Obsah (7)

§ 76§ 121§ 120§ 68§ 65§ 75§ 74

1-21-2400 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 6. september 2022, Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-21-2400 Kohtunik Olga Dorogan Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Prokurör Viru R

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 maakohus määras:

1. Jätta Marek Kull vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Marek Kullilt menetluskuluna riigituludesse 64,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99921700015184 selgitusse märkida: „1-21-2400 menetluskulud“. 1 1-21-2400 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo T kasuks 64,80 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kadi Sitska poolt süüdimõistetu Marek Kulli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Marek Kullile ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu 01.04.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2400 tunnistati Marek Kull süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3,

§ 120

lg 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30.03.-01.04.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka, M. Kullil kuulus kandmisele 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Viru Maakohtu 09.03.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuu ja 25 päeva vangistust võrra ning mõisteti M. Kullile liitkaristuseks 1 aasta, 11 kuud ja 22 päeva vangistust. M. Kullile mõistetud vangistus otsustati pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 2 alusel loeti karistuse kandmise alguseks M. Kulli karistuse kandmisele asumise aeg. M. Kull vabastati vahi alt kohtuistungisaalis. Kohtuotsus jõustus 17.04.

2. Viru Vangla esitas 09.08.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kulli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul, kui kohus leiab, et M. Kull tuleb vabastada vangistusest enne tähtaega, ettepaneku määrata tulenevalt kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ja ohtlikkuse tasemest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistuse ärakandmiseni ehk 08.05.
3. Uute kuritegude riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks käitumiskontrolli ajaks määrata M. Kullile

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 8 nimetatud kohustused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta M. Kulli ennetähtaegset vabastamist omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu M. Kull taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on nõus kriminaalhooldaja poolt pakutavate kohustustega. Vabanedes asub tööle, lõpetab joomise ja tahab eluga puhtalt lehelt edasi minna ja täita kriminaalhooldaja poolt kohustusi, et enam vanglasse mitte sattuda. M. Kull märkis, et tal on olemas töökoht enda endises töökohas ettevõttes S, korter ja ka naisega on ära leppinud. Usub, et suudab kinni pidada kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja vangla elu nägemisest talle piisab. Naisega leppimise osas selgitas, et kodus on kõik korras, asjad on selgeks räägitud ja takistusi ei ole tema enda ega ka naise poolt uuelt lehelt alustamiseks. Ka tõi M. Kull välja, et toimunud on mitu väljasõitu ja ta on vahepeal saanud käia kodus, tagasi on jõudnud õigel ajal ja alkoholi kodus ei ole tarvitanud. 2 1-21-2400 Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi seoses alkoholisõltuvusega, märkides, et üks programm on veel läbida. Kui kohus leiab, et on vaja täiendavat kohustust ravi määramise näol, siis on selleks valmis. Paigutatud on M. Kull avavangla osakonda, kus käib enda sõnul tööl, sõites pesuautoga mööda Narvat. Süüdimõistetu märkis, et enam ta vanglasse tagasi ei sattu ja täidab Eesti kodaniku hoolekust.
3. Kaitsja Kadi Sitska toetas M. Kulli ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja sõnul ta ei mõista, miks vangla ei toeta M. Kulli ennetähtaegset vabastamist, sest isiku andmetest ja iseloomustusest on näha, et kõik on tegelikult väga positiivne ja eeldused selleks, et ennetähtaegselt vabaneda on täidetud. Kaitsja tõdes, et tõenäoliselt on vangla murekohaks on see, et isik läheb tagasi oma eelmise kuriteoohvri, oma abikaasa juurde, kuid siin tuleb kaitsja hinnangul vaadata ka neid asjaolusid, kas siin on midagi muutunud. Kaitsja märkis, et vangistuse ajal isik on iseendaga tegelenud, ta on teadvustanud endale alkoholi tarvitamise ohtlikkust, kinnitanud, et nagu vangla iseloomustusest nähtubki, et on käinud väljasõitudel, tal ei ole probleeme olnud. Kaitsja sõnul on M. Kull selle käigus naisega oma suhted selgeks rääkinud ja nad on mõlemad valmis alustama oma elu puhtalt lehelt, mis tähendab kaitsja arvates seda, et tegelikult ka see hirm vangla poolt, et ta läheb sama kannatanu juurde või isiku juurde, kelle vastu oli suunatud eelmine kuritegu on tegelikult maandatud. Kaitsja hinnangul M. Kull isik, kes on teinud vangistusest vastavad järeldused, on valmis elama õiguskuulekalt ja täitma kõiki talle kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et M. Kull tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
5. Kohus märgib esmalt, et M. Kullile on mõistetud karistus teise astme kuriteo toimepanemise eest, seega tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel lähtuda

