← Eesti

2-17-7978/208

Obsah (9)§ 113§ 1045§ 1043§ 139§ 1044§ 65§ 88§ 137§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 10. veebruar 2022 Tsiviilasja number 2

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Mõista Aimur Ilissonilt Osaühingu Aaspere Agro kasuks välja kahju 77 360 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 28 654 eurot 99 senti ning jooksev viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Jätta menetluskulud maakohtu menetluses poolte endi kanda. Jätta jõusse Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a ja
  3. juuni
  4. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
  5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt: 4.
  6. Võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus järgmiste hageja nõuete osas: 2 4.1.
  8. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost, nõue kostjate vastu solidaarselt 2000 eurot; 4.1.
  10. aastal traktorite MF 4455, MF 7497, MF 7499, MF 8670, MF 8680 ost, nõue kostjate vastu solidaarselt 41 000 eurot; 4.1.
  12. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles OÜ Aaspere Agro hankis viljakuivati seadmed, nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000 eurot; 4.1.
  14. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus, nõue Aimur Ilissoni vastu 8200 eurot; 4.1.
  16. aastal Põldhiire kinnistu ostmine OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus ning vahe omastamine Lauri Paluveeri kasutades, nõue Aimur Ilissoni vastu 9765 eurot; 4.1.
  18. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 19 948 eurot 80 senti; 4.1.
  20. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine OÜ-le Aaspere Agro kõrgema hinnaga kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 6000 eurot; 4.1.
  22. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles OÜ Aaspere Agro ostis kaupa Agroproff OÜ-lt, nõue kostjate vastu solidaarselt 4000 eurot; 4.1.
  24. aastal kahju tekitamine seoses teraviljalõikuse teenuse ostmisega Kõrgemäe Agro OÜ-lt ning antud rahasumma omastamine, nõue kostjate vastu solidaarselt 37 134 eurot; 4.1.
  25. Kostjate poolt vara omastamine summas 37 134 eurot seoses
  26. a OÜ Mapri poolt lauda ehitamisega; 4.1.
  27. Aimur Ilissoni vastu konkurentsikeelu rikkumisest tulenev nõue summas 39 000 eurot; 4.1.
  28. Aimur Ilissoni vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud rahasumma 8245 eurot 92 senti. 4.
  29. Rahuldada Osaühingu Aaspere Agro hagi Aimur Ilissoni ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID vastu kahju hüvitamiseks osaliselt. 4.
  30. Mõista Aimur Ilissonilt ja OÜ-lt FARMI KONSULTATSIOONID solidaarselt OÜ Aaspere 3 Agro kasuks välja kahju hüvitis 303 491 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 112 416 eurot 39 senti alates hagi esitamisest
  31. juunil 2017 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o
  32. veebruarini
  33. 4.
  34. Mõista Aimur Ilissonilt ja OÜ-lt FARMI KONSULTATSIOONID solidaarselt OÜ Aaspere Agro kasuks välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.

veebruarist 2022 põhinõudelt (303 491 eurot) kuni selle kohustuse täitmiseni. 4.

  1. Mõista Aimur Ilissonilt OÜ Aaspere Agro kasuks välja kahju hüvitis 77 360 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 28 654 eurot 99 senti alates hagi esitamisest
  2. juunil 2017 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o
  3. veebruarini
  4. 4.
  5. Mõista Aimur Ilissonilt OÜ Aaspere Agro kasuks välja viivis

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.

veebruarist 2022 põhinõudelt (77 360 eurot) kuni selle kohustuse täitmiseni. 4.

  1. Asendada kohtuotsusega OÜ FARMI KONSULTATSIOONID tahteavaldus Maanteeameti liiklusregistris registreeritud sõiduki Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärk XXXXXX omanikukande muutmiseks selliselt, et omanikukanne OÜ FARMI KONSULTATSIOONID kustutatakse ning selle asemel kantakse omanikuna sisse OÜ Aaspere Agro. 4.
  2. Määrata kindlaks käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 5.3.–5.
  3. rahuldatud nõuete täitmise järjekord: nõuete täitmiseks teostatud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. 4.
  4. Jätta jõusse Tartu Maakohtu
  5. mai
  6. a ja
  7. juuni
  8. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. 4.
  9. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses poolte endi kanda.
  10. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule 30 kättetoimetamisest. 4 esitada päeva kassatsioonkaebuse jooksul otsuse Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  11. Osaühing Aaspere Agro (hageja) esitas
  12. mail 2017 Tartu Maakohtule taotluse hagi tagamiseks enne hagiavalduse esitamist, taotluse kohaselt on hagejal nõue Aimur Ilissoni (kostja I) ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID (kostja II) vastu. Maakohus rahuldas
  13. mai
  14. a määrusega taotluse, seadis kostja II kinnistutele kohtulikud hüpeteegid, arestis kostja II pangakontod, sõidukid ja talle kuuluva hüpoteegi.
  15. juuni
  16. a määrusega asendas kohus kostja II kontode aresti kohtulike hüpoteekidega kahele kostja I kinnistule ning arestiga mõlema kostja maksutagastuse nõuetele.
  17. Hageja esitas
  18. juunil 2017 hagiavalduse, milles palus mõista enda kasuks välja kostjatelt solidaarselt kahjuhüvitise 787 124 eurot 69 senti ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning kostjalt I kahjuhüvitise 198 008 eurot 40 senti ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja täpsustas nõuet

  1. detsembri
  2. a hagis ning palus mõista välja kostjalt I 95 325 eurot ja kostjatelt solidaarselt 587 344 eurot. Hageja palus mõista nii kostja I kui ka kostjate vastu solidaarselt esitatud nõuetelt viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, kuni kohustuse täitmiseni, määrates, et nõuete täitmiseks teostatud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Hageja vähendas oma nõudeid käibemaksu võrra. Hageja palus kohustada kostjat II andma nõusolek Põdrametsa kinnistu nr XXXXXXX suhtes kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ning hageja omanikuna sissekandmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja omandi kaotuse eest hüvitise 18 694 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt summalt, määrates ära tasutud summade eri kohustuste katteks arvestamise korra. Hageja palus kohustada kostjat II andma nõusolek sõiduki Toyota Land Cruiser 120 suhtes Maanteeameti registris omaniku kande muutmiseks ja hageja omanikuna sisse kandmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja omandi kaotuse eest hüvitise 17 500 eurot ja seadusjärgse viivise nimetatud summalt, määrates ära tasutud summade eri kohustuste katteks arvestamise korra. Hagiavalduse kohaselt oli kostja I hageja juhatuse liige ajavahemikul

  1. jaanuarist 2007 –
  2. maini
  3. Samuti oli kostja I juhatuse liige teistes ühingutes, kes koos hagejaga kuuluvad Vaklak OÜ kontserni. Hageja õiguseellasteks kuni
  4. juulini 2015 olid OÜ Evalo ja OÜ Haljala Agro. Kostja I on ühingute juhtimisel ja esindamisel tekitatud hagejale ja teistele 5 Vaklak OÜ kontserni kuuluvate juriidilistele isikutele kahju 803 243 eurot, enamikus hagejale. Kostja I tekitas kahju erinevatel viisidel, sh viis õigusvastaselt olulises ulatuses hageja raha kostja I ainuosalusega kostja II äriühingusse.
  5. mail 2017 edastati kostjale I teade ja otsus tema tagasikutsumise kohta hageja ja teiste äriühingute juhatusest. Kostja I pidi hageja juhatuse liikmena hageja nimel ostu- ja müügitehingud sõlmima selliselt, et ost või müük toimunuks ilma kostjale I endale, tema ainuosalusega ettevõttele kostjale II, või teistele isikutele alusetut vahendustasu maksmata. Kõik tehingud oleks kostja I võinud sõlmida algse ostja/müüjaga vahendustasude võrra soodsamate hindadega. Seega on hagejale (või teistele OÜ Vaklak kontserni kuuluvatele äriühingutele) tekkinud kahju ulatuses, millises võeti tehingutelt vahendustasu. Hageja teised juhatuse liikmed ei olnud rikkumistest teadlikud, kuivõrd juhatuse liikmete kohustuste jaotuse kohaselt oli hageja tegevjuhtimine kostja I vastutusalas. Kostja I võttis vastu hagejale majanduslikult kahjulikke otsuseid. Kostjal I ei olnud tehingute tegemiseks osaniku nõusolekut. Kostja I oleks saanud teha tehingud oluliselt soodsamalt, seetõttu ei ole oluline kaupade, teenuste ja kinnistute turuhind vaid selle reaalne hind, s.o hind, millega hageja saanuks osta või müüa kaupu, teenuseid ja kinnistuid, kui ei oleks olnud vahendajaid, st ostes otse müüjalt või müües otse ostjale. Kostja I on pööranud hageja tehingute käibe majanduslikult põhjendamatult ja lojaalsuskohustust rikkuvalt iseenda äriühingu kasuks ning hageja on tõendanud rahade laekumist kostjale II. Kostja I oli ja on kostja II ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Kostjale II laekunud raha on OÜ Vaklak kontserni kuuluvatelt äriühingutelt omandatud vara. Hageja nimel tehingute tegemisel on kostja I kasutanud vahendajaid. Tehingu tegemise ajale väga lähedasel ajal on kostja II esitanud arve hageja tehingupartnerile, sageli selgitusega „vahendustasu“ vms. Enamasti oli hageja tasunud lepingupartnerile tasu enne, kui väidetavad vahendajad arved algsele müüjale/ostjale tasusid. Kostja II vastutab tekitatud kahju eest kaastäideviijana. Kostjale II tuleb omistada kostja I teadmine sellest, et vaidlusaluste tegudega kahjustatakse hageja vara. Kostja II vastutus ei põhine lojaalsuskohustuse täitmata jätmises, vaid kostja II vastutab hageja ees lepinguvälise kahju regulatsiooni alusel. Kostja I osales kahju tekitanud tegevustes nii hageja juhatuse liikmena kui ka kostja II esindajana ja juhina. Kostja I kui juhatuse liikme vastu esitatud nõuete aegumine on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 3 tulenevalt üldiselt viis aastat rikkumisest, kuid käesolevalt saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg-st 3 tulenevalt kostja I vastu esitada ka vanemaid kui viieaastaseid nõudeid. Hageja sai teada kostja II poolsest kahju tekitamisest kevadel
  6. a, mistõttu ei ole ükski kostja II vastu esitatud nõue aegunud. Kostjad on teostanud järgmisi hagejale kahju tekitanud tehinguid.
  7. Kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey Ferguson) 8680 ost märtsis
  8. Kahju 46 000 eurot, hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 25 500 eurot (käibemaksu võrra vähem). Tehnika osteti hagejale järgmist skeemi kasutades: Konekesko Eesti AS müüs tehnika Agricom Tehika OÜ-le, kes müüs selle OÜ-le Agritehnik, kellelt tehnika ostis hageja. Hageja tasus nii teleskooplaadurite kui traktori eest enne, kui Konekesko Eesti AS oli nende eest Agricom Tehnika OÜ-le arved esitanud ja raha saanud. Seega tasuti Konekesko Eesti ASle tehnika eest hagejalt saadud rahaga. Kostja I hageja juhatuse liikmena ja U.N. Konekesko Eesti AS-i töötajana korraldasid skeemi, kus hageja ostis kõnealused teleskooplaadurid 180 000 euroga, samas kui Konekesko Eesti AS müüs need 159 000 euroga, vahe on 21 000 eurot. Traktori ostis hageja 174 000 euroga, Konekesko Eesti AS müüs selle 149 000 euroga. Kui kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks hageja saanud osta teleskooplaadurid ja traktori hinnaga, millega Konekesko Eesti AS need algselt müüs. Lojaalsuskohustuse rikkumise 6 tõttu tekkis hagejale kahju 46 000 eurot (21 000 + 25 000). Nimetatud summast omandas kostja II 25 500 eurot, sest esitas
  9. märtsil 2013 OÜ Agritehnik esindajale U.N. arve masinamüügi vahenduse eest. Ülejäänud 20 500 eurot jagasid teadmata vahekorras omavahel OÜ Agritehnik ja Agricom Tehnika OÜ.
  10. Randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ost mais
  11. a. Kahju 34 000 eurot, hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 15 000 eurot (käibemaksu võrra vähem). Tehnika osteti hagejale sama skeemi kasutades. Hageja ostis randaali ja kombaini 308 000 euroga, Konekesko Eesti AS müüs need 274 000 euroga, vahe on 34 000 eurot. Nimetatud summast omandas kostja II 15 000 eurot, sest esitas
  12. mail 2013 OÜ Agritehnik esindajale U.N. arve masinamüügi vahenduse eest. Ülejäänud 19 000 eurot jagasid teadmata vahekorras omavahel OÜ Agritehnik ja Agricom Tehnika OÜ.
  13. Niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ost
  14. a lõpus –
  15. a algul. Kahju 10 000 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Tehnika osteti hagejale nii, et Konekesko Eesti AS müüs tehnika kostjale II, kes müüs need OÜ-le Agritehnik, kellelt hageja need ostis. Kostja II ostis niidukid 48 000 euro eest, müüs 53 000 euroga, hageja omandas need hinnaga 58 000 eurot. Kui kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks hageja saanud osta niidukid hinnaga, millega Konekesko Eesti AS algselt müüs, hagejale tekkis kahju 10 000 eurot. Hageja esitab 10 000 euro suuruse kahjunõude mõlema kostja vastu kuigi kostja II sai kahjust tulu 5000 eurot, kuna kostjad vastutavad solidaarselt kogu kahju eest

