ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK L. R. esitas Viru Maakohtule hagi D. R. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 15.07.2021.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx on L. R.lt D. R. kasuks välja mõistetud elatis 292 eurot kuus, kuid mitte alla Perekonnaseaduse § 101 lg 1 ette nähtud elatise alammäära, alates 09.06.2014.a kuni D. R. täisealiseks saamiseni so xx.xx.2032. Igakuine elatise summa 292 eurot kuus on hagejale väga suur, kuna hageja on puudega isik. Kui hageja sai hagiavalduse, ei saanud ta esitada dokumente kohtule, et ei ole võimeline tasuma elatist, kuna oli sel ajal haiguslehel. Alates 01.01.2022.a on jõustunud uus Perekonnaseaduse (PKS) redaktsioon, mille kohaselt on oluliselt muutunud lastele makstava elatise põhimõtted, s.o ei ole enam elatise suurus seotud Eesti miinimumpalgaga, mis oli aluseks tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise määramisel. Hageja on võimeline maksma elatist summas 200 eurot kuus, seega palub hageja vähendada kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Kostja seaduslik esindaja esitas 28.04.2022 vastuse, milles märkis, et kuna L. R. ei maksa elatist täies ulatuses, siis teeb ta ettepaneku sõlmida kompromiss ning mõista L. R.lt D. R. kasuks välja elatis summas 100 eurot kuus. 10.10.2022 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Kompromissina leppisid pooled kokku, et hageja maksab kostjale alates 01.11.2022 elatist summas 100 eurot kuus, samuti maksab 1 aasta jooksul lisaks igakuisele elatisele perioodil 18.04.2022-31.10.2022 tekkinud võlgnevuse 400 eurot, tasudes antud summa igakuiste maksetena, summas 33,33 eurot kuus (12*33,33=400). Hageja tasub elatise ja elatise võlgnevuse iga kuu 15-ks kuupäevaks D. R. seadusliku esindaja M. R. arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis D. R.le“. Pooled on samuti kokku leppinud, et L. R. ja D. R. kohtumistega seotud kulud kannab L. R. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud kuulub rahuldamisele. ja
lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 10.10.2022 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille palusid kinnitada. Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohus selgitab, et juhul, kui hageja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis on kostjal/tema seaduslikul esindajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks (TMS § 2 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise, sh elatise vähendamise hagis. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 alusel pooled loobusid edasikaebe õigusest.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.