§ 76

lg-s 1 sätestatust.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on M. Kull talle mõistetud karistusest (1 aasta, 11 kuud ja 22 päeva vangistust) ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on M. Kulli puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et M. Kull on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt

§ 76

lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 3 1-21-2400

1. Positiivseks peab kohus M. Kulli puhul distsiplinaarkaristuste puudumist, vanglas töökohustuse täitmist, sotsiaalprogrammi läbimist ja riskipõhistel vestlustel osalemist, samuti ka avavanglas viibimist ja tema lubamist lühiajalistele väljasõitudele. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et isik ei tarvita narkootikume.
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et M. Kulli puhul esineb oht ja risk: eluaseme, suhete ja elustiili, alkoholi, mõtlemise ja käitumise ning hoiakute osas. 13.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb isiku enne tähtaega vangistusest vabastamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus isik elama peab. Kinnipeetav on avaldanud, et läheb elama abikaasa juurde XXX. Kohus hindab positiivseks, et isikul on vabanemisel elukoht, ent arvestades, et samal aadressil elab M. Kulli abikaasa, kelle suhtes on ta varasemalt käitunud korduvalt vägivaldselt ja kelle suhtes on M. Kullil kehtiv lähenemiskeeld, siis ei soosi elukoha valik tema vabastamist. Tegemist on küll kahetoalise korteriga, mis kuulub süüdimõistetule, kuid ärevaks teeb asjaolu, et lähisuhte vägivalla kuriteod on M. Kull pannud toime tema ja kannatanu ühises elukohas. Seega asuks süüdimõistetu elukohta jagama jällegi kannatanuga st läheks samasse keskkonda, kus ta on varasemalt korduvalt kehaliselt kannatanut väärkohelnud.

1. Süüdimõistetu vanemad on surnud ning õdesid-vend tal ei ole. Isik on aastast 2012 abielus, kuid nagu kohus välja tõi, siis abikaasa suhtes on korduvalt vägivalda kasutanud. Kinnipeetava sõnul on tal abikaasaga suhted head. M. Kullil endal lapsi ei ole, kuid abikaasal on 4 last, kes ei ela nendega. Kinnipeetava sõnul tal tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid ei ole. Väärib tunnustust süüdimõistetu püüdlused abikaasaga suhete taastamisel, kuid vabanedes asudes elama abikaasaga, keda ta on korduvalt kehaliselt väärkohelnud, on oht, et konfliktiolukorras või rasketel aegadel (sh alkoholi tarvitamise tagajärjel), kasutab ta oma abikaasa suhtes vägivalda.
2. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest M. Kulliga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab M. Kulli kuritegelikult ohtlikuks, on alkoholi liigtarvitamine ja puudulikud probleemi lahenduse oskused. Isiku poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, vägivalla käivitab alkoholijoobes enesekontrolli kaotamine. Tuleb arvestada sellega, et alkohol on olnud M. Kulli puhul õigusvastast käitumist soodustav tegur. M. Kull väljendas kohtuistungil, et joomine tuleb lõpetada ja vabaduses suudab ta täita alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetav jõi lahjat alkoholi õlut igapäevaselt umbes liiter ning nädalavahetustel jõi kanget alkoholi (viina umbes liiter) ja tarvitas peaaegu iga nädalavahetus alkoholi ka siis kui midagi tähistada polnud. Sellisel viisil alkohoolsete jookide tarvitamine juba ise kõneleb selle kuritarvitamisest. Kuigi M. Kull on läbinud vangistuse kestel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole kohus veendunud, et see maandab tema puhul alkoholi tarvitamise riski. Ei saa jätta märkimata, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus alkohol ei olegi kättesaadav, seega mittejoomine viimasel ajal on vangistusega paratamatult kaasnev ega kõnele üheselt isiku piisavast tahtejõust alkoholist hoidumiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitab M. Kulli elukaaslane alkoholi. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ning arvestades isiku varasemaid tarbimisharjumusi ning kergekäelist suhtumist probleemi, on suur tõenäosus, et isik asub taas alkoholi tarvitama.
3. Kohus selgitab, et Viru Maakohtu 09.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1855 kohustati

§ 75lg 2 p 5 alusel M.

