1-20-85/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-85 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Viktor Prokudini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor 36411092212) kaitsja Paabumetsa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Prokudini (isikukood vandeadvokaat Marko RESOLUTSIOON
4. Jätta Viktor Prokudini kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Viktor Prokudinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot 20 senti.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Viktor Prokudini kanda.
9. Viktor Prokudinil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Viktor Prokudinit 10.03.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-85 KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 11 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 15.06.
12. a otsusega mõistetud ärakandmata 4 aasta 1 kuu pikkuse vangistuse 1 võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis Viktor Prokudinile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 01.10.
13. 1.
14. Tartu Ringkonnakohus tühistas 10.06.
15. a otsusega Viru Maakohtu otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas ning tegi uue otsuse, millega karistas Viktor Prokudinit KarS § 183 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis ringkonnakohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 07.09.
17. Tartu Vangla esitas 12.07.2022 Tartu Maakohtule materjalid Viktor Prokudini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Viktor Prokudini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist.
18. Tartu Maakohtu 30.08.
19. a määrusega jäeti Viktor Prokudin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
20. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Viktor Prokudini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Samas leidis maakohus, et varasem kindla elukoha olemasolu ei takistanud teda kuritegusid toime panemast. Kuigi Viktor Prokudin tõi kohtuistungil mitu korda välja, et soovib vabaduses olla koos perega ja toetada oma last, ei takistanud varasemalt perekond kuritegusid toime panemast, sh käitles ta narkootilisi aineid enda elukohas alaealiste lastega koos elades. Viktor Prokudini käitumist vanglas võib pidada rahuldavaks, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete hoidmise eest. 3.
21. Viktor Prokudinit on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab Viktor Prokudin karistust narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on ajas muutunud ühiskonnaohtlikumaks ja etteplaneeritumaks. Seega tõdes maakohus, et Viktor Prokudini korduvad kriminaalkaristused näitavad tema suhtumist kehtivasse õiguskorda ja viitavad talle omaks saanud käitumismustrile. 3.
22. Positiivsena tõi maakohus välja selle, et ta on osalenud alates
23. a algusest vangla majandustöödel ning läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja vestlusi. Samas on Viktor Prokudinil mitmeid rahalisi võlgnevusi ning enne vangistust oli tema ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. Arvestades, et praegu kannab ta karistust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, viitab see asjaolule, et ta on elatunud ka kuritegelikul teel saadud tulust. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et ta ei näe enda toime pandud teo raskust, kuna ta ei ole kedagi tapnud. Kohtuistungil selgitas süüdimõistatu, et praegu ta tunnistab enda toime pandud kuritegu ja kahetseb tehtut. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on planeeritud järgmisesse aastasse osalemine Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Maakohtu hinnangul on oluline, et inimene, kellel on diagnoositus sõltuvus narkootikumidest, saaks abi ja oskaks käituda erinevates olukordades, mis aitaksid tal tulevikus narkootikumidest eemale hoida. 3.
24. Maakohus ei olnud veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on täielikult muutunud. Vangla meditsiiniosakonna poolt on tuvastatud sõltuvus narkootilistest ainetest, mis on olnud ka üheks peamiseks kuritegude toimepanemise ajendiks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava motivatsioon sõltuvusest loobuda madal. Süüdimõistetu tunnistab, et on mõelnud narkootikumidest loobumisele, kuid ei ole selleks motivatsiooni leidnud. Lisaks sellele, et ta ise tarvitab narkootilisi aineid, on ta varasemalt ka enda alaealisele kasupojale andnud tarvitamiseks marihuaanat. Eeltoodu viitab kahetsusväärselt sellele, et Viktor Prokudin 2 ei mõista täielikult oma teo keelatust ning suhtub teiste inimeste heaolusse ükskõikselt ja hoolimatult. Maakohus ei ole veendunud, kas kinnipeetav soovib ikkagi päriselt oma sõltuvusprobleemiga tegeleda ja mõistab olukorra tõsidust. Vabastamine on hetkel ennatlik, Viktor Prokudinil on vaja pikemat aega positiivsete muutuste kinnistumiseks. Määruskaebus
25. Tartu Maakohtu 30.08.
26. a määruse peale esitas määruskaebuse Viktor Prokudini kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub eelnimetatud määrus tühistada ja vabastada Viktor Prokudin vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
27. Maakohus ei ole arvestanud ärakantud karistuse mõju süüdimõistetule ega muutusi tema käitumises ja mõttemaailmas. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on alus arvata, et Viktor Prokudin võiks ennast hakata elatama narkootiliste ainete müügist. Kaitsja leiab, et kuigi maakohus tunnustas Viktor Prokudinis toimunud muutusi, ei ole tegemist vaid esimese sammuga õiguskuulekuse suunas, vaid ärakantud karistuse mõjul toimunud muutusega isikus. Kohtu poolt viidatud sotsiaalprogrammis osalemine on võimalik ka käitumiskontrolli ajal. Ka on maakohus liialt keskendunud varasemalt aset leidnud sündmustele, mis on olnud põhjuseks tema süüditunnistamisele. Vabanemine ennetähtaegselt ja käitumiskontrolli ajaks lisakohustuste määramine on tagatised, mis aitavad narkootikumidest tulenevate uute kuritegude riski piisavalt vähendada. 4.
28. Maakohtu määruses puudub kaalutluspõhjendus positiivsete ja negatiivsete asjaolude osas. Positiivsed asjaolud kaaluvad üle negatiivse, eelkõige ärakantud karistuse mõju ja muutused isikus. Samuti puuduvad põhjendused, miks ära kantud karistus ei ole oma eesmärki täitnud, kui isiku suhtumine varasemasse kuritegelikku tegevusse on tauniv ning isik on seadnud endale elus uued eesmärgid, miks süüdimõistetu poolt tehtud avaldused kohtuistungil ei näita üles tema kavatsuste tõsidust ja motivatsiooni püsivust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
29. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Viktor Prokudini kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
30. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
33. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
34. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest taotleb tasu summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt. Nii ei ole põhjendatud maakohtu määrusega tutvumise aeg 60 minutit, 3 kuna maakohtu määrus ei ole niivõrd keerukas ega pikk, et vajaks nii pikaajalist tutvumist. Arvestades seda, et kaitsja esindas Viktor Prokudinit ka maakohtu menetluses, oli ta teadlik faktilistest asjaoludest. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrusega tutvumise aja 30 minutit. Seetõttu kuulub hüvitamisele õigusabi tasu kokku 90 minuti eest, s.o summas 97,20 eurot (sh käibemaks 16,20 eurot). KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkirjastatud digitaalselt/ 4