← Eesti

1-22-875/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2022, Tartu (suuline menetlus) Kriminaalasja number 1-22-875 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Urmas Piirimaa süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. mai 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Urmas Piirimaa kaitsja advokaat Gerda-Johanna Aasmaa Urmas Piirimaa Isikukood 37303166528, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht OÜ Aestoveeg maaler, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend puudub, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatava kaitsja advokaat Gerda-Johanna Aasmaa Istungi toimumise aeg
  3. august 2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
  4. mai 2022 otsus muutmata ning Urmas Piirimaa kaitsja apellatsioon rahuldamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Pallo ja Partnerid kasuks 427,20 eurot, sh käibemaks 71,20 eurot, advokaat Gerda-Johanna Aasmaa poolt Urmas Piirimaale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Urmas Piirimaalt apellatsioonimenetluse kulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 427,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Urmas Piirimaad süüdistatakse selles, et tema
  5. mail 2021 kella 20 paiku XXX ukse juures trepikojas ehk avalikus kohas kasutas füüsilist vägivalda kannatanu T.D. i suhtes. U. Piirimaa võttis ühe käega trepi käsipuust ja teise käega trepikoja seinast kinni, tõstis mõlemad jalad maast õhku ja lõi mitmel korral T.D. it mõlema jalaga rindkeresse, mille tagajärjel jäi T.D. il hing kinni, ta tundis tugevat valu ja kaotas tasakaalu, millest tingituna kukkus ta trepilt alla peaga vastu betoonseina ja tundis valu. Kui T.D. tõusis püsti, lõi U. Piirimaa teda korduvalt jalaga kehasse, peamiselt paremale roietesse, millest T.D. tundis valu. Kirjeldatud käitumisega põhjustas U. Piirimaa T.D. ile tervisekahjustusena paremal 5-nda roide kinnise nihketa murru ja tekitas talle füüsilist valu. Samuti häiris U. Piirimaa asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid, kes sellist löömist õhtusel ajal kortermaja trepikojas viibides juhuslikult pealt nägid ja kes helistasid koheselt häirekeskusesse, teatasid neid häirinud juhtumist ja kutsusid abi. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata ja kakelda. Kirjeldatud käitumisega pani U. Piirimaa toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ehk KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus
  6. mai 2022 otsusega tunnistas Tartu Maakohus U. Piirimaa süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistas teda 1 aastase vangistusega. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel määras kohus, et mõistetavat karistust s.o 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui U. Piirimaa ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks arvas kohus kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise hetke s.o
  7. mai
  8. Lahendades U. Piirimaa süüküsimust leidis maakohus järgmist. Maakohus tuvastas, et kannatanu T.D. i ja tunnistaja L.O. e ütlused on kattuvad. Ütlustest nähtub, et
  9. mai 2021 õhtul kalalt tulles oma elukohas (XXX kortermaja esimese korruse korteris 2) viibides kuulsid T.D. ja L.O. läbi õhuventilatsiooni ava, kuidas kolmandal korrusel elav U. Piirimaa elukaaslane J.K. karjus korduvalt appi. Peale karjete kuulmist jooksis L.O. oma korteri uksest välja, et minna J.K. ile appi. Kannatanu kinnitusel ta kohe L.O. ele ei järgnenud, kuid tegi seda veidi aja pärast. Tunnistaja L.O. e ütluste kohaselt läks ta kolmandale korrusele korteris nr 6 elava J.K. i ja U. Piirimaa ukse taha. U. Piirimaa tuli uksele vastu. L.O. küsis J.K. järgi. U. Piirimaa oli hirmutava näo ja ründava