← Eesti

3-10-1517/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-1

§ 190

lg 5 on kohaldatav üksnes abistava normina sama paragrahvi teiste lõigete suhtes ega ole iseseisvaks kaitseväeteenistuse staaži määramise aluseks. Viited KVTS § 190 lõigetele 1-4 on eksitavad, sest nimetatud lõigetes puuduvad viited avalikule teenistusele ning seetõttu ei saa lõiget 5 kohaldada „abistava õigusnormina" nendele sätetele. Alusnormi puudumisel KVTS § 190 lg 5 järgi teenistusstaaži ümberarvestamiseks on ümberarvestamist reguleeriv menetlusnorm liigne; 3) vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 153 punktile 3 arvatakse teenistuse aeg Eesti kaitseväes avaliku teenistuse staaži hulka. Ka kaitseväeteenistusest politseiteenistusse üleminekul arvatakse politsei ja piirivalve seaduse (PPS) § 108 lg 3 p 3 kohaselt tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes politseiteenistuse staaži ja seega ka politsei eripensioni saamiseks vajaliku staaži hulka. Kui kaitseväeteenistuse staaž arvestatakse üldise avaliku teenistuse ja politseiteenistuse staaži hulka, vastupidi aga mitte, on tegemist kaitseväelaste ebavõrdse kohtlemisega võrreldes politseinike ja muude avalike teenistujatega ning seda peab olema võimalik põhiseaduslikult õigustada; 4) Riigikohtu 2. mai 2005. a otsuses nr 3-4-1-3-05 on selgitatud, et seadusloome võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist pole võimalik põhiseaduslikult õigustada. Kuna põhiseaduses puudub õiguslik alus, mis lubaks kaitseväelasi võrreldes teiste avalike teenistujatega ebavõrdselt kohelda, siis pole vastustaja ja ringkonnakohtu tõlgendused KVTS § 190 lõike 5 osas kooskõlas PS §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega; 5) õiguskantsler on 15. juuni 2009. a kirjas nr 7-4/090021/0903768 asunud seisukohale,

§ 190

lg 5 on käsitletav materiaalõigusnormina ning et PS § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks tuleb politseiteenistuse staaž arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka. 4. Kaitsevägi palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) õiguskantsleri tõlgendusega ei saa nõustuda. KVTS § 190 lg 5 on mõeldud KVTS § 190 lõigete 1-4 abistamiseks staaži arvestamisel ega saa seega olla iseseisev kaitseväeteenistuse staaži arvutamise alus. Näiteks KVTS § 190 lg 3 sätestab juhud, mil kaitseväeteenistuse staaži peab arvestama sooduskorras kolmekordselt. Kui kaitseväelase teenistussuhe muutub aga avaliku teenistuse suhteks, siis KVTS § 190 lg 5 alusel võrdsustatakse üks päev kaitseväeteenistuse staaži ühe päeva avaliku teenistuse staažiga; 2) kui pidada KVTS § 190 lõiget 5 materiaalõigusnormiks ja arvestada kogu avaliku teenistuse staaž kaitseväeteenistuse staaži hulka, kaotaks tähenduse kaitseväeteenistuse staaži eristamine ja oluline oleks ainult see, kas isik on pensionile mineku ajal kaitseväeteenistuses või mitte. Sellisel juhul poleks aga mõtet avaliku teenistuse erinevate liikide puhul kehtestatud eraldi staažidel; 3) seadusandja on pidanud vajalikuks, et kaitseväeteenistuse staaži alusel on pension suurem kui üldise avaliku teenistuse staaži alusel. Seega on seadusandja pidanud 2

(6)3-10-1517 õigustatuks kaitseväelaste kohtlemist ebavõrdselt võrreldes teiste selliste avalike teenistujatega, kelle staaži arvestatakse avaliku teenistuse seaduse alusel; 4) võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Võrreldes üldist avalikku teenistust kaitseväeteenistusega, on viimane füüsiliselt raskem ja teenistuses olles piiratakse kaitseväelaste põhiõigusi, mistõttu on kaitseväelastel õigus minna varem pensionile ja saada kõrgemat pensioni; 5) siiani pole seadusandja eesmärgiks olnud luua ühtset avaliku teenistuse staaži süsteemi. Milline tegevus või teenistusaeg ja millises ulatuses arvatakse kaitseväeteenistuse hulka, sätestavad KVTS § 190 lõiked 1-
  1. Osundatud sätetes toodud loetelu on ammendav ning seal pole nimetatud teenistust politseiametnikuna; 6) kaebaja nõue kohustada vastustajat parandama kaebaja teenistuslehel andmeid ning esitama selle Sotsiaalkindlustusametile ei ole kooskõlas HKMS § 9 lõikega
  2. Kaebaja esitas oma vastavasisulise avalduse vastustajale
  3. oktoobril
  4. a ja vastustaja keeldus nimetatud toimingust
  5. novembril
  6. a. Seega pole nõue esitatud tähtaegselt.
  7. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja arvamusega. Avaliku teenistuse staažina arvestatakse üldjuhul avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatavat staaži. ATS §-s 12 on nimetatud, kellele see seadus laieneb, sama sätte lg 1 kohaselt reguleerib seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti.
  8. Tallinna Halduskohtu
  9. oktoobri
  10. a otsusega jäeti X kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1) kuna staaži pikkust tõendav teatis pole haldusakt, käsitab kohus kaebaja nõuet tuvastada teatise õigusvastasus nõudena tuvastada teatise väljastamise toimingu õigusvastasus; 2) kaebaja seisukoht,

