järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Enge Selge Süüdistatav E.P , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: määratlemata ; emakeel: vene keel; haridus :põhiharidus; töökoht: XXX OÜ ; varem kriminaalkorras karistatud: 11.08.2014 Harju Maakohtu poolt
,199 lg 2 p 7 järgi
lg1, § 68 lg 1§ 73 alusel 6 kuu ja 28 päevase vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 21.09.2014 kuni 21.09.2015, oli kinni peetud 20.09.2014 – 21.09.2014 Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - st 56 lg 1 Süüdi tunnistada E.P
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust.
2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada E.P-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.08.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada E.P-le mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 26 päevane vangistus 446 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.
lg 4 alusel on E.P üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud täitma alljärgnevaid
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
LS § 127 alusel on E.P kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista E.P-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel menetluskulud kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 210 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 795 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 66,25 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse E.P-le tema poolt avaldatud postiaadressile Metsa 13-5 Klooga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 2 E.P on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 20.09.2014 kella 17.25 ajal Harjumaal Tallinnas Sõle tn ja Kopli tn ristmikul, suunaga Sitsi tn, mootorsõidukit Mercedes Benz E200 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,34 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,22 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus E.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega E.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Enge Selge , süüdistatav E.P ja tema kaitsja Merike Allikmäe kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks 8 kuud vangistust,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuse 2 päeva (20.09.-21.09.2014) .
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.08.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 2 kuu ja 26 päevane, so 446 päevane vangistus 446 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 24 kuud.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav E.P ja tema kaitsja Merike Allikmäe nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale E.P-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on E.P kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 210 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 22.oktoobril 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav E.P tunnistas end
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Enge Selge taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava E.P selgitused ja prokurör Enge Selge arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav E.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav E.P on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. Karistuse mõistmisel
56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et E.P tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole E.P poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning E.P-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt E.P-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades E.P majanduslikku olukorda jätab kohus menetluskulud tasumiseks ositi 1 aasta jooksul, kuna jättes menetluskulud tasumiseks ühekordse maksena ei ole E.P võimeline neid tasuma ning menetluskuludele lisandub veel ka täitmise kulu. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.