← Eesti

1-14-7535/68

Obsah (5)§134§127§128§1056§1057

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2015 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7535 (11240102703) Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ja

§134

lg.2 kohane mõistlik rahasumma on 5000 €, millises ulatuses palus abiprokurör kannatanu tsiviilhagi rahuldada. Kannatanu Xxx Xxx palus maakohtu istungil rahuldada tsiviilhagi täies ulatuses ja seletas, et tema tervis on väärt 100 000 €. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et tsiviilhagi mõistlik suurus on selline, mis ei ületa 5000 €. Kaitsja seletas, et süüdimõistetu palus otsustada konkreetne summa kohtul, kuna tema jaoks on objektiivset summat raske tuvastada. Süüdimõistetu O.I maakohtu istungil sõna ei soovinud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et kannatanu Xxx Xxx esitatud mittevaralise kahju nõue kuulub hüvitamisele osaliselt. Vastavalt Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis

) §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§127

lg.4 kohaselt peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§128

lg.1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline.

§128

lg.5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§134

lg.2 kohaselt tuleb isikule raske kehavigastuse tekitamise või tervisekahjustusega tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§134

lg.5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§1056

lg.1 alusel vastutab suurema ohu allika valdaja kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

§1057

kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Käesoleval juhul ei esine §1057 p.1-5 vastutust välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et kuna jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas on tuvastatud, et O.I tekitas Xxx Xxxle kahju mootorsõiduki käitamisel, tuleb esitatud hagi rahuldamisel teha kindlaks, milline ja kui suures ulatuses on hagejale tekkinud kahju ja kas see on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Kuivõrd O.I vastutab kahju tekkimise eest suurema ohu allika valdajana, ei oma tema süü õnnetuse 3 tekkimise kahjuhüvitamise kohustuse kindlaksmääramisel tähtsust, vaid seda arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel. Oluline on kindlaks teha, kas süüdimõistetul tekkis tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. 05.06.2011 xxx teatisest liiklusõnnetuses kannatadasaanud isiku saabumise kohta nähtub, et Xxx Xxx saabus 05.06.2011 xxx. 05.06.2011 kell 13.00 toimus Estonia puiesteel Pargitaguse bussipeatuse juures liiklusõnnetus, milles sai Xxx Xxx üliraske vigastuse. Kannatanu seisund – häire; vasaku puusanapa murd, vasaku reieluu murd, vasaku küünarluu murd. Ravi määratlus – statsionaarne ravi (kd 1, tl 59). 06.06.2011 xxx tõendist nr.1100-K nähtub, et Xxx Xxx pöördus 05.06.2011 kell 14.01 SA xxx, kus tal on diagnoositud reieluumurd, reieluukeha (diafüüsi) murd; muude ja täpsustamata rindkereelundite vigastus, traumaatiline pneumotooraks (õhkrind); lülisamba nimmeosa ja vaagnamurd, puusanapamurd, küünarvarremurd, küünarvarre muude osade murd (kd 1, tl 85). Isiku 19.12.2011 ekspertiisiaktist nr.97 nähtub, et Xxx Xxxl haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: seljaaju vigastuseta seitsmenda kaelalüli ristjätke murd, vasaku reieluu ja vasaku sääreluu kinnine murd, vasaku puusanapa murd, vasaku niudeluu murd, hulgalised roiete murrud paremal ja vasakul, kahepoolne õhkrind, kahepoolne nahaalune emfüseem, parema ja vasaku kopsu põrutus, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel suure jõuga löögist vastu piiramata pinnaga autosalongi väljaulatuvaid osasid liiklusõnnetuse hetkel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega nr.266 vastu võetud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 põhjustavad taolised vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, eluohtliku tervisekahjustuse. Väljavõte ambulatoorsest kaardist: VEK komisjon – 100% töövõimetus + raske puue, jääb ortopeedi jälgimisele. Eksperdiarvamuse kohaselt on meditsiinidokumentidest teada, et Xxx Xxxl on osaliselt häiritud vasaku küünarvarre, vasaku põlve, vasaku hüppeliigese funktsioon, piiratud jõud vasakus labakäes (kd 1, tl 106-113). Liiklustehnilise ekspertiisi akti nr.12E-110088 alusel tuvastati, et sõiduauto xxxx ja sõiduauto xxx) arvutuslikud liikumiskiirused olid kokkupõrke hetkel vastavalt ca 56 km/h ja ca 144 km/h. Autode kokkupõrge toimus sõiduauto xxsõiduvööndis ning nimetatud auto juhil puudus võimalus kokkupõrget ära hoida. Sõiduauto xxxi juhil olid kõik võimalused käituda vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Liiklusohu põhjustas sõiduauto xxx juht (kd 2, tl 82-105). 05.06.2011 xxx joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nr.1321T nähtub, et Xxx Xxx veres ei tuvastatud etanoolisisaldust (kd 1, tl 60). Kohus leiab, et 05.06.2011 xx teatise, 06.06.2011 xxx tõendi nr.1100-K, isiku 19.12.2011 ekspertiisiakti nr.97, liiklustehnilise ekspertiisi akti nr.12E-110088 ja 05.06.2011 SA IdaViru Keskhaigla joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr.1321T on tuvastatud, et Xxx Xxx tervisekahjustus oli eluohtlik selle tekitamise ajal ja on põhjuslikus seoses 05.06.2011 toimunud liiklusõnnetusega. Kohus on seisukohal, et nimetatuga on tõendatud 4 süüdimõistetu O.I vastutust tekitav põhjuslik seos toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastustega ning selle tagajärgedega. O.I käitumine on õigusvastane Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.2 järgi, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui kannatanule tekitati kahju kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süüdimõistetu on nõustunud faktiga, et leidis aset liiklusõnnetus, mille põhjustas tema süüline käitumine. Seega ei vaidle pooled süüdimõistetu süü ja käitumise õigusvastasuse ega põhjusliku seose olemasolu üle. Käesoleval hetkel seisneb vaidlus mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et

