Obsah (4)

§ 423§ 363§ 663§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9137 Kohtuasi Rosamilia Con

) § 427 teine lause) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rosamilia Consulting (hageja) esitas
2. juunil 2020 Harju Maakohtule hagi Nexd OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 18 500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 320 eurot 27 senti. 2-20-9137
3. Harju Maakohus võttis hagi
4. juuli
5. a määrusega menetlusse.
6. Kostja palus enne sisulise vastuse esitamist kontrollida hageja olemasolu ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ning kui hageja olemasolu ja/või tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei ole võimalik tuvastada või tõendada, jätta hagi läbi vaatamata. Kostja enda päringust Itaalia ametlikus äriregistris selgus, et Rosamilia Consulting nimelist isikut ei ole olemas. Kostja tegi päringu ka Eesti Äriregistri vahendatavas Euroopa Äriregistris ning sai samuti tulemuseks, et sellist isikut ei ole olemas.
7. Harju Maakohus palus hagejal esitada tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet tõendavad dokumendid. oma olemasolu ja
8. Hageja selgitas, et hagejaks on X, kes on Itaalias füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja selgitas, et teda ei ole äriregistris, kuna ta on registreeritud kohalikus maksuametis. Kostjaga sõlmitud lepingu pooleks on X, kes tegutseb Rosamilia Consulting nime all ning kelle käibemaksunumber on
9. Käibemaksunumber on ühtlasi ka ettevõtte registreerimisnumber. Hageja palus lugeda hagejaks lugeda X, kes on ettevõtja, mitte ettevõte, mille nime alt ta tegutseb ning mille alt hagi on esitatud. Hageja sõlmis kostjaga lepingu füüsilisest isikust ettevõtjana, tegutsedes turundusnime Rosamilia Consulting alt. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas menetluse lõpetamine põhjusel, et sama isik peaks pöörduma uuesti sama nõudega samasse kohtusse.
10. Kostja on seisukohal, et hageja taotleb oma nime vahetamist. Kostja hinnangul võib menetluse jätkumisel tekkida olukord, kus kohtuotsusega tunnustatud nõude saab vale isik või olukord, kus hagi rahuldamata jätmisel võib kostjal osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks väidetava hageja vastu menetluskulude nõude maksma panemine. Kostja hinnangul ei saa hageja esitatud PDF-vormingus dokumente usaldusväärseks pidada. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
11. Harju Maakohus jättis
12. veebruari
13. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta

§ 423

lg 1 p-i 7 alusel läbi vaatamata, kuna hageja esitatud andmed ei võimalda tema isikut tuvastada.

§ 363

lg 6 kohaselt, kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik seda ise registrist kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitatakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta. Rosamilia Consulting asukohaga Via Palestro 16, 22100 Como, Itaalia esitas 23. juunil 2020 maakohtule hagi. Nimetatud isik ei ole maakohtu korduvatele taotlustele vaatamata esitanud tõendeid hageja olemasolu ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime kohta. Hageja teatas tõendite esitamise asemel, et tegelikult on hagejaks füüsiline isik X. Kuna praegusel juhul esitas hagi Rosamilia Consulting, mitte füüsiline isik, ning hageja ei ole oma olemasolu ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet tõendanud, tuleb hagi läbivaatamata jätta.

-i sätted ei võimalda hageja asendamist menetluses. Samuti ei ole praegusel juhul esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid X-l taotleda menetlusse astumist

§-i 209 või tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-i 6 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 2 2-20-9137

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määruse tühistada ning saata asja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohus leidis vaidlustatud määruses ekslikult, et praeguses asjas on hageja soovinud asendamist. Hageja sellega ei nõustu. Maakohtule esitatust nähtub, et Rosamilia Consulting ei ole isik. Maakohtu seisukoht, et hageja taotles enda asendamist, eeldab, et on kaks isikut, üks keda asendatakse, ning teine, kes asendab. Praegusel juhul on tegemist ühe ja sama isikuga, kes pöördus kohtusse – Itaalia füüsilisest isikust ettevõtja X-ga, kes kasutas enda identifitseerimiseks mitte enda isikunime, vaid ettevõtjanime. Kuna Rosamilia Consulting ning X on üks ja sama isik, siis ei ole praegusel juhul olukorda, kus hageja ei ole tõendanud enda olemasolu ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. Hageja on esitanud oma Itaalia ID-kaardi.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja seisukohta.
5. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud ekslikult hagi läbi vaatamata põhjendusega, et hageja ei ole oma olemasolu ja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet tõendanud ning teinud asjas esitatud tõenditest eksliku järelduse, et Rosamilia Consulting ja X on erinevad isikud.
2. Õiguskirjanduses on selgitatud, et Eesti õiguses määratleb õigusvõimeliste isikute ringi eelkõige tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille kohaselt on õigusvõime füüsilistel (TsÜS § 7) ja juriidilistel isikutel (TsÜS § 26). Füüsilise isiku õigusvõimet ja seega ka tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei mõjuta asjaolu, et füüsiline isik tegutseb äriregistrisse kantud ettevõtjana, isegi kui ta kasutab käibes ärinime, mis võib erineda isiku enda nimest (äriseadustik (ÄS) § 8) ja vaidlusalune õigus või kohustus kuulub ettevõtte vara hulka. Menetlusõiguste- ja kohustuste kandajana saab menetluses osaleda üksnes õigusvõimeline isik; füüsilisest isikust ettevõtja säilitab oma õigussubjektsuse füüsilise isikuna. Samas võib füüsilisest isikust ettevõtjat tähistada menetluses ka ärinimega, kuid seejuures tuleks püüda vältida segaduse tekitamist nt täitemenetluses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, jt. Tallinn 2017, §-i 201 kommentaarid, p 3.2.2.
3. alapunkt c, lk 1046). Riigikohus on selgitanud, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine ei loo füüsilise isiku kõrvale uut õigussubjekti ega muuda iseenesest ka isiku varasuhteid (vt Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-13, p 19). 15.

§ 423

lg 1 p-st 7 ei tulene keeldu ärinimega tähistatud füüsilisest isikust ettevõtja nimekuju täpsustamiseks või tähistamiseks füüsilise isiku nimega. Kuigi

ei keela füüsilisest isikust ettevõtjal tähistada end menetluses ärinimega, võib maakohus segaduse vältimiseks anda hagejale suunise, et ta esitaks oma füüsilise isiku nime. Hageja täpsustas

1. septembril
2. a esitatud menetlusdokumendis oma nime, mitte ei taotlenud hageja asendamist. Seega polnud maakohtul alust nime täpsustamise tõttu hagi läbivaatamata jätta. Maakohtu määrus tuleb tühistada, määruskaebus rahuldada ning saata asi maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. 3 2-20-9137
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks, siis

§ 173

lg 3 teise lause määrab maakohus menetluskulude jaotuse kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 17.

§-i 427 teisest lausest tulenevalt ei saa praeguse määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 4