1-16-4155/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-4155 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.Z, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.12.2015 ja lõpp 14.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.12.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta D.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja D.Z-ile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.Z on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 02.06.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 213 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 320 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 kohaldamisega lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis kohus talle 1 liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistas kohus D.Z-i süüdi KarS 199 lg 2 p 7,8,9, § 4231 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus D.Z-ile liitkaristuse suurendades 10kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 28.10.2015 otsusega mõistetud ning kandmata ja KarS § 65 lg 1 alusel liidetud karistuse 1 aasta vangistust võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks 14.12.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung D.Z taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul tahab ta vabanedes elama asuda ema juurde ja tal on võimalus kandideerida vabadele ametikohtadele xxxx. Varasem töökogemus on olemas, kuid tahab tegeleda millegi uuega. Samas tahab lõpetada ka xxxx. Selgitas, et tingimisi karistused olid tema jaoks tühised ja tekitasid tunde, et teda polegi karistatud, kuid nüüd vangistuses on oma tegude tagajärgedest aru saanud ja oma käitumise üle palju järele mõelnud, saab aru, et on oma lähedastele ja eriti emale palju haiget teinud ja teda muretsema pannud. Emotsioonide talitsemiseks on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, hindas oma olekut ja käitumist võrreldes varasemaga palju rahulikumaks. Kinnitas, et emaga on suhted väga head, vanade sõpradega enam ei suhtle, alkoholi ja narkootikumidega probleem ei ole, vanglasse tagasi sattuda ei taha ja lubas vabanemisel hakata tasuma oma rahalisi nõudeid. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust ei ole eelnevad karistused talle mõju avaldanud ning suunanud teda elama seadusekuulekalt. Viidates kinnipeetava distsiplinaakaristusele on prokurör seisukohal, et isik, kes ei allu vanglas kehtestatud korrale, ei suuda ilmselt alluda vabaduses kontrollnõuetele ning täita temale pandud kohustusi. Prökurör on seisukohal, et D.Z-i puhul ei ole karistus veel oma eesmärki täitnud ning kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.Z-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui 2 süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks: isikut on eelnevalt karistatud grupiviisiliste varguste, asja omavolilise kasutamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on impulsiivne käitumine ning grupi mõju. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, kus ta saab enda käsutusse ühe toa. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivne on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud riske maandavad vestlused teemadel „Sõpruskonna valik“ ja „Liigsete riskide võtmise mõttetus, alternatiivide leidmine“. Alates 29.08.2016 asus isik omandama puidupingioperaatori eriala ning alates 14.09.2016 töötab vangla majandustöödel. Seega on isik kasutanud vangistuses viibitud aega otstarbekalt. Positiivseks loeb kohus ka seda, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik ema ja tema elukaaslase näol. Ema on kinnipeetavat alati majanduslikult toetanud nii taskurahaga kui ka trahvide tasumisel. Samas märgib kohus, et isikul puudub vabanedes töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetaval on küll võimalus kandideerida xxxx vabadele ametikohtadele, kuid see ei ole samastatav garanteeritud töökoha olemasoluga. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Kriminaalhooldaja hinnangul on kinnipeetava kulutamisharjumused olnud oluliselt suuremad tema majanduslikest võimalustest, mida saab kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks olukorras, kus isikul on tasumata võlgasud 1229,35 euro ulatuses ja töökoht puudub. Vähetähtis pole ka asjaolu, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud ja/või kriminaalset mõtteviisi pooldavaid isikuid. Arvestades asjaoluga, et kinnipeetav on mõjutatav, on kohus seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 53% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%, mis on keskmisest mõnevõrra suurem. Ohustatud on ühiskonna liikmed, kellega tekib arusaamatus, tüli, konflikt, sõnavahetus, kui kinnipeetav tunneb end solvatuna. Oht seisneb füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises ning oht realiseerub, kui isik laseb end teiste jutust häirida, allub provokatsioonile või kiusab ise kedagi, mis võib lõppeda kaklusega. Riski suurendab impulsiivne käitumine ja grupi mõju. Vangla iseloomustuse kohaselt väsib/tüdib kinnipeetav keskendumist vajavatest tegevustest kiiresti, vajab vaheldust ning seetõtttu harrastab hoolimatut ja vastutustundetut eluviisi. Võib piirsituatsioonides kaotada enesevalitsuse ja käituda kontrollimatult, ei kannata kriitikat ning ärritunud olekus tegutseb impulsiivselt mõtlemata tagajärgedele. Kahetseb tehtud tegusid, kuid 3 see kahetsus on formaalne. Isik ei hinda oma võimeid ning oskusi objektiivselt ning seetõttu on kaheldav tema motivatsioon elada seadusekuulekalt. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid pannud katseajal toime uue kuriteo. Seega ei ole D.Z õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et D.Z-i puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohtul puudub ka veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. 2.Määruskaebus jätta rahuldamata. 13.12.2016 kohtumäärus 1-16-4155 jõustus 28.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 4