← Eesti

2-22-641/22

Obsah (7)§ 5§ 436§ 230§ 231§ 173§ 178§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-641 Tsiviilasi S L hagi S K vastu välja

) § 200 lg 1 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja sama sätte lõike 2 järgi ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Hageja vastas

  1. juulil 2022 kohtule, et nõustub asjaga edasi minema kirjalikus menetluses. Kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus määras kostjale
  2. juulil 2022 täiendava tähtaja kohtu
  3. juuni 2022 kirjale vastamiseks (tl 65). Tähtaeg saabus
  4. augustil
  5. Kostja kohtunõudele ei vastanud. Kohus jätkas
  6. augusti 2022 määrusega tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses (pooled on selleks nõusoleku andnud, tl-d 3 ja 10) ning määras asjas lõplikud tähtajad. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Maakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib kohustada 3

(6)menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.
  2. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja on N L ja S K ühine alaealine laps, kes on hetkel 4-aastane (sünnitunnistus, tl 5);  Pärnu Maakohus kinnitas

  1. juuni 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3987 hageja ja kostja vahel kompromissilepingu. Määruse resolutsiooni p-i 1.
  2. järgi kohustus kostja tasuma hageja ülalpidamiseks igakuist elatist 210 eurot alates
  3. märtsist kuni
  4. detsembrini 2021 ja edasi alates
  5. jaanuarist 2022 elatist 193 eurot kuni hageja, sündis x. xxxxxx xxxx, täisealisuseni. Määruse resolutsiooni p-i 1.
  6. järgi kohustus kostja tasuma hagejale elatise, mis vastab elatise maksmise kohustuse ajal seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale;  hageja elab koos oma emaga ja kostja tema kasvatamises ei osale;  kostjal teisi ülalpeetavaid lapsi peale hageja ei ole;  kostja tasus hageja ülalpidamiseks elatist
  7. a jaanuaris 193 eurot ja
  8. a veebruaris 193 eurot.
  9. Praegusel juhul palub hageja mõista kostjalt igakuise elatisena enda kasuks
  10. jaanuarist 2022 välja elatise miinimummääras (PKS § 101). Lisaks palub hageja mõista kostjalt tagasiulatuva elatisena enda kasuks
  11. jaanuarist kuni
  12. jaanuarini 2022 välja elatise miinimummääras (PKS § 108). Hageja on oma hagiavaldust põhjendanud õigusliku olukorra muutumisega, st alates
  13. jaanuarist 2022 hakkas kehtima uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Kostja on hagiavalduse vastu vaielnud, kuna tema sissetulekud ei ole varasema lahendi tegemise ajaga suurenenud, kuid täpsemaid selgitusi seonduvalt hageja viitega uuele elatise regulatsioonile ei ole esitanud. Kostja ei ole ka vastanud kohtu selgituskirjale ja kohtu nõudmistele tõendada oma vastuväiteid (vt ka otsuse p 3).
  14. Kohus nõustub hagejaga, et Pärnu Maakohtu
  15. juuni 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-3987, millega hageja ja kostja sõlmisid kompromissilepingu on vastuoluline ja 4

(6)ebaselge alates
  1. jaanuarist 2022, kui kehtima hakkas uus elatise regulatsioon. Ühelt poolt kohustub kostja tasuma hageja ülalpidamiseks alates
  2. jaanuarist 2022 igakuist elatist 193 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (määruse resolutsiooni p 1.1.), kuid teisalt kohustub kostja tasuma hagejale elatist, mis vastab elatise maksmise kohustuse ajal seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale (määruse resolutsiooni p 1.2.). Maakohus leiab, et nii materiaalõiguse muutumine kui ka ebaselge varasem kohtulahend on praegusel juhul hageja uue hagiavalduse menetlemise alus. Ebaselge kohtulahend ei ole täidetav. Lahendi täidetavuse jaoks on keskne, et nii kohustatud isikule kui ka kohtutäiturile oleks arusaadav, millises summas elatist tuleb maksta.
  3. Alates
  4. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  6. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel.
  7. Kostja on märkinud vastuses hagile, et hageja ülalpidamiseks minevad kulutused pole talle teada. Kohus selgitab, et kuigi alates
  8. jaanuarist 2022 jõustunud PKS-i muudatusega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord ning elatisnõudele alates
  9. jaanuarist 2022 peab kohus kohaldama alates
  10. jaanuarist 2022 kehtivaid PKS-i sätteid, siis ülalpidamiskohustuse üldpõhimõtted ei muutunud. Seega elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras ei ole vaja üldjuhul lapse vajadusi tõendada. Riigikohus on mitmetes oma lahendites selgitanud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu
  11. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu
  12. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vastupidist tuli tõendada kostjal.
  13. Lisaks on kostja seisukohal, et põhjendatud ei ole elatise välja mõistmine suuremas määras kui 193 eurot kuus, kuna tema sissetulekud ei muutunud, võrreldes
  14. juuni 2021 seisuga, mil kohus kinnitas poolte kompromissi tsiviilasjas nr 2-21-
  15. Sellest võib aru saada, et kostja kui kohustatud vanem palub vähendada miinimumelatise määra tuginedes mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes. Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Tuginedes mõjuvale põhjusele peab aga kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud ise välja tooma ja neid ka tõendama, sh tõendama, miks tal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, kui väidetud 584 eurot (brutosumma) (vt ka Riigikohtu
  16. juuni
  17. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.2.-15.
  18. ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja ei ole hoolimata kohtu selgitustele tõendeid enda varalise seisu kohta esitanud ega kohtunõetele vastanud (vt ka otsuse p 3). Kostja esitas küll Maksu- ja Tolliameti
  19. aprilli 2022 maksuandmete tõendi (tl 53), kuid selle alusel ei saa kohus hinnata, kas esineb mõjuv põhjus, miks kostja ei ole võimeline suuremat sissetulekut teenima. Praegusel juhul ei nähtu esitatust, et kostjal oleks töövõimetus või teisi ülalpeetavaid või mõni muu olukord, mis 5
(6)tooks kaasa elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud enda võimetust teenida miinimumelatise maksmiseks piisavat sissetulekut (

§ 230lg 1).

  1. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjalt on hageja kasuks põhjendatud mõista välja elatis alates hagi esitamisest, s.o
  2. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 3-5 järgi, mis perioodil
  3. jaanuarist kuni
  4. märtsini 2022 oli iga kuu 213,44 eurot (
  5. a jaanuaris 123,93 eurot (213,44 x 18 / 31) perioodil
  6. jaanuarist kuni
  7. jaanuarini), s.o 200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% keskmisest brutokuutasust) – 30 eurot (½ lapsetoetust). Seoses tagasiulatuva elatisenõudega PKS § 108 alusel perioodi
  8. jaanuarist kuni
  9. jaanuarini 2022 eest leiab kohus, et hagi rahuldamine on samuti põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 89,51 eurot (213,44 x 13 / 31) elatisena perioodi
  10. jaanuari kuni
  11. jaanuarini 2022 eest. Seega rahuldab kohus hagi. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte maakohtus kantud menetluskulud menetluskulud asjas puuduvad. jäävad nende endi kanda. Hüvitatavad (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.