§ 1045lg 4 ja § 137 lg 1 alusel.

  1. Traktorite MF 8670, MF 8690 ja kombaini Claas Lexion 560 müük
  2. aastal. Kahju 93 476 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Nimetatud tehingutega müüdi hagejale kuuluvad traktorid edasi OÜ-le Agritehnik, kes müüs need kostjale II ja viimane müüs need edasi Konekesko Eesti AS-le. Hagejal ja Konekesko Eesti AS-i
  3. detsembri 2014 kokkuleppe kohaselt ostab Konekesko Eesti AS tagasi traktori Massey Ferguson 8670 hinnaga 105 000 eurot ning traktori Massey Ferguson hinnaga 75 000 eurot. Traktorid MF 8670 ja MF 8690 ning kombaini müüs Konekesko Eesti AS-le aga kostja II järgmiste hindadega: MF 8670 106 140 eurot, MF 8690 75 815 eurot ja kombain 141 521 eurot. Masinate eest tasus faktooringlepingu alusel Nordea Finance Estonia AS kokku 384 000 eurot. Samal päeval, kui kostja II esitas arved nimetatud masinate eest Konekesko Eesti AS-ile, edastas OÜ Agritehnik kostjale II arved: traktori MF 8670 eest 90 000 eurot, traktori MF 8690 eest 55 000 eurot ja kombaini Lexion 560 eest 110 000 eurot. Hageja nimel esitas kostja I
  4. märtsil 2015 arved OÜ-le Agritehnik järgmiselt: MF8670 eest 80 000 eurot, MF8690 eest 50 000 eurot ja kombaini Claas Lexion eest 120 000 eurot. Nimetatud arved on OÜ Agritehnik tasunud, kokku 230 000 eurot. Seejuures ostis Konekesko Eesti AS samad masinad 323 476 euroga, vahe 96 476 eurot. Hagejale ja tema õiguseellasele Haljala Agro OÜ-le tasuti kõnealuste traktorite ja kombaini eest Konekesko Eesti AS-ilt saadud rahaga. Kui kostja I oleks täitnud oma lojaalsuskohustust, oleks hageja saanud müüa kõnealused traktorid ja kombaini hinnaga, millega Konekesko Eesti AS need ostis. Lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju 93 476 eurot. Nimetatud summast sai 68 476 eurot kostja II ja ülejäänud 25 000 eurot OÜ Agritehnik. Hageja esitab 93 476 euro suuruse kahjunõude mõlema kostja vastu, kuigi kostja II sai kahjust tulu 68 476 eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju eest

§ 1045lg 4 ja 137 lg 1 alusel.

Traktori Jaguar 860 müük

  1. aastal. Kahju 9346 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Nimetatud tehingutega müüdi hagejale kuuluvad traktorid edasi OÜ-le Agritehnik, kes müüs need kostjale II ja viimane müüs need omakorda edasi Konekesko Eesti AS-le. Konekesko Eesti AS-i ja hageja vahel
  2. jaanuaril 2016 sõlmitud lepingu nr 302/16-16 kohaselt pidi Konekesko Eesti AS ostma hagejalt traktori Jaguar 860 hinnaga 230 000 eurot (lisandub käibemaks). Seda kokkulepet ei täidetud.
  3. märtsil 2016 väljastas kostja I kostja II nimel Konekesko Eesti AS-ile arve nr 171 traktori Jaguar 860 (hageja vara) eest summas
  4. 7 232 346 eurot ilma käibemaksuta.
  5. märtsil 2016 väljastas hageja kostja I juhtimisel sama traktori Jaguar 860 eest arve nr M00011 OÜ-le Agritehnik summas 223 000 eurot. OÜ Agritehnik tasus arve kahe osamaksega
  6. märtsil 2016 ja
  7. märtsil
  8. U.N. Konekesko Eesti AS-i töötajana ning kostja I hageja juhatuse liikmena korraldasid skeemi, kus hageja sai traktori eest 223 000 eurot samas, kui Konekesko Eesti AS maksis selle eest kostjale II 232 346 eurot olukorras, milles hageja ja Konekesko Eesti AS-i vahel oli kirjalik kokkulepe, et 230 000 eurot antud tehnika eest tasutakse hagejale. Seega oleks kostja I pidanud korraldama hageja traktori müümise kõrgema hinnaga ja hagejal on tekkinud kahju 9346 eurot (232 346 – 223 000). Tekitatud kahjust omandas/rikastus kostja II 5846 euro võrra, ülejäänud summa omandas OÜ Agritehnik. Hageja esitab 9346 eurose kahjunõude mõlema kostja vastu kuigi kostja II sai kahju tekitamisest tulu 5846 eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju eest

§ 1045lg 4 ja § 137 lg 1 alusel. 6. Traktorite Fendt 930 ja Mc

Cormick Jaguar 860 müük

  1. aastal. Kahju 32 000 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Aravete Agro AS ja Arme Turvas OÜ müüsid traktorid Massu Mõisa Tallid OÜ-le, kes müüs need edasi kostjale II, kes omakorda müüs need kõrgema hinnaga Konekesko Eesti AS-le. Aravete Agro AS ja Arme Turvas OÜ on oma nõuded loovutanud hagejale. Aravete Agro AS-il oli kokkulepe Konekesko Eesti AS-ga traktori Fendt 930 Vario TMS müümiseks ja Arme Turvas OÜ-l traktori McCormick MTX 140 müümiseks. Kokkuleppeid ei järgitud, sest kostja II esitas juba järgmisel päeval arved Konekesko Eesti ASle samade traktorite müümise kohta hinnaga 65 000 eurot (Fendt) ja 20 000 eurot (McCormick), arved tasuti
  2. mail
  3. Kostja I, tegutsedes Aravate Agro AS ja Arme Turvas OÜ juhatuse liikmena, andis
  4. aprillil 2017 mõlemad traktorid üle Massu Mõisa Tallid OÜ-le, kes tasus
  5. mail 2017 nende eest Aravete Agro AS-le 45 000 eurot ja Arme Turvas OÜ-le 8000 eurot, kokku 53 000 eurot. Massu Mõisa Tallid OÜ oli
  6. mail 2017 edastanud arved kostjale II mõlema traktori müümise kohta: Fendt hinnaga 46 600 eurot ja McCormick 55 000 eurot. Kostja I müüs kõnealused traktorid 53 000 euroga (45 000+8000), samas kui Konekesko Eesti AS maksis nende eest vastavalt eelnevalt kokkulepitule 85 000 eurot. Tekitatud kahjust 2000 eurot (55 000 - 53 000) omandas Armand Reinmaa ja OÜ Massu Mõisa Tallid. Ülejäänud summa 30 000 eurot omandas kostja II. Hageja esitas 32 000 euro suuruse kahjunõude mõlema kostja vastu kuigi kostja II sai kahjust tulu 30 000 eurot, sest vastutus on solidaarne kogu kahju eest

§ 1045lg 4 ja § 137 lg 1 alusel.

7. Viljakuivati seadmete ostmine ja kuivati ehitus 2015. aastal. Kahju 90 000 eurot, mida hageja nõuab kostjatelt solidaarselt. Hageja kostja I juhtimisel ostis viljakuivati laienduse OÜ-lt Agritehnik, keda esindas U.N.. 17. aprillil 2015 sõlmitud ostu-müügilepingu nr 1/15 p-i 1.1 järgi ostis hageja OÜ-lt Agritehnik kuivatikompleksi seadmed „vastavalt OÜ Agritehnik pakkumisele“. Vastava hinnapakkumise kohaselt oli seadmete hinnaks 1 275 600 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu p-i 2.1. kohaselt oli aga seadmete hinnaks koos käibemaksuga 1 494 000 eurot ehk ilma käibemaksuta 1 245 000 eurot. Tasumine oli ette nähtud kolme osamaksena. Iga osamakse kohta esitas OÜ Agritehnik hagejale arved, mis tasuti. Tasutud kogusumma vastab lepingule (1 494 000 eurot). Pärast iga osamakse tasumist esitas kostja II arved OÜ-le Agritehnik, pärast kolmandat osamakset esitati kaks arvet. Arvete selgitustes on märgitud „Masinamüügi vahendustasu“ (kaks esimest arvet) ja „Projekti juhtimine“ (kaks viimast arvet). Kokku esitas kostja II OÜ-le Agritehnik arveid summas 90 000 eurot. OÜ Agritehnik on arved tasunud. Nimetatud summa võrra oleks hageja saanud tehingu odavamalt, kui kostja I oleks hoidunud ebaseaduslikust vahendustasust. Seega pööras kostja I koostöös U.N. ja OÜ-ga Agritehnik raha ebaseaduslikult kostja II kasuks. 8. Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna. Hageja nõuab tekitatud kahju 67 360 eurot hüvitamist üksnes kostjalt I. Kahju nõuet on vähendatud 99 900 euro võrra. 17. augustil 2015 sõlmiti hageja ja AS-i Ruixi Mõis (registrist 8 kustutatud) vahel kinnistute müügileping ja kasutamise korra kindlaksmääramise leping ja asjaõigusleping, mille p-i 5.1 kohaselt müüs AS Ruixi Mõis hagejale kinnistust Ruixi-Sigala 2937/4110 suuruse kaasomandi osa (71%) registriosaga nr XXXXXXX, mis koosnes kolmest maatükist katastritunnustega XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX hinnaga 150 000 eurot, ja Ruixi kinnistu registriosaga nr XXXXXXX, mille koosseisu kuulusid maatükid katastritunnustega XXXXXXXXXXXXX (8,52