positsiooniga. U. Piirimaa astus sammu ühe jalaga uksest välja ja üritas L.O. e haarata. L.O. lükkas U. Piirimaad kahe käega rindkerest tagasi ning jooksis ise trepist alla. Trepist alla tulles tuli talle vastu T.D. , kes läks L.O. est mööda suunaga trepist üles. 2 T.D. on kinnitanud, et jooksis trepist üles L.O. ele järgi ning nägi, kui L.O. küsis U. Piirimaalt uksel J.K. kohta. Kui U. Piirimaa hakkas L.O. e poole kõndima, lükkas L.O. ta endast eemale ja jooksis trepist alla. L.O. ja T.D. kohtusid kolmandale korrusele viiva viimase trepiosa peal (viies trepp, mis viib U. Piirimaa korteriukse taha). Tunnistaja L.H. i ütluste kohaselt kuulis ta
  10. mail 2021 õhtul kodus (XXX korteris 1) viibides trepikojas hääli (lõugamist) ja nägi trepikojas L.O. e ja T.D. it. T.D. rääkis, et U. Piirimaa „nokkis tüli“ ja L.O. läks trepist üles U. Piirimaa juurde viimase tüli lahendama. L.H. läks enda ukse juurest mõned astmed ülespoole ja nägi, et U. Piirimaa ja L.O. rüselesid (vaidlesid ja vehkisid kätega). Seepeale läks üles ka T.D. . Kuivõrd U. Piirimaa kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud avaldas kohus KrMS § 294 p 1 alusel tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused. U. Piirimaa ütluste kohaselt
  11. mail 2021 läks J.K. L.O. e juurde sinna ununenud toidukoti järgi. Järsku oli trepikojas kuulda hääli ja müttamist. Ust avades oli purjus L.O. juba U. Piirimaa korteriukse taga ja tõukas U. Piirimaad vastu rindkeret, öeldes et miks minust sitta räägid. U. Piirimaa palus L.O. el lahkuda, kuid viimane lõi U. Piirimaad rusikaga vastu rindkeret, mille tulemusel kukkus U. Piirimaa põrandale istukile. Kohus leidis, et lisaks vastuolule L.O. e ja U. Piirimaa ütlustes füüsilise kontakti osas, annab aluse U. Piirimaa taolistes ütlustes kahelda ka asjaolu, et need pole kooskõlas isegi U. Piirimaa enda poolt samal õhtul politseipatrullile avaldatuga. Samuti esinevad vastuolud tema elukaaslase J.K. i poolt politseipatrullile avaldatuga ja need pole kattuvad ka omavahel. Politsei rinnakaamerate salvestistelt, kus on jäädvustatud J.K. i ja U. Piirimaa küsitlemine nähtub järgnev. J.K. i sõnul käis ta L.O. e juures otsimas sinna unustatud toidukotti. J.K. i koju tulles jooksis L.O. talle järgi. Kui U. Piirimaa korteriukse avas, lõi L.O. jalaga U. Piirimaad kõhtu, mille peale U. Piirimaa maha kukkus. U. Piirimaa ise aga avaldab, et L.O lõi teda käega vastu lõugu. Selle peale ütleb J.K. , et no lõuga pani ka ja U. Piirimaa olevat hoopis sellepeale maha kukkunud. J.K. sekkub korduvalt U. Piirimaa küsitlemisse ja parandab U. Piirimaa vastuseid. J.K. i ja U. Piirimaa vahel tekib koguni vaidlus, kas L.O. lõi U. Piirimaale jalaga või mitte. Kohus leidis, et vastuoluliste selgituste andmine lühikest aega peale trepikojas toimunud konflikti lõppu vähendab U. Piirimaa kahtlustatavana antud ütluste usaldusväärsust asjaolu osas, kuidas
  12. mail 2021 konflikt trepikojas alguse sai. Kohtu arvates lahknevad U. Piirimaa kahtlustavana antud ütlused, samuti tema ja J.K. i
  13. mail 2021 politseipatrullile avaldatu sündmuse edasise kulu osas, ülejäänud tõenditest (kannatanu ja tunnistajate ütlused) veelgi rohkem. