Obsah (10)

§ 657§ 456§ 652§ 448§ 331§ 550§ 356§ 442§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Tallinn Kohtuasj

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja leiab, et ta peab last vahetult ülal, kuna ta osaleb lapse kasvatamises ja kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud. Kostja heidab maakohtule ette menetlusõiguse normide rikkumist, sest kohus ei arvestanud kostja poolt
2. juunil 2022 esiletoodud asjaolusid ega esitatud tõendeid. Samuti leiab kostja, et maakohtu otsuse resolutsioon pole täidetav, sest kohtutäitur ei saa kohtuotsust täites hinnata lapsele tehtud kulutuste vajalikkust ega teha selles osas ümberarvestusi. Lisaks leiab kostja, et maakohus oleks pidanud menetluse peatama kuni määratakse tsiviilasjas nr 2-22-7163 kindlaks lapsega suhtlemise kord.
3. Hageja soovib kostjalt saada PKS § 101 alusel miinimumelatist. Maakohus leidis, et miinimumelatise nõudmise eeldused on täidetud ning rahuldas selles osas hagi. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis elatist kuni 21-aastaseks saamiseni. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, siis on kohtuotsus

§ 456lg 4 teise lause järgi vaidlustamata osas jõustunud.

9. Ringkonnakohus palus pooltel täpsustada, kui palju on kostja hagi esitamisest kuni käesoleva ajani andnud lapsele ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Seoses sellega esitasid pooled kohtule uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus arvestab uute asjaoludega ja võtab esitatud tõendid

§ 652lg 3 p 2 alusel vastu.

1. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et hagi miinimumelatise saamiseks kuulub rahuldamisele. 10.
2. Kostja etteheide maakohtule, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostja
3. juuni
4. a menetlusdokumendis esitatud väited ja tõendid, on alusetu. Küll aga ei ole maakohus

§ 448

lg 8 järgi nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta jätab väited ja tõendid arvestamata. Ringkonnakohus saab põhjendamiskohustuse rikkumise kõrvaldada. Maakohus jättis kostja

1. juuni
2. a menetlusdokumendis esitatud väited ja tõendid õigesti arvestamata, sest need esitati kohtu määratud tähtaega rikkudes. Maakohus määras
3. mai
4. a istungil pooltele tähtaja avalduste ja taotluste esitamiseks (dtl 73, ajamärk 00:41:18). Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annavad

§ 331lg-s 1 sätestatud aluse kostja väidete ja tõenditega arvestamiseks.

10.

1. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust vahetult. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja seda ei korda. PKS § 101 lg 6 järgi, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. See tähendab, et kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud 4 vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on PKS § 101 lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-1919160/42, p 14.6). Maakohtu
4. mai
5. a istungil ei vaielnud pooled selle üle, et laps veedab kostjaga aega „äärmiselt vähe“ (dtl 68, ajamärk 00:03:32). Samuti ei ole poolte vahel kokkulepet ega esine mõjuvaid põhjuseid, et anda lapsele ülalpidamist muul viisil, nt asjade ostmisega. Hageja ema on maakohtu istungil kinnitanud, et puudub kokkulepe lapsele asjade ostmise kohta (ajamärk 00:08:56). PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ühine hooldusõigus ei vabasta lahuselavat vanemat elatise maksmisest. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, PKS § 101 lg 6 kohaldamise eeldusi ei esine. 10.
6. Samuti ei nõustu kolleegium kostjaga, et maakohus pidi koos elatishagiga võtma ühisesse menetlusse kostja avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi nr 2-227163) või peatama elatishagi menetlemise. Iseenesest annab

