Obsah (12)

§ 468§ 164§ 420§ 632§ 415§ 394§ 407§ 444§ 436§ 434§ 173§ 6

2-22-7278 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Angelina Abol 13. september 2022, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7278 Ts

§ 468lg 1 p 2).

1. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 14.07.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamine. 1/4 2-22-7278
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD

§ 420

lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. K. esitas 16.05.2022 Viru Maakohtule hagiavalduse R. K. vastu ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju alates 09.04.2022 kuni 15.05.2022 summas 278.24 eurot ja elatise alates 16.05.2022 summas 225.64 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa kuni hageja täisealiseks saamiseni, nõudes. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündinud lapsed R. K. (xxxx) ja M. K. (xxxx). R. K. kasuks on Viru Maakohtu otsusega 11.06.2021 tsiviilasjas nr xxxx elatis välja mõistetud ning kostja täidab kohtuotsust. Kostja keeldub hagejale vabatahtlikult ülalpidamist andmast, hageja vastu huvi ei tunne ega toeta teda mitte mingilgi moel. Kostja töötab L OÜ-s ja tema sissetulek on ca 2 000 eurot. Hageja seaduslik esindaja sai lapse sünni järel ühekordset riigipoolset toetust 1100 eurot ning edaspidi hakkab tema sissetulek koos vanemahüvitise ja peretoetustega olema ca 800 eurot. Ilma kostjapoolse toetuseta on hageja seaduslikul esindajal raske toime tulla.
2. Kohus võttis hagiavalduse 16.05.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjalikud vastused hagile ja seisukoha hagi tagamise taotlusele. Kostja kinnitas 07.06.2022 e-posti aadressilt xxxx menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt omapoolseid seisukohti või vastuväiteid hagile ega hagi tagamise taotlusele esitanud. 2/4 2-22-7278
3. 14.06.2022 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ja kohustas kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 192 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-22-7278 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale isiklikult kätte 07.06.

1. Kohus andis hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva dokumentide kättetoimetamisest. Kohus selgitas kostjale hagile vastamata jätmise tagajärgi. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud.
2. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõude põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks, samas on nõue taotletavate elatisesummade osas põhjendatud vaid osaliselt.

§ 407

lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg alusel teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid esitab elatisenõude rahuldamata jäetud osa osas järgmised põhjendused. 6.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, kohus kohaldab õigust ise. Alates

1. jaanuarist 2022 kehtiv ja kohaldamisele kuuluv perekonnaseadus (PKS) ei näe enam ette ühtset miinimumelatise suurust. Riigikohus selgitas 22.06.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p-d 14, 14.4, 15), et PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Kui hageja soovib saada elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras, peab kohus selgitama pooltele ka seda, et sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad, on elatis PKS § 101 lg 7 kohaselt väiksem juhul, kui kostja peab tasuma elatist sama pere mitmele lapsele, v.a juhul, kui tegemist on mitmikega või kui laste vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Selles osas tuleb kehtivat materiaalõigust tõlgendada erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu varasema praktika järgi ei arvestatud mastaabisäästu automaatselt, kuid seda võidi arvesse võtta mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 mõttes, eeldusel et kostja sellele tugines ning elatise vähendamise aluseks olevad asjaolud tõendas. Riigikohus rõhutab, et kohtu ülesanne on välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. Hagiavalduses on viidatud ja kohus tuvastas, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on lisaks hagejale veel üks laps – xxxx sündinud R. K., millist asjaolu tuleb hagejale kui pere teisele ühisele lapsele nii tagasiulatuva kui alates hagi esitamisest väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada. Kohus osutas 14.06.2022 määruses (hagi tagamise taotluse lahendamine) PKS § 101 lg 7 kohaldamisele ning selgitas, et arvestades PKS § 101 sätestatut ja käesolevas asjas esitatud asjaolusid, mille põhjal laekuvad lapsetoetused laste emale, hageja ei viibi isa juures ning kostja on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, kujuneb elatise miinimumsummaks Justiitsministeeriumi väljatöötatud elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kasutades hageja puhul 191.79 eurot, s.o arvutatuna perioodile alates 01.04.
2. Seega kuuluvad hagiavalduses esitatud nõuded tagaseljaotsusega rahuldamisele vaid osaliselt, s.o hageja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest 16.05.2022 on 191.79 eurot (maikuu 2022 eest arvestatuna päevade eest 16.05.2022-31.05.2022), millest 209.20 eurot on baassumma PKS 3/4 2-22-7278 § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 46.44 eurot, mis on 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast PKS § 101 lg 4 mõttes ja millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3
3. lause mõttes ning 33.85 eurot, s.o 15% võrra võrreldes sama pere esimese lapse elatise summaga (s.o kehtiva PKS § 101 lg-te 3-5 alusel maksmisele kuuluva elatisega) võrreldes. Nimetatud summa muutub iga aasta
4. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kuivõrd hageja on tagasiulatuva elatise arvutamisel võtnud aluseks PKS § 101 alusel arvutatava nö miinimumelatise (7,52 (s.o 225.64/30) x 37 päeva) ning hagiavaldusest ei ilme, et hageja kahju kostja poolse ülalpidamise andmata jätmise tõttu on suurem kui PKS § 101 lg-te 3-7 alusel arvutatav elatis. Seega kohus vähendab vastavalt hageja kasuks väljamõistetava tagasiulatuva elatise suurust, arvestades PKS § 101 lg-s 7 tulenevat tingimust. Kohus mõistab hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 236.43 eurot (6.39 (s.o 191.79/30) x 37). Kohus jätab seega rahuldamata hageja nõuded tagasiulatuva elatise osas summas 41.81 (278.25 – 236.43) eurot ja elatise alates hagiavalduse esitamisest summas 33.85 eurot.
5. Kohus selgitab Tartu Ringkonnakohtu kohtupraktikale (vt nt 27.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-126648, 29.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125106) tuginedes, et

§ 407

lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus

§ 407

lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Käesoleval juhul sisaldab kohtulahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust - esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (

§ 407

lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (

§ 434), millega maakohus jättis hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1 teine lause).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik 4/4