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta kolmandale korrusele viiva viimase trepiosa poole peal, kui U. Piirimaa tuli talle vastu. U. Piirimaa hoidis ühe käega käsipuust kinni ja teise käega seinast, tõstis kaks jalga õhku ja lõi mitte midagi ütlemata T.D. ile mõlema jalaga ühel korral rindkeresse. Löögi tagajärjel kukkus T.D. paar meetrit trepist alla teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele kuklaga vastu betoonseina, tundes tugevat valu kuklas ja rindkeres. Seejärel tõusis ta püsti ning U. Piirimaa ründas uuesti täpselt samamoodi jalgadega rindkeresse. Aga siis oli U. Piirimaa paar trepiastet allapoole tulnud. Teise löögi tagajärjel kukkus T.D. uuesti sinnasamasse maha, üles enam ise ei tulnud. U. Piirimaa tuli lähemale ja lõi maas olevat T.D. 3 it jalaga vähemalt kaks korda. T.D. tundis tugevat valu paremal pool küljes. Seejärel L.O. ja L.H. tulid vahele. Kohus tuvastas, võrreldes T.D. i ütlusi tunnistajate L.O. e ja L.H. i ütlustega, et need on sisuliselt kokkulangevad. Nii on mõlemad tunnistajad kinnitanud, et hoides ühe käega trepi käsipuust ja teisega trepikoja seinast, lõi U. Piirimaa jalgadega T.D. it. Tunnistaja L.H. nägi küll ainult ühte lööki T.D. i pihta, mida tunnistaja on nimetanud hatškooks. Ka pole ta kinnitanud maas oleva kannatanu löömist. Samas on tunnistaja ka ise kinnitanud, et tal jäid sündmusest osad kohad nägemata, sest trepiastmed jäid ette. Seega on eluliselt usutav, et L.H. ei saanudki täpselt näha kõike, mis toimus teise ja kolmanda korruse vahel. Samas L.O. oli kannatanu lähedal, mida on kinnitanud ka tunnistaja L.H. ning kuna tunnistaja L.O. on kannatanule lähedal, sai ta ka täpsemalt näha, mis kannatanuga juhtus. Kannatanu ja tunnistajad on sarnaselt kirjeldanud viisi, kuidas U. Piirimaa kannatanut lõi - et ta kannatanut lüües hoidis ühe käega kinni trepi käsipuust ja teise käega trepikoja seinast. Kannatanu ja tunnistaja L.O. e ütlustest tulenevalt sai süüdistatav nii mõlemad jalad korraga õhku tõsta ja kannatanut jalad koos lüüa. Tegemist pole just tavapärase viisiga teise inimese ründamiseks. Asjaolu, et erinevaid isikud on sarnaselt kirjeldanud omapärast löömise viisi, suurendab samuti nende ütluste usaldusväärsust. Kannatanu kinnitusel kukkus ta U. Piirimaa jalalöökide tagajärjel teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele ja kukkudes lõi ära pea vastu seina. Ka tunnistajad on kinnitanud, et kannatanu kukkus peale U. Piirimaa jalalööki (või jalalööke) teise ja kolmanda korruse vahelisele trepimademele. U. Piirimaa oli löökide tegemise ajal kannatanust kõrgemal. Lisaks sai ta trepi käsipuust ja seinast kinni hoides mõlemad jalad õhku tõsta ja lüüa kahe jalaga. Seega on eluliselt usutav, et kannatanut tabasid tugevad löögid, mille tagajärjel ta kukkuski. Kuna korruste vaheline trepimade pole väga suur ala (tunnistaja L.H. on seda nimetanud väikseks platsiks) on eluliselt usutav, et kannatanu lõi kukkudes ära pea vastu seina. Kukkumisega kaasnenud heli „masakat“ on kuulunud tunnistaja L.H. gi. Uurides politsei rinnakaamerate salvestisi tuli kohus järeldusele, et ka salvestistest nähtuv suurendab rohkem kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust kui U. Piirimaa ütluste usaldusväärsust. Esmalt on Häirekeskusele helistanud K.K. kinnitanud, et U. Piirimaa on trepikojas naabritele kallale läinud (algul ühele ja siis teisele, vahele tulnud naabrile). Tunnistaja L.H. on Häirekeskusele tehtud kõnes avaldanud, et U. Piirimaa lõi T.D. it kõvasti jalaga rindkeresse. Kannatanu ja tunnistaja L.O. on politseipatrullile avaldanud, et U. Piirimaa lõi kannatanut kahel korral kahe jalaga rindu, hoides kinni ühe käega seinast ja teisega käega trepi käsipuust. Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et kannatanu ja tunnistajad on kohtus kirjeldanud toimunut sarnaselt kui nad tegid seda lühikest aega pärast selle toimumist. See asjaolu, kogumis K.K. i Häirekeskusele avaldatuga (mille kohaselt trepikojas käitus agressiivselt just U. Piirimaa) suurendab kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust. 4 Kuigi U. Piirimaa ja tema elukaaslane J.K. on vahetult peale juhtunut eitanud, et U. Piirimaa oleks T.D. it jalaga löönud, ei lükka patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestises toodu ümber kannatanu ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlusi. Nagu kohus juba eespool leidis, on U. Piirimaa ja J.K. juba vahetult peale juhtunut kirjeldanud sündmust kohati erinevalt, mis vähendab nende avaldatu usaldusväärsust. Kannatanu avaldas kohtuistungil arvamust, et J.K. i kirjeldus juhtunust (nagu oleksid naised hoopis U. Piirimaale kallale läinud) on tingitud soovist kaitsta elukaaslast U. Piirimaad. Kohus leidis, et lähedased suhted ühe kohtumenetluse poolega võivad teatud juhtudel tõesti inimest mõjutada andma viimasele soodsaid ütlusi. Seega võis J.K. i
  14. mail 2021 õhtul politseiametnikega vesteldes avaldatu olla tingitud soovist kaitsta oma elukaaslast. Samas, arvestades U. Piirimaa võimalikku agressiivset käitumist joobes olekus (millele on viidanud nii kannatanu kui Häirekeskusele tehtud kõnes K.K. ), võis J.K. it
  15. mai 2021 õhtul politseiametnikega vesteldes mõjutada ka hirm elukaaslase ees. Samas pole kohtule teada ühtegi põhjust, miks kannatanu ning tunnistajad L.O. ja L.H. peaksid U. Piirimaad kannatanu jalaga löömises alusetult süüdistama. Ühegi kohtus ülekuulatud isiku ütlustest ei tulene, et kellelgi oleks U. Piirimaaga mingit varasemat vihavaenu. Süüdistatava väide, et ta füüsilist vägivalda kannatanu suhtes üldse ei kasutanud, ei ole kooskõlas ka kannatanu seisundiga vahetult vaidlusaluse sündmuse järgselt. Kannatanu väitel tundis ta tugevat valu juba löökide ajal. Kannatanu ja tunnistaja L.O. e ütlustest tuleneb, et samal õhtul peale vaidlusalust sündmust käis sündmuskohal lisaks politseile kahel korral ka kiirabi. Kannatanu ütluste kohaselt esimesel korral, kui kiirabi käis, ta kaasa ei läinud, kuna talle haiglas ei meeldi. Veidi aega pärast kiirabi lahkumist tundis T.D. , et hing jäi kinni ja ta läks näost siniseks. Siis kutsus L.O. uuesti kiirabi välja ja T.D. viidi haiglasse. Sama on kinnitanud ka tunnistaja L.O. . Lõuna-Eesti Haigla AS 17.05.2021 epikriisist nähtub, et T.D. on pärast kiirabiga haiglasse toimetamist avaldanud, et samal õhtul kella 20.20 paiku löödud teda jalaga vastu rindkeret, kaebab valulisust liigutamisel ja sügaval hingamisel paremal pool rindkeres, paremal ülakõhus. Objektiivselt kõht palpatsioonil pehme, kuid kogu parema külje ulatuses tugevalt valulik. T.D. il on kindlaks tehtud parema viienda roide kinnine murd. Kohtu arvates kannatanu kaebused (valulikkus rindkeres) ja haiglas kindlaks tehtud vigastuse laad ja asukoht (roidemurd) on kooskõlas kannatanu ja tunnistajate ütlustega asjaolu osas, kuhu ja kuidas süüdistatav kannatanut lõi. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et süüdistatava jalalöögid tabasid kannatanut just rindkere piirkonda. Eluliselt on usutav, et selliste löökide tagajärjel võiski kannatanul tekkida roidemurd. Kannatanul roidemurru olemasolu omakorda suurendab ka kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust, et U. Piirimaa lõi kannatanule jalgadega rindkeresse ning lõi jalaga samasse piirkonda ka pärast kannatanu pikali kukkumist. Väärib märkimist, et ka haiglas on kannatanu enda vigastada saamise kohta avaldanud, et teda löödi samal õhtul jalaga rindkeresse. Seega on kannatanu enda vigastada saamise asjaolusid kirjeldanud kogu aeg samamoodi, mis samuti suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust. Lüües
