lg 2 p 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi E.M
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 15.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-1355 mõistetud karistusega, so vangistusega 1 (üks) aasta – lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks ning mõista lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 (üks) aasta.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui E.M ei pane 1- (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. E.M-i suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 alusel välja mõista E.M-ilt riigituludesse: - määratud kaitsjale makstud tasu – 120 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 10 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu OÜ xxx poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 4200 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi E.M-ilt kannatanu kasuks, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS selgitusena „1-18-7367, tsiviilhagi“. Asitõendid Ümbrik, milles on sõiduauto xxx reg. nr xxx registreerimistunnistus nr xx, E.M-i allkiri 26.12.2015 kuupäevaga – 1 lehel, E.M-i allkirja koopia 18.05.2015 kuupäevaga (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. 2 sõiduauto võtit ja silt numbriga nööri otsas (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel OÜ-le xxx, kui asjade seaduslikule omanikule. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.M, olles
jaanuaris) kelmuse toime pannud isik tulenevalt Tartu Maakohtu 15.02.2018.a. kohtotsusest, pani toime varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et tema 26.12.2015.a. Tallinnas xxx, eelnevalt teades, et tema seda autot ei tagasta, võttis Vladimir xx kui OÜ xxx juhatuse liikmelt proovisõiduks 1 päevaks ehk tähtajaga kuni 27.12.2015.a. xxxuto OÜ-le kuuluva sõiduauto xxx reg.nr xxx maksumusega 4200 2 eurot, luues kannatanule selle kohta ebaõige ettekujutuse selle sõiduki tagastamisest, kuid ta ei tagastanud seda sõidukit 27.12.2015.a. ega ka peale seda kuni käesoleva ajani. 04.02.2016.a. kell 04.11 on nimetatud sõiduk lahkunud Eestist Lätisse ja seejärel 04.02.2016.a. kell 08.29 Lätist Leedusse ning pole enam Eestisse tagasi pöördunud. Kirjeldatud käitumisega pani E.M toime nimetatud sõiduki kannatanult väljapetmise ehk korduva kelmuse ehk
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest E.M-i karistamist vangistusega 1 aasta.
otsusega mõistetud karistusega
lg 2 p 1,4 järgi 1 aastase vangistusega – lugedes kergema karistuse raskema kaetuks ning mõista liitkaristuseks E.M-ile 1 aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel nimetatud 1 aastast vangistust täitmisele mitte pöörata, kui E.M ei pane 1 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld (kohaldatud kuni 06.04.2019.a.) – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. E.M nõustus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb E.M-i esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab E.M-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtueelses menetluses on kannatanu OÜ xxx esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 4200 eurot süüdistatava E.M-i vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus kannatanule tekitatud kahju välja süüdistav E.M-ilt. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.