§ 550

lg 2 kohtule võimaluse lahendada elatishagi menetluses vanema õiguste määramine ja lapsega suhtlemise korraldamine. Kuigi maakohus on käsitlenud kostja avaldust ebaõigesti vastuhagina, siis vaatamata sellele peab kolleegium maakohtu lõppjäreldust õigeks, et asjade ühine menetlemine ei ole praegusel juhul põhjendatud (dtl 64–65). Kolleegium märgib, et lapsega seotud asjade menetluses on prioriteediks menetluse kiirus ning lapse ja vanema vaheliste õiguste määramine (mh ka suhtlemiskorra reguleerimine) võib olla pikemaajalisem protsess (nt kui vanemad soovivad menetluse kestel osaleda perenõustamisel), mille sidumine elatishagi lahendamisega ei pruugi olla põhjendatud. Praegusel juhul on lapse huvidest lähtudes elatishagi lahendamine olulisem, sest hageja esitatud andmete kohaselt maksis kostja viimati elatist 20. veebruaril 2022 summas 200 eurot (dtl 184). Samuti nõustub kolleegium maakohtuga, et

§ 356lg-s 1 sätestatud elatishagi menetluse peatamise eeldusi ei esine (dtl 97–99).

10.4. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, ei ole põhjendatud ülalpidamiskohustust PKS § 102 alusel vähendada. Mõjuvale põhjusele peab tuginema kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 15.2 ja selles viidatud kohtupraktika). Maakohus on kohtuistungil kostjale tõendamiskohustust selgitanud (ajamärk 00:12:03) ning kostja kinnitas, et ta on võimeline miinimumelatist tasuma (ajamärk 00:35:58). Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud asjaolu omaksvõtt kehtib ka apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 7).

Kolleegium leiab, et ka asjaolu, et kostja veedab lapsega aega ja teeb selle käigus kulutusi, ei ole mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks (dtl 169–179). Elatise suuruse määramisel saab mõjuvaks põhjuseks lugeda asjaolu, kui see on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud). Kolleegium nõustub maakohtuga, et tulenevalt PKS § 100 lg-st 1 tuleb praeguse juhtumi asjaolusid arvestades anda ülalpidamist raha perioodilise maksmisega, sest kostja soov täita ülalpidamiskohustust vahetult (lapse reisile viimine ja asjade ostmine) on ebaregulaarne ega kata lapse põhivajadusi. Lapse elukorralduse raskuskese on seotud ema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. 5 11. Kostja etteheited maakohtule resolutsiooni täidetavuse kohta ei ole põhjendatud, sest maakohtu resolutsiooni p-st 6 tuleneb, et mahaarvestamisele kuulub makstud elatis. 11.1.

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kolleegium täpsustab omal algatusel maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust muutuva elatise suuruse arvutamise osas. Kohus võib PKS § 101 lg 2 järgi elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Maakohus on elatise välja mõistnud muutuva suurusena alates

1. aprillist
2. Resolutsioonis tuleb kindlaks määrata elatissumma suuruse arvutamise alused ja viidata seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. 11.
3. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsust täites võib vanematel tekkida vaidlus selle üle, mis ulatuses on kostja ülalpidamiskohustust vahetult täitnud. Praegusel juhul on asjas tuvastamist leidnud, et laps ei viibi vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel kostja juures ning kostja ei anna lapsele ülalpidamist vahetult. Kohtuotsust täites saab arvestada vaid ülalpidamisega, mis on antud raha maksmise teel. Ostetud asjade maksumuse osas ei saa kohtutäitur ümberarvutusi teha. Selguse huvides täpsustab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni sellega, et kohtumenetluse ajal on kostja tasunud elatist 200 eurot. 11.
4. Kolleegium märgib, et kuigi PKS § 101 alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis on võimalik täpsustada ka muid aspekte, ei pea kolleegium siiski võimalikuks lg-s 6 sätestatud komponenti elatissumma suuruse arvutamise alusena ette määrata. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei saa kohtutäitur vanematevahelise vaidluse korral tuvastada PKS § 101 lg 6 kohaldamise eelduseid. Menetluskulude jaotus
5. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et esinevad alused

§ 164lg-s 1² sätestatud erandi kohaldamiseks.

Samuti ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti

§ 164

lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt

§ 164

lg 1 kohaldamise kohta eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1919160/42, p 21). 13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 6