  16. mai 2021 õhtul kella 20 paiku XXX kortermaja trepikojas kahel korral jalgadega T.D. ile rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus trepist alla peaga vastu betoonseina ja seejärel lüües maas lamavat kannatanut veel vähemalt ühe korra jalaga kehasse, tekitas U. Piirimaa kannatanu T.D. ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse (paremal 5-nda roide kinnise nihketa murru). 5 Arvestades jalalöökide tugevust ja saabunud tagajärge (kannatanul on murdunud roie) on kannatanu väide valu tundmisest eluliselt usutav. Ka on eluliselt usutav, et kannatanu tundis valu, kui kukkudes lõi pea ära vastu trepikoja seina. Kui lüüa teist inimest tugevate jalalöökidega korduvalt rindkere piirkonda, mille tulemisena kannatanu kukub seintega piiratud väiksel alal, on võimalik tervisekahjustus ja kannatanul valu tekkimine kohtu arvates ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena. Seega on süüdistatav täitnud kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu. Kohtu arvates on süüdistatav täitnud ka kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu. Löömise näol on tegemist tahtliku tegevusega. Valu ja võimalike tervisekahjustuste tekkimine sellise tegevusega oli ka süüdistatavale ettenähtav. Lüües kannatanut jalgadega tugevalt rindkere piirkonda (nii et kannatanu kukub) ning lüües jalaga ka maas lamavat kannatanut pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. Kohus leiab, et U. Piirimaa on kannatanu T.D. i kehalise väärkohtlemise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistuse kohaselt rikkus U. Piirimaa kannatanu T.D. i kehalise väärkohtlemisega ühtlasi raskelt ka avalikku korda. Maakohus leidis, et käesoleval juhul oli avalikuks kohaks maja trepikoda. Trepikoda on avalikus kasutuses ala, millele on juurdepääs esiteks kõigil kortermaja elanikel ja nende külalistel. Peale selle on käesoleval juhul tegemist lukustamata trepikojaga, millele on juurdepääs igaühel, kes mistahes põhjusel sinna majja satuvad. T.D. i suhtes vägivalla kasutamise ajal ei viibinud trepikojas süüdistatav ja kannatanu kahekesi, vaid seal viibis lisaks ka teisi isikuid. Kohus luges konflikti mittepuutuvateks isikuteks seejuures L.H. i ja K.K. i, kelle rahu ja turvatunnet U. Piirimaa rikkus. Trepikojas toimuva pärast helistas K.K. Häirekeskusele. Tema telefonikõnest on aru saada, et ta on trepikojas toimuva pärast endast välja ja kardab. Samuti oli häiritud L.H. . Viimane toimetas kodus rahulikult, kui korraga kostus trepikojast karjumist ning ta väljus oma korterist vaatamaks, mis toimub ning nägi U. Piirimaa vägivaldset käitumist pealt ning oli sunnitud kannatanu palvel helistama ka ise Häirekeskusele. Samas sündmus leidis aset mitte kärarohkes ööklubi- või kõrtsiolustikus, vaid tööpäeva õhtul kortermaja trepikojas, kui suurem osa inimesi viibib oma kodudes, soovides häirimatult puhata ning on rahu rikkumise suhtes eriti tundlikud. Eeltoodu alusel leidis kohus et U. Piirimaa toimepandu häiris oluliselt vähemalt kahe kõrvalise isiku (K.K. i ja L.H. i) rahu. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et U. Piirimaa poolt toimepandut tuleb vaadelda avaliku korra raske rikkumisena ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni U. Piirimaa kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse täielikult tühistada ja U. Piirimaa talle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis leiab kaitsja, et puudub vaidlus selle üle, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli konflikt. Apellant ei vaidle vastu ka teo kvalifikatsioonile. 