§127

lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Kannatanu Xxx Xxx on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 100 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tsiviilhagi avaldusest (kd 2, tl 177-179) nähtub, et Xxx Xxx soovib kahju hüvitamist, kuna ta sai avarii tulemusena traumad. Kannatanu Xxx Xxx on 30.01.2014 ülekuulamise protokollis selgitanud (kd 2, tl 173-176), et ta ei saa ilma kõrvalise abita iseseisvalt hakkama. Kannatanu ei saa füüsiliselt reisida, teha täisväärtuslikku tööd, abistada vanemaid, ennast pesta, siduda saapapaelu. Kuna ta ei saa ka teisele tööle, tekitab see talle moraalseid kannatusi. Kohus leiab, et kannatanu nii füüsilised kui vaimsed kannatused on piisavalt ja usutavalt tõendatud kannatanu ülekuulamise protokollis märgitud ja ütlustega kohtuistungil, et kannatanul tekkis mittevaraline kahju füüsilise valu, elukorralduslike muudatuste ja vaimsete vaevuste näol, mida ta pidi kannatama seoses liiklusõnnetusega saadud vigastustele. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu, et kannatanul oleks tekkinud mittevaraline kahju tema enda süülise käitumise või ka ilma süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo ohvriks sattumata. Süüdimõistetu ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega esitanud ühtegi tõendit asjaolude kohta, mis tekitaksid kohtus kahtlusi kannatanu ütluste tõele vastavuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. See tähendab, et kui nõudele vastuväiteid esitav isik soovib nõude aluseks olevaid väiteid ja asjaolusid vaidlustada või ümber lükata, ei piisa üksnes paljasõnalisest viitest nõude ebapiisava tõendatusse kohta. Sealjuures arvestab kohus, et süüdimõistetu on kahetsenud toimepandud kuritegu ja vabandanud kannatanute ees (kd 3, tl 15), samuti asjaolu, et süüdimõistetu sai liiklusõnnetuses ise raskeid tervisekahjustusi, talle on karistuseks mõistetud reaalne vanglakaristus, ta peab tasuma menetluskulud ja temalt on välja mõistetud tsiviilhagi. Riigikohus on oma 17.01.2001 otsuses kohtuasjas nr.3-2-1-105-01 nentinud, et mittevaralise kahju hüvitis väljendab ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele tegevusele ja peab aitama leevendada kannatanule tekitatud ülekohut. 5 Kohus lähtub mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel esmalt kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määrades ja leiab, et ei ole põhjendatud kannatanu mittevaralise kahju nõue summas 100 000 eurot. Xxx Xxxle tekkinud tervisekahjustus oli selle tekitamise hetkel tema tervisele eluohtlik. Kannatanul olid tekkinud vaevused, eeskätt liikumispiirangud, mis mõjutavad tema põhiseaduslikku õigust valida vabalt tegevusala ja võimalust valida oma huvidele ning võimalustele vastavat tööd. Kuigi kohus möönab, et liiklusõnnetuse tagajärjed mõjutavad kannatanu võimalusi tööjõuturul, ei nähtu käesolevast asjast siiski selliseid erakorralisi asjaolusid, mis saaksid tingida mittevaralise kahju hüvitise määramist kohtupraktika maksimaalmääras. Seda enam, et kannatanu esitas mittevaralise kahjunõude summas 100 000 eurot, mis väljub kehtiva kohtupraktika kohaselt hüvitise suuruse määradest. Kokkuvõtvalt ülaltoodule peab maakohus vajalikuks rõhutada, et mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid: kahju oli tekitatud süüdimõistetu poolt süülise käitumise tulemusena; süüdimõistetu juhtis sõiduautot raskes alkoholijoobes; kannatanule ei ole liiklusõnnetuse toimumise aspektist midagi ette heita; kannatanule oli liiklusõnnetuse tulemusel tekitatud hulgaliselt kehavigastusi, mis nõudsid ka operatiivset sekkumist; kannatanu saabus haiglasse eluohtlike tervisekahjustustega ning viibis statsionaarsel ravil ligi 1 kuu; kannatanu esmane ravikuur lõpetati alles 3 kuud peale liiklusõnnetust; kannatanu vajas peale seda korduvaid ravikuure; käesoleval ajal on kannatanu seoses puudega 100% töövõimetu; kannatanule põhjustatud kehavigastused mõjutavad tema elukvaliteeti; kannatanul olid tekkinud ka hingelised üleelamised. Seega võttes arvesse kõiki asjaolusid ja lähtudes siseveendumusest, leiab maakohus, et käesoleval hetkel on põhjendatud mittevaralise kahju hüvitamine summas 5000 €. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2015 kohtuotsusega , tühistati osaliselt Viru Maakohtu 21.10.2015 kohtuotsus 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.