  1. ha)ja XXXXXXXXXXXXX (12,47
  2. ha)hinnaga 211 260 eurot. Kokku oli kahe kinnistu müügihind 361 260 eurot. Sama lepinguga lepiti kokku kinnistu Ruixi-Sigala kasutuskord. Kostja I tegevusega tekitati hagejale kahju järgmiselt: 8.1. Hageja tasus Ruixi kinnistu tegelikult kokkulepitust rohkem 137 795 eurot. Kostja I oli hageja esindajana kevadel 2015 saavutanud AS-i Ruixi Mõis esindajaga kokkuleppe müüa kinnistu hinnaga 3500 eurot/ha, tegelikult müüdi kinnistu hinnaga 10 064 eurot/ha. Arco Vara AS-i hinnangul oli kinnistu turuväärtus 17. augusti 2015. a seisuga 80 000 eurot (3811 eurot/ha), seega oli kokkuleppeline hind 3500 eurot/ha ka maa turuhind. 8.2. Hageja tasus Ruixi-Sigala kinnistu eest turuhinnast ja kokkulepitust kõrgemat hinda. 17. augusti 2015 kinnistu kasutuskorra kohaselt jäi hageja kasutada nimetatud kinnistust vaid 29,37 ha suurune hoonestamata maa-ala katastriüksusest XXXXXXXXXXXXX (mitte kogu katastriüksus). Kasutuskorraga jagati katastriüksus 23. oktoobril 2015 kaheks eraldiseisvaks üksuseks: 27202:001:0136 ja XXXXXXXXXXXXX. Seejärel sõlmisid AS Ruixi Mõis, hageja, OÜ Sponsum (registrist kustutatud) ja kostja II 18. veebruaril 2016 kinnistu valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe lõpetamise, märkuse kustutamise avalduse, kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise kokkuleppe, ettevõtte üleandmise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, pandilepingu ja asjaõiguslepingud. Hageja ja AS Ruixi Mõis leppisid kokku kaasomandi lõpetamise Ruixi-Sigala kinnistu suhtes ja kinnistu jagamise: Ruixi-Sigala kinnistu jagati kaheks eraldi kinnistuks vastavalt kinnistu varasemale kasutuskorrale. AS-le Ruixi Mõis jäi kinnistu nimega Ruixi-Sigala pindalaga 11,8 ha, mis koosnes kolmest katastriüksusest ja hagejale jäi Ruiksipõllu kinnistu, mille koosseisu kuulus katastriüksus katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX pindalaga 29,29 ha. Seega omandas hageja kostja I juhtimisel ja esindamisel Ruiksipõllu kinnistu, mille koosseisu kuulus katastriüksus katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, pindalaga 29,29 ha, 150 000 euro eest, 5121 eurot/ha. Kinnistu eest on tasutud kokkulepitust rohkem, sest 2015. a kevadel oli kostja I ja AS-i Ruixi Mõis esindaja vahel kokku lepitud kinnistute hinnaks 3500 eurot/ha. Seega oleks kinnistu hind pidanud olema 102 515 eurot. Arco Vara AS-i hinnangul oli hagejale müügi tulemusena jäänud kinnistu (katastrinumber XXXXXXXXXXXXX; 29,29
  3. ha)turuväärtus 17. augusti 2015 seisuga 114 000 eurot. Ka 18. veebruari 2016. a ettevõtte üleandmise lepingu p-s 3.4 on AS Ruixi Mõis ja hageja hinnanud kinnistute jagamisel tekkinud hagejale jäänud Ruiksipõllu kinnistu väärtuseks 102 515 eurot. Hageja tasus seega kinnistu Ruiksipõllu eest vähemalt 36 000 eurot kõrgemat hinda. Kokku on kostja I tekitanud hagejale kahju 167 260 eurot, kuid hageja teatel vähendas kostja I kahju 99 900 euro võrra. 18. veebruaril 2016 sõlmitud lepingu p-s 6.2 tunnistasid AS Ruixi Mõis, OÜ Sponsum ja hageja, et 17. augusti 2015. a kinnistute müügilepinguga, millega hageja ostis kinnistud Ruixi ja Ruiksipõllu, maksis hageja AS-ile Ruixi Mõis kõrgemat hinda 100 000 eurot, mis kuulus AS Ruixi Mõis poolt hagejale tagastamisele. Vastav kohustus on täidetud 14. ja 15. aprillil 2016. Hüvitamata kahju on 67 360 eurot. 9. AS-ile Ruixi Mõis põhjendamatult suure krediidi võimaldamine. Kahju 124 439 eurot 39 senti (94 637,88 + 29 861,51), mis on esitatud kostjate vastu solidaarselt. Kui kostja I tegeles AS-i Ruixi Mõis ettevõtte võõrandamise organiseerimisega, kasvas AS-i Ruixi Mõis jooksev võlgnevus hageja ees. 2. aprillil 2015 oli võlgnevus 11 552 eurot 40 senti, kuid 31. detsembriks 2015 oli see kasvanud 94 637 euro 88 sendini. Selline krediit ilma tagatisteta oli ilmselgelt 9 põhjendamatu, põllumajanduses oleks maksimaalseks ilma tagatisteta krediidiks 10 000 eurot. Alates 18. veebruarist 2015 tulnuks käsitleda OÜ-d Sponsum ja AS-i Ruixi Mõis sama ettevõttena ja arvestada, et tasumata võlgnevus on juba 90 000 eurot. Siiski müüs hageja kostja I juhtimisel teravilja edasi ja ainuüksi suvel 2016 oli OÜ Sponsum võlg 29 861 eurot. Kui kostja I poleks kaupa krediiti andnud, oleks hageja saanud müüa kaupa teistele klientidele. Samuti ei taganud kostja I 18. veebruari 2016 ettevõtte üleandmise lepingus hageja huve, kuna ei seadnud hageja nõude tagamiseks hageja kasuks hüpoteeki. Hagejal oli nõue AS-i Ruixi Mõis vastu 94 637 eurot 88 senti. Lepinguga seati hüpoteek suurusega 400 000 eurot kostja II kasuks võlgnevuse tagamiseks, mida ei eksisteerinud. Selline kostja I tegevus viis nõudeõiguse väärtuse langemiseni. Kostja I rikkus lojaalsuskohustust kui jättis hageja kohustuse hüpoteegiga tagamata. Hageja andmetel oli Sponsum OÜ kostja I kontrolli all olev ettevõte. Kostja I hageja esindajana loovutas 21. oktoobril 2016 hageja nõude 124 499 eurot 39 senti OÜ Sponsum vastu kostjale II, kes pani selle maksma OÜ Sponsum pankrotimenetluses. Nõude loovutus toimus hagejale kahjulikel tingimustel: lepingu p-i 4.1 kohaselt oli tasuks summa, mis oleks võrdne summaga, mille loovutaja oleks saanud pärast jaotusettepaneku kinnitamist ja väljamaksete tegemist nõude esitamisel võlgniku pankrotimenetluses kui nõue oleks võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõudena ning lisaks 5% väljamaksmisele kuuluvast summast. Lepingu p-i 4.2 järgi kuulunuks tasu tasumisele 30 päeva jooksul pärast võlgniku pankrotimenetluses väljamaksete tegemist ja summade laekumist. Kostja II esitas loovutuse teel saadud nõude koos muu nõudega OÜ Sponsum pankrotimenetlusse ja sisustas selliselt oma 400 000 euro suurust hüpoteeki 124 499 euro 39 sendi nõudega, mida tal enne ei olnud. Kostja II loovutas nõuded Sponsum OÜ vastu, sh hageja nõude, edasi Advokaadibüroole Reinmaa. Hagi esitamise seisuga ei olnud täidetud hagejale loovutuse eest tasumise kohustus. Kostja II rikastus nõudeõiguse võrra, mille sai tõenäoliselt 100% rahuldatud. 10. Põdrametsa kinnistu omastamine hageja töötajat T. P.d kasutades 2015. aastal. Hageja õiguseellane OÜ Eval ostis septembris 2014 Tammela kinnistu hinnaga 40 000 eurot, hektari hind 2941 eurot. Märtsis 2015 jagas kostja I hageja esindajana kinnistu mitmeks kinnistuks. Hageja müüs 15. mai 2015. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga uue jagamise tulemusel tekkinud kinnistu (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, 6,87ha, Põdrametsa) T. ja A.P. ühisomandisse. Kinnistu müügihinnaks oli lepingu p 3.3.2 kohaselt 3000 eurot. Kostja I hageja esindajana kinnitas lepingus, et müügihind on müüjale (hagejale) enne lepingu sõlmimist tasutud. Tegelikkuses ei ole seda summat hagejale laekunud. 12. juuni 2015 kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepinguga müüsid T. ja A. P. Põdrametsa kinnistu kostjale II, lepingu p 5.1 kohaselt oli kinnistu müügihind 3000 eurot, mis oli sama lepingupunkti kohaselt müüjatele tasutud. Tegelikkuses sellist raha ei liikunud. Põdrametsa kinnistu tegelik väärtus oli 18 694 eurot. Hageja võttis väärtuse aluseks maa hektari hinna 2721 eurot, mis on statistilisest madalam hind. T. ja A. P. tegutsesid kostja I juhendamisel varjamaks tegelikku tehingut, milleks oli kinnistu müük hagejalt kostjale II. Kinnistu omandamine kostja II poolt on tühine ning tühised on nii asjaõigusleping kui ka võlaõiguslik leping, sest tehingutes esindas kostja I juhatuse liikmena nii ostjat kui müüjat, samuti omandi üleandjat ja vastuvõtjat ning selliseks tegevuseks polnud osanik nõusolekut andnud. Hageja esitas nõude kinnisturaamatu kannete muutmiseks ja alternatiivselt kostjalt I ja kostjalt II kahjuhüvitise 18 694 eurot väljamõistmiseks. 11. Kostjale II kuuluva kombaini Claas Lexion 540 hooldustööde eest tasumine 2015. aastal. Kahju 1105 eurot 8 senti (vähendatud käibemaksu võrra) on esitatud kostjate vastu solidaarselt. Kombain Claas Lexion 540 kuulus kostjale II. Algselt kuulus kombain hagejale, hageja müüs selle märtsis 2015 OÜ-le Agritehnik, kes omakorda müüs selle kostjale II, kes müüs selle lõpuks Konekesko Eesti AS-le. Kostja I juhendamisel on hageja tasunud 30. oktoobril 2015 Konekesko Eesti AS-i samal päeval väljastatud arve nr 220259 summas 10 1326 eurot 8 senti. Seega tekitas kostja I hagejale kahju 1105 eurot 8 senti sellega, et tasus hageja vahenditest kostjale II kuuluva masina hooldustööde eest. 12. Liikurhekseldi eest ettemaksu tasumine OÜ-le Agritehnik 2015. aastal. Kahjunõue 10 000 eurot kostja I vastu. OÜ Agritehnik esindaja U.N. tegi hagejale 9. veebruaril 2015 hinnapakkumise liikurhekseldi Claas Jaguar 860 kohta. 8. veebruaril 2015 (s.o päev varem) oli OÜ Agritehnik esitanud hagejale 10 000 euro ettemaksu arve (käibemaksuta). Hageja tasus arve 10. veebruaril 2015. Hageja ostis liikurhekseldi 1. aprillil 2015 OÜ-lt Agritehnik Swedbank AS-i liisingu kaudu. Ettemaksu summat ei ole lepingus arvestatud. OÜ Agritehnik sai masina eest liisingfirma kaudu 306 000 eurot. Seega on OÜ Agritehnik saanud Claas Jaguari 860 eest 10 000 eurot maksumusest rohkem, mistõttu on OÜ Agritehnik U.N. ja kostja I korraldamisel omastanud vastavas ulatuses hageja vara. 13. Sõiduauto Toyota Landcruiser 120 omandi vormistamine kostja II nimele. Hageja esitas nõude omandikande tegemiseks nõusoleku andmise kohustamiseks või kahju 17 500 eurot hüvitamiseks. Hageja liisis Toyotat liisingulepingu nr 201202165 alusel, mis lõppes detsembris 2015. Liisingulepingu lõppedes tasus hageja Toyota jääkväärtuse ning sai Toyota omanikuks. Pärast seda registreeris kostja I Toyota omandi kostja II nimele. Kostja II ei ole olnud valmis sõiduki omandit vabatahtlikult hagejale ümber registreerima. Sellega on kostjad omastanud hageja vara sõiduauto väärtuse ulatuses, s.o 17 500 eurot. Hageja esitas 29. detsembri 2017. a hagiavalduse terviktekstis nõude veel järgmistel alustel: 2012. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost, kahju 7500 eurot; 2012. aastal Traktori MF 4455 ost, kahju 7000 eurot; traktorite MF 7497, MF 7499, MF 8670, MF 8680 ost, kahju 90 000 eurot; 2014. aastal kahju tekitamine 90 000 eurot tehingutes, millega hageja hankis viljakuivati seadmed; 2011. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine hagejale 8200 eurot kõrgema hinnaga; 2011. aastal Põldhiire kinnistu ostmine hagejale 9765 eurot kõrgema hinnaga, vahe omastamine Lauri Paluveeri kasutades; 2012. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine hagejale 19 948 eurot 80 senti kõrgema hinnaga; 2013. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine hagejale 6000 eurot kõrgema hinnaga; 2012. aastal kahju tekitamine 4000 eurot Agroproff OÜ-lt kaupa ostmise tehinguga; 2015. aastal kahju tekitamine 23 530 eurot Kõrgemäe Agro OÜ-lt teraviljalõikuse teenuse ostmisega ning nimetatud summa omastamine; Kostjate poolt 37 134 euro omastamine 2015. a OÜ Mapri poolt lauda ehitamisega; Kostja I vastu konkurentsikeelu rikkumisest tulenev nõue 39 000 eurot; Kostja I vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud nõue 8245 eurot 92 senti. Kostja II vastutab

§ 1043alusel, sest tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga.