6 Vaidlus on selles, kes ja kuidas kasutas vägivalda s.o kas on tuvastatav, et just U. Piirimaa on teo toime pannud. Apellatsioonist tulenevalt on U. Piirimaa seisukohal, et kannatanu oli see, kes tuli tema korteri ukse taha ja hakkas seal märatsema. U. Piirimaa hinnangul kaitses tema oma perekonda, kuna kannatanu tuli ja hakkas ohustama nii U. Piirimaad kui ka tema peret. U. Piirimaa väitel ei ole kannatanu andnud tõepäraseid ütluseid toimunu asjaolude suhtes. Seega on kogu süüdistus vale ja kolme isiku poolt kokku räägitud. U. Piirimaa väidete kohaselt L.O. e ja kannatanu ütlused, et nad oli sündmuse toimumise ajal kained, ei ole tõesed. Kuna maakohus tuvastas, et L.O. ja kannatanu olid tarvitanud alkoholi, siis kahandab see ka nende ütluste usaldusväärsust vägivalla tarvitamise kohta. Apellatsiooni kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, kuidas L.O. alustas sündmuste jada. Nimelt kui L.O. tuli U. Piirimaa ukse taha, siis ei löönud L.O. teda mitte jalaga, vaid tõukas teda käega rinda. See tuleneb U. Piirimaa enda ütlustest ja vormikaamera salvestisest. Seda kinnitab ka L.O. oma ütlustes. Seejärel jooksis ta trepist alla ja siis tuli samal ajal juba kannatanu trepist üles. Ka kannatanu ise on kohtus kinnitanud, et esmalt lükkas L.O. U. Piirimaad. Seega on tekkinud olukord, kus maakohus on jätnud vastuolud tähelepanuta ja on andnud neile hinnangu lähtudes süüdistusest. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna kohtul on kohustus tõlgendada kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Seda ei ole maakohus teinud ja on jätnud kahtlused kõrvaldamata osas, millises nad kattuvad süüdistatava ütlustega ja seega on kohus lugenud põhjendamatult süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks. Käesolevalt on maakohus püüdnud tõenditele hinnangut andes seda põhimõtet tõlgendada ja rakendada selliselt, et uuritud tõenditest tulenev vastuolu kattuks süüdistusega. Selliselt on maakohus rikkunud aga kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu istungil jäid U. Piirimaa ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära U. Piirimaa, tema kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks, milles taotletakse U. Piirimaa õigeksmõistmist talle KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüksarvatud kuriteos, puudub alus. Maakohus on veenvalt ja kõiki kahtlusi välistavalt põhistanud, miks annavad kogutud tõendid aluse järeldada, et U. Piirimaa on toime pannud KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõnealuste põhjendustega täielikult ja jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. 7 Riigikohus on möönnud sedagi, et võib ette tulla juhtumeid, kus apellatsioonis taasesitatakse väiteid, mis on saanud sisulise ja ammendava vastuse juba maakohtu otsuses. Kolleegiumi hinnangul ongi menetletavas kriminaalasjas tegemist juhtumiga, kus apellatsioonis ei ole esitanud väiteid, mis ei oleks saanud ammendavat vastust juba maakohtu otsuses. Samas ei leidu apellatsioonis mitte ühtegi konkreetset vastuargumenti kohtuotsuse põhjendustele, millele tuginedes esimese astme kohus kaitseversiooni kummutas ja süüdistatava süüdi tunnistas. Apellatsioonis esitatu kohaselt puudub asja vaidlus selles, et kannatanu, s.o T.D. i ja süüdistatava, s.o U. Piirimaa vahel toimus
  17. mail 2021 konflikt. Vaidlusaluseks küsimuseks peetakse apellatsioonis seda, kas on tuvastatav, et U. Piirimaa T.D. it jalgadega lõi. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis tõstatatud küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Otsustamaks, kas U. Piirimaa kasutas
  18. mail 2021 T.D. i suhtes vägivalda, on maakohus lähtunud esmalt kannatanu ütlustest, et tema suhtes kasutas vägivalda U. Piirimaa. Kannatanu taoliste ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks on kohus neid kõrvutanud tunnistajate ütlustega. Taolise võrdluse tulemusena on maakohus teinud põhjendatud järelduse, et kuivõrd kannatanu ütlused tema suhtes vägivalla kasutamise ja seda kasutanud isiku (U. Piirimaa) kohta on kokkulangevad tunnistajate L.O. e ja L.H. i ütlustega, siis on need usaldusväärsed. Ka on maakohus võrrelnud T.D. i ütlusi teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega (kannatanu seisund vahetult pärast sündmust, Lõuna-Eesti