uuendab peatatud menetluse, kuna menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetlus käesolevas asjas uuendada, sest menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Kohtu 14.09.2021 määrusega peatati menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjas nr 2-21-7261 ümberkujundamise kava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. KIS andmetel on nimetatud menetluses ümberkujundamise kava kinnitatud 08.11.2021 määrusega, mis jõustus 23.12.2021. Menetluse uuendamist ei takista asjaolu, et käesoleval ajal ei ole kohus veel võlgade ümberkujundamise menetlust lõpetanud, kuivõrd kohus on menetluse peatanud kuni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni või menetluse lõpetamiseni, kui võlgade ümberkujundamise kava ei kinnitata (vt peatamise määruse põhjendused). Kohtul ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetada, sh jätta hagi läbi vaatamata ilma menetluse uuendamiseta, kuivõrd

§ 358lg 2 esimese lause kohaselt on menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud tühised. 2

§ 361

lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. Kuna asi jäi pooleli eelmenetluse staadiumis, siis taastub kohtumenetlus eelmenetluse staadiumis. 8. Hageja on 31.08.2022 esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Hageja teatas kohtule 29.08.2022, et kostja tasus tsiviilasja nr 2-21-7261 raames käesolevas tsiviilasjas menetletava nõude hagejale. Eeltoodust järeldab kohus, et käesolevas asjas menetletav nõue on kostja poolt hagejale täidetud vastavalt tsiviilasjas nr 2-21-7261 kinnitatud ümberkujundamise kavale. 9. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas menetletav hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423

lg 1 p 4 alusel (mitte

§ 423

lg 2 p 2 alusel).

§ 423

lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Tsiviilasjas nr 2-21-7261 kinnitati võlgade ümberkujundamise kava 08.11.2021 määrusega. Määrusega on hõlmatud ka käesolevas asjas esitatud nõuded. Vastavalt VÕVS § 29 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Seega kehtib ümberkujundamiskava nii hageja kui ka kostja suhtes. VÕVS § 29 lg 4 sätestab, et kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. Seega on 08.11.2021 määrus võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise kohta hageja ja kostja suhtes käesolevas tsiviilasjas menetletavate nõuete suhtes täitemenetluseks, millest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul nimetatud määrust käsitleda sama asjana sama eseme kohta samal alusel. Kuna tsiviilasjas nr 2-21-7261 on võlgade ümberkujundamise kava kinnitatud, siis tuleb käesolevas asjas menetletav hagi jätta läbi vaatamata tsiviilasjas nr 2-21-7261 varasemalt tehtud määruse prioriteedist lähtudes. Kuna hageja on juba saavutanud oma nõuete suhtes täitedokumendiks oleva kohtulahendi, siis puudub kohtul vajadus käesolevas menetluses sama nõude lahendamiseks ning kohus jätab hageja nõude

§ 423lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus 10.

§ 173

lg 1 kohaselt tuleb menetlust lõpetavas määruses määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Käesoleva määrusega tuleb tagastada hagejale tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p 3 kohaselt, kuna hagi jääb läbi vaatamata.

Riigilõivu tasumist on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. 11. Muud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda

§ 168lg 2 alusel.

Kuna kostja ei esitanud talle 29.08.2022 kohtunõudes antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, siis järeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ega määra neid seetõttu rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3