Jätta K.Z kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II 15.06.2021 otsus väärteoasjas nr 2670,21,002548 muutmata. 2. Rahatrahv 40 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le 1
) § 17 lg 3 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
15.06.2021. a otsusega nr 10220162798606 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest K.Z-ile karistuseks
Kaebuse sisu 30.06.2021. a esitas K.Z kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalusest isikust ei olnud teise sõiduki juht alustanud möödasõitu kui menetlusalune isik alustas manöövrit, mistõttu ei olnud menetlusalune isik kohustatud teed andma. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 15.06.2021 otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna üleminspektor Aime Kask oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja K.Z kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et K.Z asus vasakpööret sooritama, kui teine sõiduk oli asunud tema sõidukist möödasõidule. Mootorsõiduki juht on kohustatud veenduma manöövri sooritamisel, et teeb seda ohutult. Fototabeli fotodelt nähtub, et mootorsõidukid olid õnnetuse toimumise hetkel peaaegu kõrvuti. 2
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse K.Z-ile ette teisele isikule varalise kahju tekitamist mitte tervisekahjustuse tekitamist, on K.Z täitnud
lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, kui leiab tuvastamist, et ta tekitas teisele isikule varalise kahju. Kaebuse esitaja K.Z ütluste kohaselt sõitis ta mööda x tn-t, pani vasakule suuna sisse, vaatas tahavaatepeeglisse, möödasõitu ei näinud, suunatuld ei näinud, teist autot kõrval ei näinud ja kui ta hakkas manöövrit sooritama, sõitis auto külje pealt sisse. Kiirus oli temal sel hetkel väike. Oli keeranud 30 kraadi vasakule.
lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kaebuse esitaja enda ütluste kohaselt vaatas ta enne manöövri sooritamist tahavaatepeeglisse. Kohus leiab, et üksnes tahavaatepeeglisse vaadates ei olnud K.Z piisavalt tähelepanelik ning ta oleks pidanud manöövri ohutuses veenduma ka küljepeeglisse vaadates. Üksnes tahavaatepeeglisse vaadates võib taga liikuv auto, eriti olukorras kus tagumine auto on alustanud möödasõitu, jääda n.ö „pimedasse nurga“ ning seetõttu jääda märkamata. Seega ei ole välistatud, et sõiduauto Jaguar oli möödasõidul. Tunnistaja X2 ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuse hetkel istus tema sõiduautos Toyota juhi taga ning kui juht sooritas vasakpööret, sõitis teine auto neile sisse. Rohkem asjassepuutuvaid ütlusi kohus ei tuvastanud. Seega tõendavad X2 ütlused üksnes liiklusõnnetuse toimumist. Tunnistaja X3 ütlustest nähtub, et ta istus õnnetuse toimimise ajal Toyota kõrvalistmel. Tunnistaja ütluste kohaselt näitas K.Z suunatuld, kui ta x tänaval parklasse pööras. Tunnistaja andis ka ütlusi selle kohta, et ta pani tähele, et K.Z vaatas ka peeglisse enne vasakpöörde sooritamist. Kohus leiab, et kõrvalistuja ei saa näha seda, kuhu juht vaatab ehk seda kas juht vaatab peeglisse või lihtsalt aknast välja, ta saab seda vaid oletada ning selliseid ütlusi (oletusi) ei saa tõendina kasutada. 3
lg 1 kohaselt juht andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Kohus leiab, et eelviidatud tunnistajate ja kaebuse esitaja ütlused ei tõenda seda, kas K.Z täitis ka
lg 1 sätestatud nõuet või lülitas suunatule sisse vahetult enne manöövri sooritamist ja ajal kui tagumine auto oli juba möödasõidul. Kohus leiab, et teiste kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et K.Z vasakpööret sooritades pööras ette temast möödasõidul olnud sõiduautole. Tunnistaja X1 ütlustest nähtub, et ta alustas sõitu x poe juurest x tn-l, kui tema ees paremal pool tee ääres sõitis sõiduauto Toyota. Kuna Toyota sõitis väga aeglaselt, otsustas ta sellest autost mööda sõita. Kui ta oli möödasõitu tehes jõudnud Toyotale peaaegu kõrvale, hakkas Toyota talle ette keerama ning õnnetuse vältimiseks keeras tunnistaja ka ise eest ära. Tunnistaja selgitas, et kui Toyota juht oleks talle suunatulega märku andnud, siis ta ei oleks möödasõitu teinud või oleks teiselt poolt teinud. Antud juhul ta ei saanud seda ka teiselt poolt teha, kuna Toyota sõitis niivõrd tee ääres. Tunnistaja oli täiesti kindel, et suunatuld Toyota juht ei näidanud. Tal ei olnud ka peale õnnetuse toimumist suunatuld sees. Tunnistaja liikumiskiirus ei olnud suur, mida kinnitab tema hinnangul ka see, et ta jõudis enne õnnetust veel reageerida ja pidurdada. Tema kiirus võis olla 30 km/h. Sõidu alustamise kohast (x poe juurest) õnnetuse toimumiskohani on 200 meetrit. Kohus leiab, et X1 ütlustega on tõendatud, et kui ta alustas möödasõitu, ei olnud sõiduautol Toyota veel suunatuld sisse lülitanud ning vasakpööret hakkas ta sooritama hetkel, kui X1 sõiduauto oli jõudnud peaaegu Toyota kõrvale. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja X1 ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on olnud järjepidevad ega sisalda vasturääkivusi kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning on eluliselt usutavad. Tunnistaja X4 ütlustest nähtub, et õnnetuse hetkel viibis ta 100 m eemal x poe juures haljasalal. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis sõiduauto Jaguar suure kiirendusega tema sõprade autole (Toyota) otsa. Kiirendas 60-70 m. Kui Jaguar poe juurest kiirendama hakkas, oli Toyota juba 4
lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Kohus leiab, et K.Z on rikkunud
§-s 17 lg-s 5 p-s 3 sätestatud nõuet ehk ei andnud teed vasakpööret sooritades temast möödasõidul olnud juhile. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et K.Z 23.05.2021 kella 18.20 ajal Pärnu maakonnas Pärnu linnas Pärnu linnas x tn 5, olles mootorsõiduki juht, sooritas vasakpööret ja pööras ette temast möödasõidul olnud sõiduautole, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetusega tekitati vigastused Toyota Avensis´ele ja Jaguar S-Type´le, seega said varalist kahju nende omanikud. Seega on tuvastatud K.Z tegevuses
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem 5
S § 18 lg 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse K.Z-ile ette
Siinkohal märgib kohus esmalt, et kohtuväline menetleja on otsuses rikutud õigusnormiks märkinud ekslikult
lg 3 p 3, õige õigusnorm on
Kohus leiab, et sellega ei ole rikutud K.Z õigusi ja see halvenda tema olukorda, kuivõrd väärteo kirjelduses heidetakse talle ette
Kohus leiab, et K.Z vasakpööret sooritades pidi võimalikuks pidama, et kui ta ei veendu piisavalt manöövri ohutuses, siis ta võib möödasõidul olevale juhile ette pöörata ning selle tulemusena võib tekkida liiklusõnnetuse tõttu varalist kahju nii tema juhitud autole kui ka teistele liikluses osalejatele. Tähelepanematuse tõttu ei veendunud K.Z piisavalt manöövri lubatavuses ning lootis, et temast ei ole keegi alustanud möödasõitu ning seetõttu ei teki ohtu ning see oht ei realiseeru. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et K.Z pani
S § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et K.Z-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.
lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on K.Z-ile karistuseks määranud
S 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, sellest raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks ning kõige raskema karistusliigina aresti. Kohtuväline menetleja on K.Z-ile karistust määrates lähtunud kõige kergemast karistusliigist ning määranud isikule karistuse peaaegu sanktsiooni alammääras. K.Z süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning K.Z pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Teine asjaolu, mis mõjutab K.Z süü suurust, on tekitatud varalise kahju suurus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et sõidukitele tekitatud vigastused ei ole väga suured, vaid pigem keskmised. K.Z ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Arvestades eeltoodut vastab kohtuvälise menetleja poolt K.Z-ile 6
lg 5 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Samuti vastab K.Z-ile määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus K.Z kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi II 15.06.2021 otsuse väärteoasjas nr 2670,21,002548 muutmata. Menetluskulud Kaitsja on esitanud kohtule menetluskulude taotluse. Taotluses palutakse välja mõista Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku K.Z kasuks 2028 eurot sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale makstud tasu katteks. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta asjas väärteomenetlust normis toodud alustel, tuleb kaebaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud summas 2028 eurot K.Z kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.