§ 190

lg 5 alusel tuleb tema politseiteenistuse staaž kui avaliku teenistuse staaži eriliik arvestada kaitseväeteenistuse staaži hulka, on väär. KVTS § 190 lg 5 sõnastusest nähtub üheselt mõistetavalt, et tegemist on menetlusnormiga, mis kuulub rakendamisele üksnes seaduses ettenähtud juhtudel; 3) KVTS § 190 lõigetes 1-3 on ammendavalt loetletud tegevused, mis arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka. Avalikus teenistuses oldud aega ega ka politseiteenistuse aega nendes loeteludes pole. Seega puudub õiguslik alus politseiteenistuse aja arvamiseks kaitseväeteenistuse staaži hulka; 4) vastustajal on õigus,

§ 190

lg 5 on vajalik § 190 lõikes 3 sätestatud sooduskorras kaitseväeteenistuse staaži arvamisel avaliku teenistuse staaži hulka. Sellisel juhul arvestatakse nimetatud staaž osundatud sätte alusel avaliku teenistuse staaži hulka mitte sooduskorras, vaid suhtega 1:1; 5) asja lahendamisel ei ole oluline, kas KVTS § 190 lõike 5 sõnadel „ja vastupidi“ on mõtet ja milles see mõte võiks seisneda; 6) avaliku teenistuse staaži, sealhulgas ka politseiteenistuse staaži kaitseväeteenistuse staaži hulka mittearvestamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet, vaatamata sellele, et kaitseväeteenistuse staaž arvestatakse avaliku teenistuse staaži ja politseiteenistuse staaži hulka. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lõike 1 esimesest lausest, mille kohaselt koheldakse võrdses olukorras olevaid isikuid võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt (Riigikohtu 3. jaanuari 2008 otsus nr 3-3-1-101-06). Avalik teenistus ja kaitseväeteenistus pole omavahel võrreldavad: kaitseväelased peavad taluma oma põhiõiguste piiramist, kaitseväeteenistus on füüsiliselt raskem ning sageli ka ohtlik elule ja tervisele, mistõttu on seadusandja põhjendatult andnud neile õiguse minna varem pensionile ja saada kõrgemat pensioni. PS § 12 lõike 1 mõttes kuuluvad politseiametnikud ja kaitseväelased erinevatesse isikute gruppidesse, mis pole omavahel võrreldavad, kuna politseiametnikud ja kaitseväelased pole sarnases olukorras; 3

(6)3-10-1517 7) kaebaja tõlgendusest lähtudes oleks õigus 50-aastaselt pensionile minna kõikidel ajateenistuse ja asendusteenistuse läbimise järel reservi arvatud isikutel, kes ülejäänud aja kaitseväelase pensioni saamiseks vajalikust 20- või 13-aastasest staažist on töötanud ükskõik millises avaliku teenistuse valdkonda kuuluvas asutuses ükskõik millisel ametikohal. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks sellised isikud, kellest osa – asendusteenistujad – pole isegi ajateenistust läbinud, peaksid võima ülejäänud ühiskonnaliikmete kulul sooduskorras 50-aastaselt pensionile jääda, samal ajal kui aja- või asendusteenistust mitteläbinud avalikus teenistuses töötavad isikud, kellest valdav osa on kaitseväeteenistuskohustuseta naised, samuti kõik väljaspool avaliku teenistuse sektorit töötanud isikud, saavad pensionile alles 60-65-aastaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2010. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, tuvastada tema staaž soovitud suuruses, tunnistada Põhja Kaitseringkonna Staabi teatis õigusvastaseks, kohustada Kaitseväge parandama teenistuslehel kaitseväeteenistuse staaži andmed ning esitama parandatud andmetega teatis Sotsiaalkindlustusametile, samuti tühistada Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo 4. aprilli 2008. a otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) vastustaja seisukoht,