Kulli katseajal alluma ettenähtud ravile. M. Kullil tuli registreerida end psühhiaatri vastuvõtule, et hinnata vaimse tervise seisund ja ravi vajadusel alluda ettenähtud ravile. Nagu nähtub samas kriminaalasjas tehtud 18.05.2020 kohtumäärusest, siis M. Kull pöördus psühhiaatri vastuvõtule ning talle määrati alkoholivastane ravi. M. Kulli edasine elukäik näitab, et see ei hoidnud ära ei alkoholi tarvitamist ega ka uut kuritegu. Seetõttu 4 1-21-2400 leiab, kohus, et M. Kulli kohtuistungil avaldatud valmisolek läbida veelkord alkoholiravi, ei oma sedavõrd suurt kaalu, et ta ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastada.

1. Vaieldamatult saab positiivseks pidada M. Kulli viibimist alates 21.01.2022 avavangla osakonnas. Samas M. Kulli kehtivaid karistusandmeid arvestades pani ta kuritegusid toime
2. a märtsi algusest kuni
3. a märtsi lõpuni, sh olles sel ajal kriminaalhooldusel. Tänaseks on ta kandnud vangistust pisut kauem, kui ta pani viimati vabaduses kuritegusid toime. Veidi enam kui 1 aasta ja 3 kuud vangistust, sh ca 7,5 kuud avavanglas viibimist, ei ole kohtu hinnangul nii pikk aeg, arvestades M. Kulli kuritegeliku karjääri pikkust, et võiks veel arvata, et tema mõttemaailmas on toimunud muutus ja ta on suuteline edukalt täitma kriminaalhoolduse nõudeid.
4. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et Viru Maakohu 09.03.2020 otsusega tunnistati M. Kull süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi, s.o lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eest. M. Kull pidi koheselt ära kandma 5 päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jäeti karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui M.

Kull ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsus jõustus 25.03.

1. Uue kuriteo, s.o lähisuhtes korduvalt valu tekitavat vägivalla kasutamise ja tapmisega ähvardamise pani M. Kull toime 30.03.2021 ehk ajal, mil ta oli katseajal ja allutatud käitumiskontrollile ja viibinud eelnevalt ka lühiajaliselt vangistuses. Lisaks rikkus M. Kull kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine seega oma eesmärki ei täitnud.
2. Samuti ei ole M. Kulli puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. M. Kullile on mh planeeritud 2022 IV kvartalis jätkutegevus sotsiaalprogrammile "Eluviisitreening" ja kuni 2023 II kvartalini vabanemiseelne nõustamine, mille raames käsitletakse teemat terved peresuhted. Arvestades, et alkoholi tarvitamine ja puudlik probleemide lahendamise oskus on M. Kulli puhul riskitegurid, siis aitavad nende tegevuste läbimised isikut ettevalmistada riskiolukordade vältimiseks.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (avavanglas viibimine, vanglas töötamine, töökoha olemasolu vabaduses, sotsiaalprogrammis osalemine, erinevate vestluste läbimine kinnipidamisasutuses, abikaasa olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid (elukoha valik, alkoholi tarvitamise risk, uue kuriteo toimepanemine ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumine katseajal, korduv varasem karistatus), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. M. Kulli ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör ja Viru Vangla.

1. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus M. Kulli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. M. Kulli tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana osa vandeadvokaadi abi K. Sitska. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohus leiab, et esitatud 5 1-21-2400 taotlus on täies summas põhjendatud ja kinnitab riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 64,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 180 mõistab kohus M. Kullilt menetluskuluna välja 64,80 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi K. Sitska poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 6