Kostja II on teostanud majandustehingud teadvalt hageja omandit rikkuvalt. Kostja I oli hagejaga lepingulises suhtes ning temale tulenesid kohustused mh juhatuse liikme lepingutest. Kostjate ja teiste isikute (Agricom OÜ, Agricom Tehnika OÜ, Massu Mõisa Tallid OÜ, OÜ Agritehnik) vahel olid sõlmitud lepingud, mille lahutamatuks osaks oli hageja ostu- või müügitehing. Põllumajanduses ei tule tehnikavajadus üleöö ning tehingute paljusus ning muster osundab, et tegemist ei ole juhuslikkusega. Kostja II majandustegevuses muud käivet ei toimunud. Kostja II majanduskäive koosnes peamiselt hageja majandustegevuse/omandiga seotud tehingutest. Kostjate väide, nagu poleks tehingutes olnud tegemist samade masinatega, ei vasta tõele. Hageja tõi

  1. augusti
  2. a menetlusdokumendis välja arvetelt nähtuvad seosed. Enamiku tehnika ostu puhul kajastusid sõidukite VIN koodid või seerianumbrid. Kostjad pidid tõendama, 11 et hageja omandas masinad turuhinnaga. OÜ Agritehnik esindajaks tehingutes oli U.N., kes oli ka Konekesko Eesti AS-i müügimees. Kostja I teadis seda ja lojaalsuskohustust täitva juhatuse liikmena pidanuks veenduma, millist hinda pakub Konekesko Eesti AS. Kostjal I oli võimalus välistada tehingust OÜ Agritehnik, sest viimane ei olnud Konekesko Eesti AS-i müügiesindaja. Nii oleks hageja saanud osta tehnika hinnaga, millega müüs need Konekesko Eesti AS, hinnavahe on kahju, mille on kostjad solidaarselt hagejale tekitanud. Kostja I müüs hagejale kuulnud masinad madalama hinnaga OÜ-le Agritehnik vaatamata sellele, et tal oli Konekesko Eesti AS-ga olemas eelnev kokkulepe kõrgemas hinnas. Sama oli ka Aravete Agro AS-le ja Arme Turvas OÜ-le kuulunud masinatega, mis müüdi madalama hinnaga Massu Mõisa Tallid OÜ-le. Hageja oli masinate omanik ajal, mil kostja II need Konekesko Eesti AS-ile müüs ning ajal, mil OÜ Agritehnik müüs need kostjale II. Kostja I oleks saanud teha tehingu otse Konekesko Eesti AS-iga, kuivõrd just tema isiklikult ja kostja II esindajana toimetas müüki otse Konekesko Eesti AS-iga, teades müügihinda ja -võimalust. Ruixi kinnistu osteti hinnaga 10 064 eurot 79 senti / ha, kuigi hagejal oli kokkulepe AS-ga Ruixi Mõis maa ostmiseks hinnaga 3500 eurot / ha. OÜ Sponsum vastu oleva nõude loovutamine toimus äärmiselt kahjulikel tingimustel. Nõude loovutusega omandas kostja I oma ettevõttele (kostjale II) hageja nõudeõiguse, millega sisustas oma 400 000 euro suurust hüpoteegiga tagatud nõuet 124 499 euro 39 sendi osas. Kostja I jättis
  3. veebruari
  4. a lepingus hageja nõude hüpoteegiga tagamata. Kostjate väited seoses ettemaksuga 10 000 eurot, nagu oleks U.N. esitanud liisingueseme osas uue pakkumise
  5. märtsil 2015, kuid seekord 10 000 eurot kallimalt, on ebaõiged. Esitatud tõend ei ole koostatud mitte
  6. a, vaid alles 27.veebruaril
  7. Hageja arvestas OÜ Sponsum pankrotimenetluses kostja I poolt
  8. aprillil 2020 hagejale tasutud 23 128 eurot 59 senti hageja nõude 124 439 eurot 39 senti katteks (
  9. detsembri
  10. a hagiavalduse tervikteksti p 2.3.2, hageja
  11. augusti
  12. a menetlusdokumendi p 2.3.2), vaidluste vältimiseks põhiosa katteks. Konekesko Eesti AS poolt kriminaalmenetluses tasutud hüvitise on hageja lugenud hüvitiseks tehingute eest, mis teostati
  13. aastal. Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis esitas hageja nõude Konekesko Eesti AS, U.N., Eneken Pärnaste, OÜ Agritehnik ja M.O. vastu solidaarselt summas 361 976 eurot. Hageja teatas
  14. märtsil 2020 esitatud tsiviilhagi p-s 3.1, et ei esita nimetatud nõuded ning seda põhjusel, et Konekesko Eesti AS on nõuete katteks tasunud 100 000 eurot. Hageja loobus osaliselt oma nõuetest
  15. septembril
  17. Kostja I vaidles hagile vastu. Kostjate vastu esitatud nõuete puhul ei ole tegemist ühe ja sama kahjuga, mistõttu solidaarvastutus on välistatud. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud eeldused on täitmata. Kui juhatuse tegevust ei ole eraldi reguleeritud, siis eeldatakse, et mitmeliikmelise juhatuse puhul juhib juhatus osaühingut kollektiivselt. Hageja on vaidlusaluste tehingutega saanud alati vastusoorituse. Kuigi kostja I oli samaaegselt nii hageja kui kostja II juhatuse liige, ei ole ta teinud hageja ja kostja II vahel tehinguid. Ka muude tehingute tegemisel ei ole kostja I eelistanud isiklikke ega kostja II huve hageja omadele. Hageja heidab kostjale I ette ka tehinguid, mille pooleks hageja ei ole või mis ei ole kostjaga II seotud. Osade tehingute (viljakuivati ehitus, kahe niiduki Claas Disco ost, traktorite MF 8670 ja MF 8690 müük, kinnistu ost AS-lt Ruixi Mõis) puhul on hageja ainuosanik andnud nõusoleku vastava hinnaga tehingu tegemiseks, mistõttu on hageja ise või ka teised juhatuse liikmed olnud osaliselt vastutavad hagejale tekkinud kahju eest ning kostjalt I väljamõistetav kahjuhüvitis kuulub vähendamisele

§ 139lg 1 alusel.

12 Kostja I ei vastuta hagejale konkurentsikeelu rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja I ei olnud OÜ Sponsum juhtorgani liige. Hageja ja kostja II vahel on

  1. oktoobril 2016 sõlmitud OÜ Sponsum vastu suunatud nõude loovutamise leping. Hageja teadis, et nõue loovutati tasu eest. Hagi esitamise ajaks ei olnud tasu maksmise tähtaeg veel saabunud, kuna see oli seotud OÜ Sponsum pankrotimenetluse väljamaksete tegemisega. Läbi nõude loovutamise oli hagejal võimalik oma nõue täita suuremas ulatuses, kui ta oleks esitanud nõude OÜ Sponsumi pankrotimenetluses, sest hageja pidanuks esitama oma nõude pandiga mittetagatud nõudena. Kostja I hageja juhatuse liikmena pidas OÜ-ga Sponsum läbirääkimisi, et viimane täidaks hagejale oma kohustused võimalikult kiiresti, mistõttu tegi OÜ Sponsum hagejale
  2. juulil 2016 väljamakse 30 000 eurot, mis oli OÜ Sponsum viimane väljamakse enne pankrotiavalduse esitamist. OÜ Sponsum maksejõutus tekkis
  3. a juulis ootamatult. Harju Maakohus kinnitas
  4. aprillil 2020 tsiviilasjas nr 2-16-11597 OÜ Sponsum pankrotimenetluses lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Kostja II teise rahuldamisjärgu nõuded OÜ Sponsum pankrotimenetluses olid kokku 124 499 eurot 39 senti ning väljamakse oli 22 027 eurot 23 senti. OÜ Sponsum tegi
  5. aprillil 2020 väljamakse kostja II nõude eest kostja I pangakontole 22 027 eurot 23 senti. Kostja I kandis OÜ-lt Sponsum saadud väljamakse edasi hagejale, millele lisandus ka
  6. oktoobri
  7. a nõude loovutamise lepingus kokkulepitud tasu 5%, s.o kokku 23 128 eurot 59 senti. Sellega on täidetud kostja II nõude loovutamise lepingust tulenev kohustus hageja ees. Kui hageja oleks oma nõude esitanud OÜ Sponsum pankrotimenetluses, siis oleks hageja saanud väljamakse 22 027 eurot 23 senti. Hageja jaoks oli nõude loovutamise leping kasumlik. Hageja arvamus, et
  8. veebruari
  9. a lepinguga seati hüpoteek kostja II kasuks mitteeksisteeriva kohustuse tagamiseks, on oletuslik. Ka kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud ega rikastunud hageja vara arvelt. Kostjad ei saa vastutada tekitatud kahju eest solidaarselt. Tegemist on erinevate rikkumistega, mille tagajärjeks on erineva sisuga kahju. Kostja I vastu ei saa esitada nõuet kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, selle välistab

§ 1044lg 2.