Haigla AS epikriisist nähtuvad kannatanul tuvastatud vigastused ja nende asukoht, T.D. i haiglas antud seletus vigastuste saamise asjaolude kohta) ning ringkonnakohtu arvates igati põhjendatult tulnud järeldusele, et ka need kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Samas on maakohus analüüsinud, miks ta ei pea usaldusväärseteks U. Piirimaa enda süüd eitavaid ütlusi (vastuolud tema ütlustes). Ringkonnakohus leiab, nõustudes täielikult maakohtuga, et kriminaalasjas kogutud ülalnimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et U. Piirimaa kasutas
  19. mail 2021 T.D. i suhtes vägivalda ning maakohus on nimetatud fakti igati korrektselt ka tuvastanud. Apellatsiooni kohaselt leiab U. Piirimaa, et kannatanu oli see, kes tuli tema korteri ukse taha ja hakkas seal märatsema. U. Piirimaa kaitses oma perekonda, kuna kannatanu hakkas teda ja tema perekonda ohustama. Ringkonnakohus arvates on nimetatud väide alusetu ja see on ümberlükatud asjas kogutud tõenditega. Nii on T.D. oma ütlustes kinnitanud, et tema kohtus U. Piirimaaga alles pärast seda, kui oli olnud konflikt L.O. e ja U. Piirimaa vahel. Kohtumine toimus poolel trepil, mis viib U. Piirimaa korteri ukseni. Ta liikus sellel momendil trepist ülesse, temast jooksis mööda, trepist alla L.O. ja talle tuli järgi U. Piirimaa. Kohtudes poolel trepil süüdistatavaga, jäi tema seisma ning U. Piirimaa, toetudes ühe käega koridori seinale ja teisega trepi käsipuule ründas teda jalgadega. Kaitsja küsimustele vastates on T.D. kinnitanud, et U. Piirimaa ja L.O. e vahelise konflikti hetkel oli tema korteri nr 4 ukse juures. Kolmandale korrusele hakkas ta liikuma alles pärast seda, kui L.O. oli hakanud kolmandalt korruselt alla jooksma ja U. Piirimaa talle järgnes. 8 Seega tuleneb T.D. i ütlustest, et ta ei jõudnudki U. Piirimaa korteri ukseni, sest nad kohtusid juba selleni viival trepil. Ka ei nähtu kannatanu ütlustest, et trepil ülespoole liikudes oleks ta kuidagi U. Piirimaad rünnanud. Nimetatut arvestades on igati põhjendamatu ka väide, nagu ohustanuks T.D. enda liikumisega trepil kuidagi U. Piirimaa perekonda. T.D. i ütlusi millisel hetkel ja kus ta kohtus U. Piirimaaga, on kinnitanud ka tunnistajad L.O. ja L.H. . Seega kinnitavad ka tunnistajate ütlused, et T.D. ei viibinud U. Piirimaaga kohtudes viimase korteriuksel ega ohustanud teda ega tema perekonda. U. Piirimaa kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt kuulis ta koridoris mingit müttamist. Kui ta korteriukse avas, seisis seal L.O. ja süüdistas teda laimu levitamises. Ta palus L.O. el lahkuda, kuid viimane ei lahkunud. Kui ta korteri ust hakkas sulgema siis lõi L.O. teda rusikaga rindu ning ta kukkus koridori istuli. Kui ta püüdis L.O. ega rääkida, tuli trepist ülesse ka T.D. ja hakkas teda süüdistama L.O. e löömises. Selle konflikti ajal tuli korrus allpool elav K.K. trepist ülesse ja ütles, et viib poja enda juurde. Tema hakkas last alumisele korrusel saatma. Möödudes L.O. est ja T.D. ist, hakkas L.O. teda õlast raputama, mistõttu liikus ta paar trepiastet allapoole. L.O. e raputamise tagajärjel rebenes tema särk. T.D. oli sellel momendil trepimademe peal ja tema seisis T.D. ist kaks trepiastet kõrgemal. T.D. haaras teda kuklast ja hakkas teda enda ette tõmbama. Tal õnnestus siiski ennast vabastada ja oma korterisse minna. Hinnates U. Piirimaa ülaltoodud ütlusi, saab ringkonnakohtu arvates nendest teha järelduse, et kohtueelsel uurimisel ei ole ka U. Piirimaa ise väitnud, et T.D. oleks olnud tema korteri ukse taga ning teda rünnanud või kuidagi ohustanud tema perekonda. Süüdistatava ütlusest nähtub, et esmane konflikt oli tema ja L.O. e vahel. Samuti nähtub nendest ütlustest, et konflikt T.D. i ja U. Piirimaa