§ 190

lg 5 puhul on tegemist menetlusnormiga, mis on mõeldud KVTS § 190 lõigete 1-4 abistamiseks staaži arvestamisel, on väär, sest KVTS-s puudub igasugune viide avaliku teenistuse staaži arvestamisele kaitseväeteenistuse staaži hulka. Juhul kui KVTS § 190 lõike 5 puhul oleks tegemist abistava menetlusnormiga staaži arvestamisel, peaks selles esinema ka konkreetne viide KVTS § 190 lõigetele 1-

  1. Seda aga ei ole. Seetõttu ei ole KVTS § 190 lõike 5 puhul tegemist menetlusnormiga. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsuses nr II-3/213/2001 antud tõlgendus sättele on ekslik; 2) kuna vastustaja on oma seisukoha kujundamisel viidanud valedele õigusnormidele ega ole esitanud seejuures ühtegi õigusnormi, millest tuleneks kaitseväeteenistuse seaduse kehtestamise ajal või käesoleval ajal õiguslik alus KVTS § 190 lg 5 sätestatud staaži arvestamiseks, siis tuleb lähtuda eeldusest, et õigustloovates aktides selline õiguslik alus tegelikult puudub; 3) Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a otsuse nr 3-4-1-18-08 kohaselt ei tohi seadust tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks. Vastustaja tõlgendus on aga KVTS § 190 lõike 5 muutnud mõttetuks ning praktikas mitterakendatavaks; 4) kui puudub alusnorm KVTS § 190 lg 5 kohaselt teenistusstaaži ümberarvestamiseks, on ümberarvestamist reguleeriv menetlusnorm ülearune. Selline teenistusstaaži valem on erandlik. Sarnast valemit ei sisaldu üheski teises teenistuse eriliike käsitlevas seaduses ega avaliku teenistuse seaduses; 5) ATS § 153 p 3 kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka muu hulgas teenistuse aeg Eesti kaitseväes. Ka kaitseväeteenistusest politseiteenistusse üleminekul arvatakse PPS § 108 lg 3 p 3 kohaselt tegevteenistuse aeg Eesti kaitseväes politseiteenistuse staaži ja seega ka politsei eripensioni saamiseks vajaliku staaži hulka. Kui kaitseväeteenistuse staaž läheb nii üldise avaliku teenistuse kui ka politseiteenistuse staaži hulka ja mitte vastupidi, siis on tegemist kaitseväelaste ebavõrdse kohtlemisega võrreldes politseinike ja muude avalike teenistujatega ning seda peab olema võimalik põhiseaduslikult õigustada. Vastasel korral on rikutud võrdsuspõhimõtet; 6) õiguskantsler on oma
  6. juuni
  7. a kirjas nr 7-4/090021/0903768 asunud seisukohale, et küsimusele, kas politseiteenistuse staaž tuleks arvata KVTS §190 lg 5 alusel kaitseväeteenistuse staaži hulka, vastamiseks tuleb ennekõike leida, kas KVTS § 190 lg 5 on käsitletav menetlus- või materiaalõigusnormina. Õiguskantsleri seisukohalt on KVTS § 190 lg 5 käsitletav materiaalõigusnormina. PS § 12 lg 1 esimesest lausest tuleneva võrdse kohtlemise printsiibi tagamiseks tuleb politseiteenistuse staaž arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka. 4