Kui kostja I tegevus vastab nii õigusvastaselt kahju tekitamisele kui ka lepingu rikkumisele, tuleb kohaldada lepingu rikkumist reguleerivaid sätteid. Kostjal I oli hagejaga juhatuse liikme leping. Üheltki esitatud vahendustasu arvelt ei nähtu, et tegemist oleks hageja poolt kirjeldatud tehingute jadas sama tehnika või samade masinatega. Hageja näeb vara omastamist Konekesko Eesti AS ja kostja II vahelise ning OÜ Agritehnik ja hageja vahelise tehingu hindade vahes. Seejuures ei ole hageja esimeste tehingute pooleks. Hageja ei saa vaidlustada kolmandate isikute omavahelisi tehinguid ja nende tingimusi. Kõik vaidlusalused tehingud tehti turutingimustel. Isegi kui Konekesko Eesti AS müüs OÜ-le Agritehnik tehnika odavamalt võrreldes OÜ Agritehnik ja hageja vahel kokkulepituga, ei tähenda hinnavõrdlus, et tegemist oleks hagejale tekkinud kahjuga. Kostja I ei ole tehingutelt vahendustasu saanud. Osa hageja nõuetest, s.o nõuded, mis tulenesid 2011.–

  1. a tehingutest, on aegunud. Konekesko Eesti AS maksis hagejale 200 000 eurot sama kahju hüvitamiseks, mida hageja nõuab käesolevas tsiviilasjas kostjatelt. Samuti hüvitas T. P. hagejale väidetava kuriteoga tekitatud kahju 1500 eurot. Mitte miski ei viita üheselt, et hageja poolt viljakuivati osamaksete eest enamtasutud raha kanditi kostjale II. OÜ Agritehnik ei ole hagejale kokkuleppeväliseid arveid esitanud ja seega pole hageja ka tasunud rohkem kui oli kokku lepitud ostu-müügilepingus. Kombaini hooldustööd olid kokku lepitud hageja ja teenuse osutaja Kõrgemäe Agro OÜ vahel. Hageja ei ole tõendanud sõiduki Toyota Land Cruiser õiget väärtust. 13 Hageja ainuosanik soovis omandada u 200 ha põllumaad ning eraldas selleks 700 000 eurot. Kostja I ülesanne oli otsida sobivad kinnisasjad ning korraldada tehingud. Hageja soovis omandada kinnisasju AS-lt Ruixi Mõis ning tema osanikult Väigo Pihlakult. Kostja I möönis, et
  2. augusti 2015 lepingu alusel tasuti AS-le Ruixi Mõis rohkem, tegemist oli ettemaksuga järgnevate tehingute arvelt. Hagejal ja AS-l Ruixi Mõis oli ettemaksu kokkulepe. Hagejal oli kokkulepe AS-ga Ruixi Mõis ja V. Pihlakuga, et hageja ostab kõik neile kuuluvad kinnistud.
  3. veebruari
  4. a ettevõtte müügilepingus leppisid hageja ja AS Ruixi Mõis kokku, et hageja tasub 100 000 eurot OÜ Sponsumi eest tasu ettevõtte omandamise eest ning 261 260 eurot loetakse tasutuks hageja omandatud kinnisasjade eest. Tehinguga jäi OÜ Sponsum võlglaseks hageja ees 100 000 euro tasumise osas. OÜ Sponsum likvideeris oma kohustuse
  5. aprillil 2016, kui tasus V.P. Haldus OÜ-le hageja eest 99 900 eurot. Hageja ise tasus kinnistute ostu-müügilepingu alusel V.P Haldus OÜ-le 358 740 eurot, kokku on kinnistute eest tasutud 458 640 eurot. Kokku ostis hageja V. Pihlakuga seotud äriühingutelt (AS Ruixi Mõis ja V.P. Haldus OÜ) kinnistuid kogumahus 181,32 ha ja tasus kinnistute eest
  6. augusti
  7. a ja
  8. veebruari
  9. a müügilepingute alusel 719 900 eurot (261 260 + 458 640). Ühe hektari hinnaks tuli 3970 eurot 33 senti, mis oli kohalik keskmine turuhind. Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, et AS-i Ruixi Mõis võlgnevuse tagamiseks ei seatud hüpoteeki. AS Ruixi Mõis kustutas võlgnevust jooksvalt, mis nähtub ka hageja esitatud tõenditest. Kostja I ei ole rikkunud hageja huve
  10. veebruari
  11. a kaasomandi lõpetamise tehinguga. Kõiki AS Ruixi Mõis ja V.P Haldus OÜ-ga kinnisasjadega tehtud tehinguid tuleb vaadata kogumis. Kaasomandi lõpetamisel sai hageja maatüki, mis vastas tema mõttelise osa suurusele. Põdrametsa kinnistu tehingud on õiguspärased ja hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja I ei organiseerinud kinnistu müüki kostjale II läbi T. ja A. P.. Hageja ei ole tõendanud tehingute näilikkust või seda, et T. P.l ei olnud tahet kinnisasja omandamiseks. Hageja on esitanud osad nõuded ebaõige kostja vastu. Ettemaksu sai OÜ Agritehnik, mistõttu tuleks see temalt tagasi nõuda. Hageja ja kostja II vahel sõiduauto Toyota Land Cruiser omandi ülemineku kokkulepet ei olnud. Sõiduk ei ole mitte kunagi kostja II omandis olnud, selle omandiõigus kuulub hagejale. Kuigi hageja on mõnede nõuete puhul vähendanud kahjunõude suurust käibemaksuosa võrra, arvutab ta siiski mõnel juhul kahjuhüvitist jätkuvalt käibemaksuga. Kostja I palus hagi rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat viivist kuni 1/3 väljamõistetud põhinõudest ning jätta menetluskulud hageja kanda.
  12. Kostja II vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata või vähendada viivist mõistliku määrani. Kostja II vastutuse õiguslikud alused on ebaselged. Kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja kahjuks ei saa olla kostja II poolt enda tehingute läbi teenitud tulu. Kostjate puhul ei saa kohaldada solidaarvastutust. Sõiduauto Toyota Land Cruiser omandiõigus ei ole kostjale II üle läinud. Kostja II ei ole vahendanud hageja poolt sooritatud tehinguid. Masinate ja seadmete vahenduse kohta esitatud arvetelt ei nähtu, et kõigis väidetavates tehingute jadades oleks tegemist olnud samade masinate ja seadmetega või, et tehingud oleks üldse omavahel seotud. Kolmandate isikute omavaheliste tehingutega, mille osaline hageja ei ole, ei saa hagejale kahju tekitada. Kahjuhüvitise arvutamisel ei saa võtta aluseks tehingute summat käibemaksuga. Kostja I on kõik hageja esindajana tehtud tehingud teinud turuhindadega, hageja on saanud kohase vastusoorituse ja kostja I ei ole rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust. 14 Kostja II poolt OÜ-le Agritehnik esitatud arved on esitatud kostja II ja OÜ Agritehnik vahelise käsunduslepingu alusel ning ei puuduta hagejat. Kostja II tegutseb OÜ Agritehnik müügiesindajana ja viimane tasus kostjale II lepingu alusel tulemustasu. Hageja ei ole tõendanud, et tehnika ja seadmed oleks ostetud turuhinnast kallimalt või müüdud turuhinnast odavamalt. Tehnika ostmisel sai hageja vastusooritusena selle omanikuks. Hageja ei ole tõendanud, et tehingutes viidatud traktorid ja muud põllumajandusseadmed, mida hageja omandas, on samad, mida Konekesko Eesti AS algselt müüs. Kostja II müüs traktorid Fendt 930 ja McCormick Jaguar 960 Konekesko Eesti AS-le sama hinnaga kui ostis need Massu Mõisa Tallid OÜ-lt. Massu Mõisa Tallid OÜ ostis traktorid Arme Turvas OÜ-lt ja Aravete Agro OÜ-lt turuhinnaga ning tal õnnestus need veidi kallimalt edasi müüa kostjale II. Hageja kahju summa kujunemine ei ole osade tehingute puhul arusaadav. Hageja on esitanud nõudeid kogu ulatuses kostjate vastu, kuigi hageja enda kinnitusel on vahendustasusid saanud ka kolmandad isikud. OÜ Sponsum ja AS Ruixi Mõis on erinevad juriidilised isikud, mistõttu ei ole võimalik neid käsitleda sama kliendina vaatamata asjaolule, et OÜ Sponsum võttis üle AS-i Ruixi Mõis kohustused hageja ees. OÜ Sponsum püüdis oma kohustusi hageja ees täita nii palju kui võimalik ja tasus teravilja eest viimased maksed just hagejale. Kostjal I hageja juhatuse liikmena ei olnud kohustust tagada hageja nõue OÜ Sponsum või AS-i Ruixi Mõis vastu hüpoteegiga. Nõude loovutamise leping nägi ette paremad tingimused hageja nõude rahuldamiseks, kui hageja oleks saanud ise nõuet pankrotimenetluses esitades. Hageja ei ole tõendanud Põdrametsa kinnistuga tehtud tehingute näilikkust ega oma nõude suurust, s.o kinnisasja väärtust. Kostja II nõustus kostja I vastuväidetega osade tehingute aegumise osas. Kostja II rentis enda kombaini Claas Lexion 540 Kõrgemäe Agro OÜ-le, kes osutas viljalõikusteenust hagejale. Kõik kombaini hooldusega seotud kohustused pidi kandma kombaini rentnik ehk Kõrgemäe Agro OÜ. See, et Kõrgemäe Agro OÜ ja hageja leppisid kokku, et lisaks viljalõikuse hektarihinnale tasub hageja ka kombaini hooldustööde eest, oli hageja ja Kõrgemäe Agro OÜ vaheline kokkulepe. MAAKOHTU LAHEND
  13. Tartu Maakohus võttis
  14. märtsi
  15. a otsusega vastu osalise hagist loobumise ja lõpetas menetluse järgmiste hageja nõuete osas: •
  16. aastal rataslaaduri Schäffer 2336 ost, nõue kostjate vastu solidaarselt 2000 eurot; •
  17. aastal traktorite MF 4455, MF 7497, MF 7499, MF 8670, MF 8680 ost, nõue kostjate vastu solidaarselt 41 000 eurot; •
  18. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles hageja hankis viljakuivati seadmed, nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000 eurot; •
  19. aastal Luuripõllu kinnistu ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus, nõue kostja I vastu 8200 eurot; •
  20. aastal Põldhiire kinnistu ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus ning vahe omastamine Lauri Paluveeri kasutades, nõue kostja I vastu 9765 eurot; •
  21. aastal OÜ-lt Saaremetsa kinnistute Kadakamäe ja Kuusemäe ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 19 948 eurot 80 senti; •
  22. aastal AS-ilt Ruixi Mõis kinnistute Ruixi-Sauste ja Vallimäe ostmine hagejale kõrgema hinnaga, kui oli võimalus, nõue kostjate vastu solidaarselt 6000 eurot; 15 •
  23. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles hageja ostis kaupa Agroproff OÜ-lt, nõue kostjate vastu solidaarselt 4000 eurot; •
  24. a kahju tekitamine seoses teraviljalõikuse teenuse ostmisega Kõrgemäe Agro OÜlt ning antud rahasumma omastamine, nõue kostjate vastu solidaarselt 37 134 eurot; • Kostjate poolt vara omastamine summas 37 134 eurot seoses
  25. a OÜ Mapri poolt lauda ehitamisega; • Kostja I vastu konkurentsikeelu rikkumisest tulenev nõue summas 39 000 eurot; • Kostja I vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud rahasumma 8245 eurot 92 senti. Maakohus jättis hagi kostja II vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata, rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 305 505 eurot 8 senti, viivise
  26. märtsi
  27. a seisuga 90 061 eurot 22 senti ning põhinõudelt 305 505 eurot 8 senti viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates 2.

märtsist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus asendas kohtuotsusega kostja II tahteavalduse Maanteeameti liiklusregistris registreeritud sõiduki Toyota Land Cruiser 120, registreerimismärk XXXXXX omanikukande muutmiseks selliselt, et omanikukanne kostja II kohta kustutatakse ning selle asemel kantakse omanikuna sisse hageja. Maakohus määras rahuldatud nõuete täitmise järjekorda selliselt, et nõuete täitmiseks teostatud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Maakohus tühistas kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu

  1. mai
  2. a määruse p-des 2– 6 ja 8–10 ning
  3. juuni
  4. a määruse p-des 2.3 ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a määruse p-des 2.1, 2.2 ja 2.4 kohaldatud hagi abinõud (kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjale I kuuluvatele kinnistutele registriosa nr XXXXXXXX ja XXXXXXXX ning kostja I maksutagastuse nõude arestimine). Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda, kostja II menetluskuludest 95% hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 77 970 eurot 30 senti ning menetluskuludelt viivise