vahel toimus kolmandale korrusele viiva trepi mademel, mitte aga süüdistatava korteri ukse taga. Seega ei ole keegi konflikti otsestest osapooltest ega ka seda pealt näinud tunnistajatest kinnitanud, et T.D. oleks viibinud U. Piirimaa korteriukse juures või teda seal rünnanud. Apellatsioonis leitakse, et kuivõrd L.O. ja T.D. väitsid, et nad olid konflikti toimumise ajal kained, kuid kohus tuvastas vastupidise, siis ei saa nende ütlused olla usaldusväärsed ka tervikuna. Ringkonnakohus apellatsiooni sellekohase väitega ei nõustu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on T.D. kaitsja küsimusele vastates kinnitanud, et
  20. mail 2021 päeval kalal viibides, tarvitas ta alkoholi, juues ära kaks purki õlut. Seega ei ole kannatanu eitanud päeval alkoholi tarvitamist, nagu püütakse seda väita apellatsioonis ning ringkonnakohtul puudub alus nimetatud põhjusel kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses. L.O. on tõepoolest kaitsja sellekohasele küsimusele vastates väitnud, et tema sellel päeval alkoholi ei tarvitanud. Vaatamata sellele, et L.O. e sellesisuline vastus on vastuolus kohtu poolt tuvastatuga, ei muuda see ringkonnakohtu arvates veel tema ütlusi tervikuna ebausaldusväärseteks. On ju L.O. sarnaselt T.D. i ja tunnistaja L.H. iga kirjeldanud T.D. i ja U. Piirimaa vahel maja trepikojas 9 toimunut. Kuivõrd need ütlused on omavahel kattuvad, siis puudub ringkonnakohtul nimetatud osas alus kahelda nende usaldusväärsuses. Apellatsioonis ei nõustuta maakohtuga selles, kuidas L.O. alustas sündmuste jada. Apellatsiooni väidete kohaselt oli nimelt L.O. see, kes lükkas süüdistatavat kätega rindu. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, mida apellant soovib taolist väidet esitades saavutada või kuidas on nimetatud asjaolu seotud U. Piirimaale esitatud süüdistusega. Kaitsja ja süüdistatav ei selgitatud sellesisulise väite esitamise asjakohasust ka kohtuistungil. Samas nähtub kohtuotsusest, et L.O. e poolt U. Piirimaa kätega rindu lükkamist on jaatanud ka maakohus. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud etteheitel ei ole käesolevas kriminaalasjas sisulist tähendust ning jätab seetõttu selle tähelepanuta. Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja U. Piirimaa kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulu
  21. juunil 2022 esitas kaitsja G.-J. Aasmaa taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 286,80 euro suuruses summas, sh käibemaks 47,80 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ning apellatsiooni koostamisele kokku 265 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 239 eurot, millele lisandub käibemaks 47,80 eurot.
  22. augustil 2022 esitas kaitsja täiendava taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 140,40 euro suuruses summas, sh käibemaks 23,40 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kliendiga kohtumisele, istungiks valmistumisele ja kohtuistungil osalemisel kokku 130 minutit, mille eest kaitsja palub hüvitada 117 eurot, millele lisandub käibemaks 23,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõue on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohutu arvates oli osutatud õigusabi vajalik ja selle maht kooskõlas maakohtu otsuses kajastatuga ja sellele esitatud vastuväidetega. Seetõttu tuleb kaitsja taotlus riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri
  23. juuli
  24. a määruse nr 16 § 1 lg-test 4, 5, 6 ja 10, § 6 lg-st 3, §-st 16 ning § 17 lg-st 2 juhindudes rahuldada summas 286,80+140,40, s.o kokku 427,20 eurot, milles sisaldub käibemaks 71,20 (47,80+23,40) eurot. Tulenevalt KrMS § 185 lg 2 tuleb menetluskulu jätta U. Piirimaa kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.