KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2018, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5354 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reba

§ 169

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.J isikukood: XXX; elukoht: XXX, XXX; e-post XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXX; emakeel: XXXX töökoht: XXXX kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat (kohtueelses menetluses) Robert Sprengk RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.J

§ 169

järgi ning mõista temale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui D.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakata D.J-i katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.08.

2. Menetluskulud Välja mõista D.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks kriminaalmenetluse kulud 600 (kuussada) eurot, s.o:  450 (nelisada viiskümmend) eurot II astme kuriteos süüdi mõistmisega kaasnevast sundrahast;  150 (ükssada viiskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulust. Ülejäänud osa sundrahast, st 300 (kolmsada) eurot jätta D.J-ilt välja mõistmata. Ülejäänud osa riigi õigusabi korras määratud kaitsjaga seotud kulust, s.o 46 (nelikümmend kuus) eurot ja 80 senti jätta riigi kanda. Võimaldada D.J menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul selliselt, et D.J tasub igakuiselt kuu
3. kuupäevaks 50 (viiskümmend) eurot kuni menetluskulude summa täieliku tasumiseni. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99918700041048 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu poolt näidatud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse D.J-i selles, et tema lapsevanemana hoidus kõrvale oma noorema kui 18-aastase lapse A. V. (end M.) (sünd XXX) ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Tartu Maakohtu 09.07.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-17800 mõisteti temalt alates 01.06.2010 välja igakuine elatusraha summas 2175 krooni, s.o 139,01 eurot kuni A. V. täisealiseks saamiseni 09.01.2026, mida Tartu Maakohtu 08.08.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-3977 suurendati selliselt, et alates 01.04.2017 mõisteti temalt välja igakuine elatusraha summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummääras, kuni A.V. täisealiseks saamiseni, kuid D.J pikema aja vältel ajavahemikus juuli 2014 kuni detsember 2014 kuritahtlikult ja ajavahemikes jaanuar 2015 kuni juuli 2015, september 2015 kuni november 2015, mai 2016 kuni oktoober 2016 ja detsember 2016 kuni märts 2018 teadvalt, omamata teisi ülalpeetavaid lisaks A. V. , olles töövõimeline isik, kes nimetatud perioodidel ei olnud ametlikult arvele võetud töötuna ega tööotsijana ning kellele ei makstud nimetatud perioodidel töövõimetusega seoses välja hüvitisi, toetusi ega pensione, kelle töötamine ametlikult on nimetatud perioodidel tuvastatud ajavahemikus juuli 2014 kuni juuni 2015 XXX, Tartu ja ajavahemikus mai 2017 kuni oktoober 2017 XXX ning kes on nimetatud perioodidel töötanud erinevatel juhutöödel Eestis, kuid alates 2016 augustist vahelduva eduga Soome Vabariigis ja Norra Kuningriigis ning kes on tehinguteks kasutanud oma ema M. M. ja kasuisa G. B. arvelduskontosid, lastes nimetatud 2 kontodele korduvalt kanda oma töötasu, varjates selliselt oma sissetulekuid, jättis kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata, tegemata mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks ei otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal lapse ülalpidamise kohustust täita, ja omamata mõjuvaid põhjuseid elatusraha mittemaksmiseks, mis on 28.03.2018 seisuga viinud pikaajalise ja süstemaatilise elatusraha maksmata jätmise tõttu olulise võlgnevuseni summas 8941,76 eurot. Sellega pani D.J toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele järgnevas: Prokurör taotleb kohtult, et D.J-ile mõistetakse karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 946,80 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 196,80 eurot. D.J asus püsivale tööle XXX Soomes mais

1. Enne seda tal alates oktoobrist 2017 püsivat töökohta ei olnud. Igakuiselt hakkab süüdistatav teenima töötasu XXX eurot kätte, mis ei ole Soome elatustaset arvestades suur summa. Korteriüürile kulub igakuiselt u 400 eurot, transpordile 150 eurot, ülejäänu kulub toidule. Süüdistatavalt nõuavad võlgnevusi sisse ka teised kohtutäiturid lisaks elatisevõlgnevusele. Süüdistatava prioriteet on edaspidi maksta igakuist elatist oma pojale, mida ta soovib korrektselt teha ka uue karistuse hirmus. Ka prokurör peab prioriteetseks elatise maksmist lapsele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista D.J-ilt menetluskuluna välja 450 sundraha ja 150 eurot kaitsjatasu, kokku on väljamõistetavad menetluskulud summas 600 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 300 eurot ka kaitsja sõidukulud summas 46,80 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada D.J menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu
2. kuupäevaks tuleb tal hüvitada 50 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse D.J-i süüditunnistamiseks

§ 169järgi.

Seega tuleb D.J süüdi tunnistada

§ 169järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel prokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Rutt Teeveer Kohtunik 3