§ 113

lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kahju hüvitamise nõude üldisteks eeldusteks on poolte vahelise kehtiva õigussuhte olemasolu, kohustuse rikkumine ühe poole poolt ning vastutus rikkumise eest, teisel poolel rikkumisest tulenevalt kahju tekkimine. Kostja I oli hageja juhatuse liige perioodil

  1. jaanuar
  2. a –
  3. mai
  4. a (II kd, tl 32– 34). Äriregistri andmete kohaselt oli perioodil, kui kostja I hageja arvates talle kahju tekitas (s.o 2013 –
  5. mai 2017), hagejal kokku kolm juhatuse liiget, lisaks kostjale I veel Alo Salm (alates
  6. maist 2005) ja Wolfgang Leitner (alates
  7. detsembrist 2009). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kolme juhatuse liikme tööülesanded olid igapäevases praktikas jaotatud (tunnistajate ütlused
  8. augusti
  9. a istungil). Osaühingu juhatuse liige on osaühinguga käsundilaadses õigussuhtes, mille sisu on muu hulgas juhatuse liikme üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus osaühingu vastu. Selle kohustuse rikkumise korral on võimalik juhatuse liikme vastutus osaühingu ees. Hageja põhikirja p-de 4.2 ja 4.6 kohaselt esindab juhatuse liige osaühingut ja korraldab raamatupidamist, juhatuse liige on kohustatud hoidma osaühingu ärisaladusi ning kehtestatud on juhatuse liikme tegevuspiirang. Muid õigusi ja kohustusi põhikirjas juhatuse liikmele kehtestatud ei ole. Kostjaga I sõlmitud juhatuse liikme lepingutes (V kd, tl 149–154) on juhatuse liikme ülesannetena nimetatud osaühingu juhtimine ja esindamine kooskõlas kehtivate õigusaktide ja osaühingu põhikirjaga, järgides ainuomaniku seaduslikke otsuseid ja korraldusi (p 3.1.) ja 16 osaühingu majandustegevuse juhtimine, osaühingu ja ainuomaniku otsuste täitmine ning ühingu esindamine õigustoimingutes (p 1.3.). Kuna hageja põhikirjas ei ole täpsemalt sätestatud juhatuse liikme kohustusi, tuleb juhinduda ÄS-is ja

-is sätestatud kohustustest. Juhatuse liikmel on kohustus olla oma tegevuses hoolas ja äriühingule lojaalne, seejuures tegutseda äriühingu jaoks parima kasuga ja hoidma ära kahju tekkimise ühingu varale. Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa järeldada üksnes ühingu jaoks negatiivse tagajärje saabumisest. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja juhatuse liikmed ei tegelenud samade töövaldkondadega. Lõplikud otsustused tegi ja raha investeeringuteks korraldas W. Leitner, igapäevast tööd korraldas kostja I ja A. Salm oli passiivne juhatuse liige ja W. Leitneri usaldusisik. Tegevjuhina tegutseva juhatuse liikme ehk kostja I ülesandeks oli koguda andmed investeeringute üle otsustamiseks. Maakohus jagas vaidlusalused tehingud gruppidesse vastavalt nende üldisele iseloomule järgmiselt:

