MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada T.T tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 05.11.2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 12.10.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada T.T suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. T.T vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega neli
MS §238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.T ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel kohaldati T.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 aastat. Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 otsusega tühistati Viru Maakohtu 05.11.2014 otsus T.T tingimuslikus vabastamises
lg 1 alusel talle
2 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava T.T vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung 25.10.2017.a. toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanedes hakkab kohe tööd otsima ja kui ei leia, siis saab pensioni, elama hakkab koos emaga ja saab tegeleda oma tervisega. Selgitas, et käis kannatanu juures vabandamas, aga vabandust ei võetud vastu. Kinnitas, et tahab alkoholi üldse välistada oma elust ning käitumiskontrolli kohustustega on loomulikult nõus. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab T.T vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja märkis, et ilmselgelt on kinnipeetava poolt põhjustatud liiklusõnnetuses hukkunud kahest noorest inimesest kahju, liiatigi olid nad kinnipeetava enda sõbrad, kuid oluline on ka see, et T.T enda tervis on samuti märgistatud kogu eluks ja tema enda taastumine sellest võtab ka veel väga pikka aega. Positiivne on aga see, et vaatamata oma tervislikule seisukorrale töötab isik vanglas ja loodab endale pärast vabanemist ka siiski mingi töökoha leida. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht ja toetav tugivõrgustik vanemate ning õe näol, distsiplinaarkaristused puuduvad, seega on kõik eeldused vabanemiseks olemas. Kaitsja selgitas, et juhtunud rasket õnnetust ei ole võimalik eitada, kuid ka õnnetuse põhjustaja peaks saama võimaluse sellest taastuda ja toibuda ning vabaduses on need võimalused tunduvalt paremad. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ning T.T tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et T.T saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema õiguskuulekas käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. T.T käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht ema juures. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 4-toalise korteriga ning kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning korteri omanik on seadme paigaldamiseks nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Suhted ema ja õega on head ning toetavad ja kinnipeetav on koju oodatud. Lähedased on käinud vanglas ka lühiajalistel kokkusaamistel, seega on isikul vabanedes olemas teda toetav sotsiaalvõrgustik. Nii ema kui ka õde on valmis kinnipeetavat vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Positiivne on ka asjaolu, et T.T sõpruskonnas puuduvad kriminaalkorras karistatud isikud. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Ka on kinnipeetaval elektriku oskused ja töökogemused, mis aitavad tal tööturul edukamalt konkureerida. Samuti on isikul võimalus taastada töövõimetuspension, kuna peale avariid on talle määratud töövõimetus xxxx ulatuses. Ka on T.T vabanemisfondis 13.09.2017 seisuga 926, 83 eurot, mis aitab tal vabanedes esialgu majanduslikult toime tulla. Positiivseks loeb kohus ka seda, et isik on vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursuse B1 tasemel, töötanud erinevatel majandustöödel ning alates 2015. aastast käinud korduvalt psühholoogi vastuvõtul, mille tulemusena on isiku mälu ning kognitiivsed võimed paranenud. Vangla iseloomustuse kohaselt elab isik enda põhjustatud õnnetust psüühiliselt väga raskelt läbi ning vestlused psühholoogiga on aidanud lahendada tema probleeme ning leida rahu. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks Kohus peab äärmiselt positiivseks ka seda, et T.T alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, narkootikumidega kokkupuude puudub. Seega sõltuvustest tingitud uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid puuduvad. Üldise korduva kuriteo tõenäosus 2 aasta jooksul 19%, kohtu hinnangul on tegemist keskmisest oluliselt madalama retsidiivsusnäitajaga ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Kohus on seisukohal, et antud juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja vanglas viibib samuti esimest korda. Isik kahetseb toimepandud tegu ja on seisukohal, et ühiskonnas kehtivad normid on täitmiseks. Kriminaalhooldust peab vajalikuks ja on motiveeritud edaspidi elama õiguskuulekat elu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud ning T.T kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud 4 käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.