(6)3-10-1517
  1. Kaitsevägi ei nõustu X apellatsioonkaebuses toodud seisukohtadega ja palub jätta need rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja uusi asjaolusid, jääb vastustaja menetluses ringkonnakohtus halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.
  2. Sotsiaalkindlustusamet nõustub vastustaja ja halduskohtu seisukohaga ja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellant loobus halduskohtus taotlusest tühistada Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo
  4. aprilli
  5. a otsus, ent apellatsioonkaebuses soovib seda uuesti. Seda nõuet ei saa ringkonnakohus läbi vaadata seetõttu, et kaebaja loobus halduskohtus nimetatud otsuse tühistamise nõudest.
  6. Vaidlus käesolevas asjas käib KVTS § 190 lõike 5 tõlgendamise üle. Säte näeb ette, et kaitseväeteenistuse staaži arvamisel avaliku teenistuse staaži hulka ja vastupidi võrdsustatakse üks päev kaitseväeteenistuse staaži ühe päeva avaliku teenistuse staažiga. Menetlusosalised on ühel meelel selles, et avaliku teenistuse staaži kaitseväeteenistuse staaži hulka ühegi teise sättega ei arvata. Apellant on erinevalt teistest menetlusosalistest ja halduskohtust seisukohal, et sätet tuleb mõista mitte menetlusnormina, mis näeb ette staaži arvutamise korra, vaid materiaalõigusliku alusena avaliku teenistuse staaži, sh politseiteenistuse staaži arvamiseks kaitseväeteenistuse staaži hulka. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata.
  7. Sätte sõnastus näitab, et tegemist on menetlusnormiga. Sätte sõnastus on üheselt arusaadav ega osunda vajadusele sätet muul viisil tõlgendada. Riigikohtu üldkogu selgitas
  8. veebruari
  9. a otsuse punktis 17 kohtuasjas nr 3-4-1-18-08, et keelelisel tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda sättes kasutatud sõnade tavapärasest tähendusest üldkeeles. Sõnade üldkeelsel tähendusel rajanev tõlgendus aitab kõige paremini tagada õigusselgust, õiguslike tagajärgede ennustatavust, õiguskindlust ja pakkuda kaitset erinevate otsustajate tõlgenduseelistuste eest. Olukorras, kus KVTS § 190 lg 5 on keeleliselt üheselt mõistetav, tuleb eelistada seda tõlgendust.
  10. Sellist sätte tõlgendust õigustab ka sätte struktuur, millest nähtuvalt staaž, mis arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka, on sätestatud lõigetes 1-3, seejuures lõikes 1 on sätestatud teenistusstaaž, mida reguleeritakse kaitseväeteenistuse seadusega, lõikes 2 staaž, mis omandati varem kehtinud õigusaktide alusel, ning lõikes 3 on sätestatud staaž, mis arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka kolmekordselt.
  11. Apellandil on õigus, et sellise tõlgenduse korral jääb norm osaliselt sisutuks, sest kaitseväeteenistuse seadus ega ükski muu seadus ei sätesta, et mõni muu avaliku teenistuse staaž arvataks kaitseväeteenistuse staaži hulka. Asjaolu, et seaduses selline sisuta säte eksisteerib, ei tähenda, et sätet tuleks tõlgendada vastuolus tema sõnastusega muul viisil. Asjaolu, et teistes seadustes analoogne säte puudub, võib tuleneda sellest, et kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu on välja töötatud ja seadus vastu võetud oluliselt varem kui ülejäänud avalikku teenistust ja selle eriliike käsitlevad seadused ning sel ajal ei osatud ette näha, kas ja kuivõrd staaže vastastikku tuleb arvesse võtta.
  12. Võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, et kaitseväeteenistuse staaži võetakse arvesse politseiteenistuse staaži hulgas. Politsei ja piirivalve seaduse § 107 lg 1 p 7 (nagu ka varasem sama sisuga säte politseiteenistuse seaduses) on erinevalt KVTS § 190 5
(6)3-10-1517 lõikest 5 selles osas niiviisi üheselt mõistetav. Halduskohus selgitas ka õigesti, et kaitseväeteenistus ja politseiteenistus ei ole sedavõrd ühesugused, et need tuleks omavahel võrdsustada ja nende erinev arvestamine tooks kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Kuigi ka politseiteenistuses piiratakse politseiametnike põhiõigusi ning teenistus on sageli ohtlik, ei ole võimalik asuda seisukohale, et teenistuja põhiõiguste piiramise ulatus ja teenistusega kaasnevad ohud isikule oleksid ühesuurused. Kaitseväeteenistuses piiratakse ka ringkonnakohtu arvates isikute õigusi ulatuslikumalt ning teenistus on elule suurema ohuga. Selline erinevus õigustab staaži arvestamisel erinevusi. Eesti õiguskorras ei esine ka muude riigiteenistuste osas põhimõtet, et teises riigiteenistuses töötamise aeg arvatakse mõne eriteenistuse staaži hulka (nt kohtunike, notarite, Riigikogu liikmete ja ministrite teenistusaja hulka ei arvata avaliku teenistuse staaži). 15. Apellandi tõlgenduse, mis vastab õiguskantsleri poolt vaidlusalusele sättele antud tõlgendusele, õigsuse korral tekiks olukord, kus juba üksnes ajateenistus- või asendusteenistuskohustuse läbimise järel oleks reservväelasel, kes on saanud 50aastaseks, õigus saada kaitseväelase vanaduspensioni KVTS § 197 lõike 1 punktis 2 ettenähtud suuruses, kui ta on töötanud avalikus teenistuses sedavõrd kaua, et ta on omandanud 20-aastase staaži. Selline varajane ja suurem pension võrreldes tavapärase avalikele teenistujatele ette nähtud pensioniga (ATS § 157 lg 2) ei saanud olla KVTS § 190 lõike 5 eesmärk, sest see tooks kaasa põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise avalikus teenistuses olnud isikute vahel, kellest üks osa on aja- või asendusteenistuses viibinud ja teine osa ei ole. Lauri Madise Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.