  1. Tehnika (traktorite jms) ostutehingud: kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey Ferguson) 8680 ost märtsis
  2. a; randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ost mais
  3. a; niidukite Claas Disco 9100 C ja 3200 FC ost
  4. a lõpus - 2015 algul.
  5. Tehnika (traktorite) müügitehingud: traktorite MF 8670, MF 8690 ja kombaini Claas Lexion 560 müük
  6. aastal; traktor Jaguar 860 müük
  7. aastal.
  8. Tehingud kinnisvaraga: Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna
  9. aastal; Põdrametsa kinnistu omastamine hageja töötajat T. P.d kasutades
  10. aastal.
  11. Muud tehingud: 4.
  12. Viljakuivati seadmete ostmine ja kuivati ehitus
  13. aastal; 4.
  14. Põhjendamatult suure krediidi võimaldamine AS-le Ruixi Mõis
  15. aastal ja OÜ-le Sponsum
  16. aastal; 4.
  17. Nõude loovutamine kostjale II
  18. oktoobril 2016; 4.
  19. Kombaini hooldustööde arve tasumine
  20. aastal; 4.
  21. Liikurhekseldi ettemaksu tasumine
  22. aastal; 4.
  23. Sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 omandi vormistamine kostja II nimele. Lisaks tuleb analüüsida kostja I tegevust AS Adavere Agro ja OÜ Arme Turvas esindajana tehnika müügitehingutes, s.o traktorite Fendt 930 ja McCormick Jaguar 860 müük
  24. aastal. Kostja I oli alates
  25. novembrist 2005 kostja II juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik (II kd, tl 62–64). Hageja poolt tehnika ostutehingute kohta esitatud tõenditest nähtub, et tegemist on täpselt samade masinatega, arvetel on läbivalt samad seerianumbrid. Kuigi niidukite arvetel seerianumbrid puuduvad, puudub alus arvata, et need tehingud toimusid teisiti. Maakohus nõustus hagejaga, et tehingud on tehtud väga lühikese ajavahemiku jooksul. Esitatud arvetelt nähtub, et arved hagejale olid müüja OÜ Agritehnik poolt väljastatud enne, kui omanik Konekesko Eesti AS oli tehnikat ise müünud. Tehingute vahel olid lisaks Agricom Tehnika OÜ müügitehingud OÜ-le Agritehnik. Puudub mõistlik selgitus, miks toimus Konekesko Eesti AS poolt tehnika müük Agricom Tehnika OÜ-le alles pärast seda, kui hageja oli oma tehingu juba teinud. Tehingud tehti ilmselt vastupidises järjekorras: hageja tellis masinad OÜ-lt Agritehnik, tasudes nende eest ettemaksu, misjärel OÜ Agritehnik tellis masinad Agricom Tehnika OÜ-lt, kes ostis need Konekesko Eesti AS-lt. Puuduvad tõendid tehnika üleandmise aja kohta. Agricom Tehnika OÜ juhatuse liikmena tegutsenud M.O. ütluste kohaselt ostis ta Konekesko Eesti AS-lt tehnika U.N. soovide järgi. Seejärel müüs ta tehnika kohe edasi OÜ-le Agritehnik. Juba ostes oli teada, et tehnika müüakse edasi. Konekesko Eesti AS esitas arve Agricom 17 Tehnika OÜ-le ja Agricom Tehnika OÜ esitas arve OÜ-le Agritehnik, samamoodi toimus ka maksmine. Iga vahepealse tehinguga kasvas lõppostja jaoks kauba hind. Kuigi niidukitega tehtud tehingud on nn õiges järjestuses, on nende väga lühikese ajalise vahe tõttu samuti küsitav, miks olid vajalikud vahepealsed tehingud, mis tõstsid lõppostja jaoks ostuhinda. Hageja ostis tehnika oluliselt kallimalt, kui selle oli algselt müünud Konekesko Eesti AS. Hinnavahed on teleskooplaadurite puhul kokku 21 000 eurot, traktoril MF 8680 25 000 eurot, randaalil 6000 eurot, kombainil 28 000 eurot ja niidukitel 10 000 eurot. Kostja I ei selgitanud, miks ei teinud ta hageja esindajana ise tehinguid otse Konekesko Eesti AS-ga. Kostja I põhjendas tehingupartneri valikut omaniku (juhatuse liikme W. Leitneri) poolt heaks kiidetud investeeringukavaga, kus määrati, millise tehnika ja millise hinnaga võib osta. Seda, kellelt tehnika osta, omanik ei määranud. Kostjal I oli võimalik valida, millised pakkumised investeerimiskava ettepanekutena esitada, kellelt need võtta ja milliste hindadega, sobiliku tehnika valiku tegi W. Leitner. Kuigi esitatud tõenditest nähtub üheselt, et Konekesko Eesti AS-lt oleks sobiliku tehnika saanud osta oluliselt odavamalt, ei ole kostja I sellelt firmalt pakkumisi võtnud ega investeeringu arutelule esitanud. Selle tegevusega ongi kostja I rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Kostja I jättis teised juhatuse liikmed kava arutelul tahtlikult teadmatusse võimalikust soodsamast ostuvõimalusest. Kostja I oli teadlik, et U.N. tegutseb nii Konekesko Eesti AS müügimehena kui ka OÜ Agritehnik omaniku ja juhatuse liikmena, kusjuures mõlemad äriühingud müüvad sama põllumajandustehnikat. Kostja I pidanuks kahtlustama huvide konflikti ja U.N. tegutsemist omakasu eesmärgil, mistõttu pidanuks kostja I nõudma hinnapakkumist ka Konekesko Eesti AS-lt. Kostja I ei ole näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Kostja I väiteid tehingust saadavate muude hüvede kohta (hooldus ja asendusmasinad), mis kaaluks üles suurema ostuhinna, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja I tegevus ei ole vabandatav, kuna tal oli juhatuse liikmena kohustus olla informeeritud, mida ta tegelikult ka oli. Kostja I ise kinnitas, et tal on põllumajandustehnika alal erialane haridus, pikaajaline masinate tundmise praktiline kogemus ja ta tunneb turgu. Kostja I ei ole juhatuse liikmena tegutsenud tehnikat ostes hagejale majanduslikult kõige tulusamal viisil. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I rikkumine tõi kaasa negatiivse majandusliku tulemi hagejale, hageja maksis tehnika eest kokku 90 000 eurot enam, kui ta oleks pidanud tasuma olukorras, kus kostja I oleks ostnud masinad odavama pakkuja käest. Tekkinud negatiivne tulem on otseses seoses kostja I tegevusega. Seega esineb ka põhjuslik seos kostja I tegevuse ja kahju vahel ning kostja I vastutab tehnika ostutehingute läbi hagejale tekkinud kahju eest. Hageja leidis, et kostja I oleks saanud müüa hageja tehnika kallimalt. Hageja hinnangul oli tal kokkuleppe Konekesko Eesti AS-ga masinate müügiks (I kd, tl 22–23; IV kd, tl 90–94). Maakohus leidis, et kokkulepped ei tõenda, et hagejal oleks olnud kehtiv kokkulepe kasutatud masinate müügiks. Kokkuleppeid allkirjastanud U.N.l ei olnud ühingu esindusõigust. Samuti ei saanud kokkulepete sõlmimisel kostja I esineda hageja nimel, sest sel ajal oli vara omanik Haljala Agro OÜ ja äriühingute ühinemisleping sõlmiti alles
  26. märtsil
  27. Hageja esitas tõendid, millest nähtuvad sama tehnikaga pärast nende müüki tehtud tehingud. Hageja müüs tehnika OÜ-le Agritehnik, kes müüs selle edasi kostjale II, kes seejärel müüs selle Konekesko Eesti AS-ile. Kostja II oli arved Konekesko Eesti AS-le esitanud juba enne, kui hageja esitas sama tehnika eest arved algsele ostjale OÜ-le Agritehnik. Tehnika eest saadav raha liikus aga vastupidises järjekorras: esimesena sai raha kostja II, kes tasus seejärel OÜ-le Agritehnik osa saadud summast, kes seejärel tasus hagejale tehnika eest. Ka nende tehingute puhul puudub mõistlik selgitus, miks ostis Konekesko Eesti AS tehnika veel enne, kui hageja oli selle müünud. On ilmselge, et hagejal oli soov tehnika müüa ja Konekesko Eesti AS-l oli 18 soov see osta, kuid tehingud tehti läbi kolmandate osapoolte, mille käigus hinnad tõusid. Hindade tõusmist selgitas kostja I sellega, et müüdavaid traktoreid parendati enne nende edasi müümist. Kumbki kostja ei esitanud nimetatud selgituse tõendamiseks ühtegi tõendit. Tehingute hinnavahe on nii suur, et sellises ulatuses hinna tõus ei ole lihtsate heakorrastamistööde tegemisel usutav. Kostja I poolt esitatud arvamus põllumajandusmasinate turuhindade kohta (VI kd, tl 76) ei ole usaldusväärne. Kostja I rikkus hageja juhatuse liikme kohustusi ka müügitehingute tegemisel, kuivõrd kostja I ei kasutanud võimalust müüa tehnikat parima võimaliku hinnaga otse Konekesko Eesti AS-le. Kostjale I pidi olema teada, millise hinnaga on Konekesko Eesti AS valmis tehnika ostma, sest kostja I esindas nendes tehingutes kostjat II. Kuna kostja II, kellega oli kostja I seotud, sai tehingutest kasu (vahendustasu), oli kostjal I isiklik huvi vahendustehingud teha. Kostja I tegevus tekitas hagejal otsese varalise kahju, sest hagejal olnuks reaalne võimalus otsemüügi korral saada kõrgemat hinda 101 346 eurot. See, kuidas nimetatud nn vaheltkasu kahe vahendaja vahel jagunes, ei ole asjas oluline, sest sellises suuruses vaheltkasu saamine oli võimalik vaid kostja I tegevuse tõttu hageja juhatuse liikmena. Vastutust välistavaid asjaolusid ei ole kostja I esile toonud ega veenvalt tõendanud. Seega vastutab kostja I juhatuse liikmena hageja ees müügitehingutega tekitatud kahju eest. Hageja väitel on AS Aravete Agro ja OÜ Arme Turvas saanud kahju sarnase müügiskeemi ning kostja I tegevuse tagajärjel ning on vastavad nõuded loovutanud hagejale (I kd, tl 89–90). Maakohus tuvastas, et kostja I ei ole OÜ Arme Turvas juhatuse liikmeks olnud (V kd, tl 26a), juhatuse liige oli A.A.. Seega ei ole kostja I saanud juhatuse liikmena võtta vastu otsuseid selle äriühingu juhtimises ega vastuta juhatuse liikme kohustute rikkumise eest. Tunnistajana üle kuulatud juhatuse liige A.A. avaldas, et andis Arme Turvas OÜ traktori müügiga tegelemiseks kostjale I suulise volituse, kostja I teostas tehingu ja määras ka hinna. Äriühingut esindab ja juhib juhatuse liige. Kui juhatuse liige annab kolmandale isikule, praegusel juhul kostjale I, volituse teha äriühingu nimel tehinguid, lasub tehingutest tulenev vastutus äriühingu ees jätkuvalt juhatuse liikmel, mitte volitatud isikul. AS Aravete Agro traktori müügitehingu puhul müüs kostja I Aravete Agro AS esindajana traktori oluliselt odavamalt, kui selle ostis lõppostja Konekesko Eesti AS. Tehingute hinnavahe oli 20 000 eurot. Ka selle tehingu puhul ei ole tõendatud kostja I selgitused traktori võimaliku parendamise kohta, mis oleks võinud tõsta selle väärtust. Maakohus leidis, et kostja I tegevus tekitas Aravate Agro AS-le otsese varalise kahju, sest äriühingul olnuks reaalne võimalus otsemüügi korral saada kõrgemat hinda 20 000 eurot. Seega on müügitehingutest tekkinud kahju, mille tekitamise eest kostja I vastutab, 121 346 eurot. Hageja sõlmis aprillis 2015 OÜ-ga Agritehnik ostu-müügilepingu nr 1/15, mille kohaselt ostis hageja müüjalt kuivatikompleksi seadmed vastavalt müüja pakkumisele (I kd, tl 32–34). Lepingu p 2.
  28. kohaselt oli tehingu hinnaks 1 494 000 eurot (käibemaksuga) ja hind sisaldas ka paigaldustöid. Tasumine pidi toimuma osamaksetena (lepingu p 2.3.). Hageja on tasunud kokkulepitud summa (I kd, tl 45–47, 95–98, 125–126). Hageja leidis, et tehing pidi olema odavam. Allahindlust 30 000 eurot on lepingu sõlmisel tehtud, kuid 70 000 eurot on jäetud arvesse võtmata (IV kd, tl 19–20, tõlge V kd, tl 191–196). Maakohus leidis, et hageja etteheide ei ole tõendatud.
  29. aprilli
  30. a meilivahetusest ei ole täpselt aru saada, milliste konkreetsete tehingu asjaolude üle kostja I ja Martin Wieland arutlevad ja millisele tulemusele jõuavad. Lepingu lisaks olevas hinnapakkumises ega lepingus endas ei ole mainitud vana tehnika tagasiostu ega selle hinna tasaarvestamist kuivati hinnaga. Seda, et mingi vana tehnika hageja poolt OÜ-le Agritehnik müüdi, pole hageja tõendanud. Hageja väitel esitas kostja I juhitud äriühing kostja II arveid OÜ-le Agritehnik ja sai tasu nende arvete alusel 90 000 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 128, 143; II kd, tl 49, 55; III kd, tl 40 19 pöördel, 41, 42 pöördel, 44). Hageja leidis, et nimetatud summa võrra oleks hageja saanud kuivati seadmed ja selle paigalduse odavamalt. Kostja I ja OÜ Agritehnik esindaja U.N. tegid koostööd, et kostja II saaks ostu-müügi lepingult vahendustasu. Kostjad selgitasid, et arvete aluseks on kostja II ja OÜ Agritehnik
  31. aprilli
  32. a leping (V kd, tl 41–42), mille p-de 1.
  33. ja 1.
  34. kohaselt tegutses kostja II OÜ-d Agritehnik esindades käsundi alusel, osutades käsundiandajale viljakuivatite ning selles sisalduvate masinate ja seadmete müügi ning paigaldamise müügivahenduse ja konsultatsioonide teenust. Maakohus leidis, et selle tehingu puhul ei saa asuda seisukohale, et kostja I oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja sellega hagejale kahju tekitanud. Puuduvad andmed, et hageja maksis kuivati seadmete ja nende paigaldamise eest üle kohaliku keskmise hinna või et oleks olnud võimalik saada samade omadustega kuivati odavamalt. Kostja I ei olnud seotud konkurentsikeeluga, mistõttu tal oli õigus osutada teenuseid teistele äriühingutele nii otse kui läbi mõne muu äriühingu valdkonnas. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et kuivati ostuhind oli vahendustasu võrra kõrgem, millest võiks kaudselt järeldada, et selle summa sai kostja II. Kuna ei ole tõendatud, et OÜ Agritehnik maksis kostjale II vahendustasu just hagejaga sõlmitud tehingult, siis ei saa väita, et kostja I on hagejat selles tehingus esindades rikkunud juhatuse liikme lojaalsuskohustust. Hageja heidab kostjale I ette oma kohustuste rikkumist kahe kinnisvaratehinguga seoses: Põdrametsa kinnistu omastamine OÜ Aaspere Agro töötajat T. P.d kasutades ning Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa omandamine üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna. Hageja müüs
  35. mai
  36. a lepinguga Põdrametsa kinnistu T. P.le (IV kd, tl 165–171) 3000 euro eest (lepingu p 3.3.2.). Hagejat esindas tehingus kostja I. Kuigi lepingu kohaselt oli ostuhind tasutud, on tunnistaja ütlustega tõendatud, et Põdrametsa kinnistu müügi ajal selle eest hagejale raha ei laekunud. Kostja I oli isik, kes juhatuse liikmena vastutas hageja raamatupidamise eest, seega kui hagejale makstud raha raamatupidamises ei kajastu, vastutab selle eest just kostja I. Seega on kostja I Põdrametsa kinnistu tehingu puhul rikkunud juhatuse liikme kohustust raamatupidamise korraldamata jätmisel. Tekitatud kahju – kinnistu müügihind 3000 eurot, on hagejale juba hüvitatud (VII kd, tl 141). Maakohtu hinnangul ei ole Põdrametsa kinnistu tehingu näilisus tõendatud. T. P. ütluste kohaselt ta teadis, et kinnistu jääb kas talle, või ostab kostja I selle hiljem ära. Asjaolu, et T. P. võõrandas kinnistu üsna lühikese aja pärast edasi ja et ta võimalikust võõrandamise võimalusest kinnistut omandades teadis, ei tee tehingut näilikuks. Tehing kehtib ja hageja nõue omandi kande muutmiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja alternatiivse Põdrametsa kinnistuga seotud nõude kohaselt müüs kostja I hageja esindajana kinnistu alla turuväärtuse ning tekitas sellega hagejale kahju. Kinnistu tegelikuks väärtuseks oli hageja hinnangul vähemalt 18 694 eurot (IV kd, tl 172). Kostja I poolt esitatud Maa-ameti turuülevate kohaselt oli
  37. a samas piirkonnas (naabervaldades) haritava maa keskmine hind vahemikus 3525–3671 eurot hektari kohta (II kd, tl 213–218). Maakohus leidis, et kostja I on teadlikult teinud hagejale kahjuliku tehingu. Hageja ostis Tammela kinnistu suurusega 13,6ha, mille jagamisel Põdrametsa kinnistu moodustati, septembris
  38. a hinnaga 40 000 eurot (I kd, tl 141; IV kd, tl 162–164). Põdrametsa kinnistu moodustas algsest kinnistust ligi poole, kuid see müüdi algsest hinnast vaid 1/13 hinnaga. Sellisel viisil hageja varaga tehingu tegemine ei vasta hageja huvides tegutsemisele ega ole majanduslikult otstarbekas. Kuna kostja I tegeles hagejale kinnistute ostmisega (s.h ostis Tammela kinnistu), oli ta teadlik kinnistute tegelikest hindadest. Kinnistu eest on hageja saanud 3000 eurot, mistõttu tuleb see osa lugeda täidetuks. Kuna tehing on kehtiv, siis tuleb kostjal I hagejale hüvitada kahju 15 694 eurot. Hageja nõuab Ruixi kinnistu ja Ruixi-Sigala kinnistu osa üle kokkulepitud hinna ja üle turuhinna omandamisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja I hageja esindajana saavutas märtsis
  39. a kokkuleppe maade ostmiseks hinnaga 3500 eurot / ha (IV kd, tl 136–137; V kd, 20 tl 197–200). Hageja ostis
  40. augustil 2015 AS-lt Ruixi Mõis terve Ruixi kinnistu ja RuixiSigala kinnistu kaasomandi osa (I kd, tl 111–118). Hageja tasus kinnistute eest kokku 361 260 eurot. Hageja leidis, et kinnistute eest on tasutud liiga kõrge hind. Ruixi kinnistu eest tasuti 211 260 eurot, kuigi eksperthinnangu kohaselt oli tehingu tegemise ajal selle kinnistu väärtuseks 80 000 eurot (III kd, tl 55–71). Seega tasus hageja selle kinnistu hektari eest 10 064 eurot 79 senti, kuigi kokkuleppe kohaselt pidanuks tasuma 3500 eurot/ha. Lähtudes
  41. a kevadel kokku lepitud hinnast pidanuks kinnistu hinnaks olema 73 465 eurot. Ruixi-Sigala kinnistu osa eest, millest hiljem sai iseseisev kinnistu Ruiksipõllu, tasus hageja 150 000 eurot. Kutselise hindaja arvamuse kohaselt oli hagejale jäänud kinnistuosa väärtuseks tehingu tegemise ajal 114 000 eurot (III kd, tl 71–88). Seega tasus hageja hektari eest 5121 eurot 20 senti. Lähtudes
  42. a kevadel kokku lepitud hinnast pidanuks eraldatud kinnistu hinnaks olema 102 515 eurot. Samuti ületas kinnistute eest makstud hind oluliselt kinnistute turuhinda. Maakohus leidis, et kinnistute hind on üle keskmise turuhinna: keskmine hind oli vahemikus 3600–3900 eurot/ha, tasutud vastavalt 5121 eurot 20 senti / ha ja 10 064 eurot 79 senti / ha. Kostjad leidsid, et
  43. augusti
  44. a tehingut ei saa vaadelda eraldiseisvana, sest see oli seotud täiendavate kinnistute ostmise tehinguga (II kd, tl 199–204) ja ettevõtte müügilepinguga (V kd, tl 163–175). Hageja on nõude esitamisel samuti arvesse võtnud
  45. veebruaril 2016 sõlmitud nn ettevõtte müügilepingut ja leidnud, et selle lepingu alusel tasutud 99 900 eurot tuleb kostja I poolt tekitatud kahjust maha arvestada. Hageja, AS Ruixi Mõis, OÜ Sponsum ja kostja II sõlmisid
  46. veebruaril 2016 lepingu, mille p-s 6.
  47. kinnitasid pooled, et varasema
  48. augusti
  49. a kinnistute ostu-müügilepingu täitmisel tasus hageja AS-le Ruixi Mõis kinnistute eest rohkem ja see loetakse ettevõtte ostuhinna tasumiseks. OÜ Sponsum kohustus tasuma hagejale 100 000 eurot ja tasumise tähtaeg oli
  50. august
  51. a. OÜ Sponsum on kohustuse täitnud osaliselt summas 99 900 eurot. Tasumata oleks seega 100 eurot. Pooled ei vaidle, et OÜ Sponsum täitis oma kohustuse hageja ees seeläbi, et tasus hageja kohustuse, mis hagejal tuli täita V.P. Haldus OÜ-le. Seega leppisid pooled kokku, et hageja oli
  52. augusti
  53. a lepingut täites täitnud ära OÜ Sponsum kohutuse. Seega olid pooled arvamusel, et
  54. augusti
  55. a lepinguga müüdud kinnistute hind oli 100 000 euro võrra madalam. Sellisel juhul kujuneb
  56. augusti
  57. a tehingus keskmiseks hektari hinnaks 5198 eurot 9 senti, mis on siiski oluliselt kõrgem kokku lepitust ja ka kohalikust keskmisest hinnast. Lisaks
  58. augusti
  59. a tehingule ostis hageja veel neli kinnistut
  60. veebruaril 2016 sõlmitud kinnistu jagamise, jagamisel tekkiva kinnistu ja kinnistute müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (II kd, tl 199–204). Kinnistute võõrandajaks oli V.P. Haldus OÜ. Lepingu p 3.
  61. kohaselt oli kõigi nelja kinnistu müügihind kokku 458 640 eurot. Arvestades kinnistute suurusi, tasuti kinnistute eest
  62. a kevadel kokku lepitud hinda 3500 eurot / ha kohta. Kui vaadelda kõigi kuue kinnistu tehinguid kogumis ja lisaks ka
  63. veebruari
  64. a ettevõtte müügilepingu p-i 6.2, siis ka kokkuvõtvalt on tehingud tehtud üle turuhinna. Kokku osteti kinnisvara 181,33 ha ja tasuti selle eest 719 900 eurot, mis teeb keskmiseks hinnaks 3970 eurot 10 senti / ha kohta. See ületab ligi 500 eurot poolte kokku lepitud ja juhatuse poolt heaks kiidetud hektari hinda ja on veidi üle kaalutud keskmise hektari hinna piirkonnas.
  65. augusti
  66. a tehing ei saanud olla ettemaksuga, nagu seda väidab kostja I.
  67. veebruari
  68. a lepingus müüdigi kinnistud kokkulepitud hinnaga, mitte aga väidetava ettemaksu võrra odavamalt. Maakohtu hinnangul ei haaku tõenditega ka kostja I selgitused, et
  69. augusti
  70. a tehingus maksti rohkem seetõttu, et müüja soovis kinnistud enne müüki hüpoteekidest vabastada. Kinnistustraamatu väljavõtetest nähtub, et
  71. augustil 2015 olid
  72. veebruari
  73. a lepingus nimetatud kinnistud hüpoteekidega koormamata. Kuigi Ruixi-Sigala ja Ruixi 21 olid aga
  74. augustil 2015 hüpoteekidega koormatud (II kd, tl 205–206), kustutati need sama lepingu alusel. Lepingu p 2.
  75. kohaselt ootab hüpoteegipidaja hüpoteekide kustutamiseks oma nõude 232 982 eurot tasumist ja lepingu p 4.2.2 pidigi nimetatud summa minema ostumüügihinnast hüpoteegipidajale. Hageja maksis kinnistute eest veel 128 277 eurot suurema summa. Puudub mõistlik selgitus, miks pidi hageja olema huvitatud maksma kinnistute müüjale veel täiendava rahasumma lisaks sellele, mis võimaldas kinnistutelt hüpoteegid kustutada. Ka ainult hüpoteegi kustutamiseks vajaliku summa 232 982 euro tasumisel oleks tasutud hektari eest oluliselt üle kokku lepitud hinna (4633 eurot 69 senti / ha). Seega rikkus kostja I
  76. augustil 2015 kinnistute ostu-müügitehinguid tehes juhatuse liikme hoolsuskohustust, sõlmis kokkuleppe kinnistute ostmiseks ilmselgelt oluliselt kallima hinnaga, kui oli eelnevalt kokku lepitud ja ka üle kohaliku keskmise turuhinna. Kostja I käitumise tõttu on hagejale tekkinud kahju 67 360 eurot, mille eest vastutab kostja I. Hageja hinnangul rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi kui müüs AS-le Ruixi Mõis ja OÜ-le Sponsum kaupu krediiti. Hageja müüs nimetatud äriühingutele loomasööta (I kd, tl 103– 105). Hageja müüs AS-le Ruixi Mõis kaupa ja esitas arved perioodil
  77. aprill 2015 –
  78. detsember 2015 kokku 226 333 eurot 96 senti, tasumata on 94 637 eurot 88 senti (IV kd, tl 142). AS-i Ruixi Mõis lõppvõlgnevus kujunes välja oktoobris–novembris
  79. OÜ-le Sponsum esitati perioodil
  80. veebruar 2016 –
  81. juuli 2016 arveid müüdud kauba eest kokku 170 857 eurot 93 senti (IV kd, tl 143), tasuti 140 996 eurot 42 senti (s.h
  82. juulil 2016 30 000 eurot (II kd, tl 192)) ja võlgnevus oli
  83. juuli
  84. a seisuga 29 861 eurot 51 senti. Maakohtu hinnangul ei olnud OÜ-l Sponsum pikaajalisi võlgnevusi, kuigi vahepeal oli koguvõlgnevus ka üle 50 000 eurot (märts-aprill). Võlgnevus jäi lõpuni tasumata, kuna OÜ Sponsum suhtes algatati pankrotimenetlus ja
  85. oktoobril 2016 kuulutati välja äriühingu pankrot (III kd, tl 151–153). OÜ Sponsum maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli seakatku avastamine ja sellele järgnenud Veterinaar- ja Toiduameti
  86. juuli
  87. a otsus kõigi sigade hukkamise kohta ja selle otsuse täideviimine. Seakatku puhkemist ja ettevõtte tegevuse ootamatut lõppu ei saanud kostja I ette näha. OÜ Sponsum omandas
  88. veebruari
  89. a lepinguga (V kd, tl 163–175) ettevõtte AS Ruixi Mõis, sh ka ettevõtte kohustused, sh ka kohustus hageja ees 86 637 eurot 88 senti. Seega oli kostja I teadlik, et OÜ Sponsum on üle võtnud AS-i Ruixi Mõis kohustuse hageja ees ja pidi kaaluma, kas jätkata teravilja müüki või mitte. Kuigi kostja I otsustus kaba müüki jätkata on seotud riskiga, ei saa väita, et kostja I mõistliku ja informeeritud juhatuse liikmena seda teha ei oleks tohtinud. Tõendatud ei ole, et sellises suuruses krediidisummad ei olnud põllumajandustootmises tavalised või et need ei olnud lubatud hagejal oma klientidele kauba müümisel. Hageja väide, et põllumajanduses on tavapärane krediit maksimaalselt 10 000 eurot, ei ole tõendatud. Paljasõnaline on ka hageja väide, et ta saanuks müüa vilja teistele ostjatele. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et OÜ Sponsum oli kostja I juhtimise ja kontrolli all. Kuigi kostja I kostja II esindajana tegeles küll OÜ-le Sponsum kuuluva sigala juhtimise ja majandamisega OÜ Sponsum ja kostja II vahel sõlmitud lepingu alusel, ei saa ainuüksi selle alusel väita, et kostja I käitus hageja huve kahjustavalt. Kostja I korraldas hageja nimel sigala tarbeks sööda müümise, kuid kuna arved tasuti siiski mõistliku aja jooksul, sai kasu ka hageja, kes sai oma toodangut realiseerida ja seda kindlale lepingupartnerile. Maakohus leidis, et kostja I ei ole rikkunud hageja huve sellega, et hageja nõuet OÜ Sponsum ja AS-i Ruixi Mõis vastu ei õnnestunud hüpoteegiga tagada. Selline otsustus ei olnud kostja I mõjualas. Hageja, keda esindas lepingu sõlmimisel kostja I, oli vaid üheks
  90. veebruari
  91. a lepingu osaliseks, kusjuures osaliseks vaid Ruixi-Sigala kinnistu suhtes kasutuskorra lõpetamise ja kinnistu jagamise osas (lepingu p 2 ja 3). Peamised lepingu osalised olid AS Ruixi Mõis ja OÜ Sponsum. Ruixi-Sigala kinnistu jagamine oli vaid eeldus, et ettevõtte üleminek 22 toimuks ja hageja saaks oma osa kinnistust ilma, et sellele seataks koormatisi. Seega ei olnud hagejal tehingu tegemisel ka olulist sõnaõigust tingimuste määramisel. Samuti ei olnud hageja tehingu tegemise ajal AS-i Ruixi Mõis kõige suurem võlausaldaja. Hüpoteek seati isiku kasuks, kes andis OÜ-le Sponsum laenu, mida viimane majandustegevuseks vajas (V kd, tl 163–175). Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et tegemist oli nö tühja hüpoteegiga.
  92. veebruari
  93. a krediidikokkulepe alusel pidi kostja II krediteerima OÜ-d Sponsum vastavalt viimase vajadusele. Kostja II andis ühingule selle lepingu alusel laenu 105 000 eurot. Kostja II esitas OÜ Sponsum pankrotimenetluses nõude summas 325 917 eurot 77 senti, mis tunnustati I järgu nõudena (II kd, tl 193–198). Nimetatud nõude hulka kuulus ka hagejalt loovutuse teel saadud nõue 124 499 eurot 39 senti. Hageja ja kostja II sõlmisid
  94. oktoobril 2016 nõude loovutamise lepingu (II kd, tl 190–191), millega hageja loovutas nõude OÜ Sponsum vastu 124 499 eurot 3 senti. Pooled olid lepingus kokku leppinud nõude loovutamise tasus. Lepingu p 4.1 kohaselt oli tegemist tingimusliku tasuga, mille suurus sõltus nõuete täitmise ulatusest pankrotimenetluses. Puudub vaidlus, et hageja on nõude loovutamise lepingu alusel saanud tasu 23 128 eurot 59 senti (VII kd, tl 158), tasu maksti välja pärast OÜ Sponsum pankrotimenetluse lõppemist (VII kd, tl 152–156). Nõude loovutamise kokkuleppe kohaselt oli loovutuse tasuks summa, mille hageja oleks saanud ise nõude esitamisel pankrotimenetluses, millele lisandus 5%. Hageja oleks saanud esitada oma nõude teise järgu nõudena (PankrS § 153 lg 1 p2). Harju Maakohtu
  95. aprilli
  96. a määrusest nähtub, et teise järgu nõudeid rahuldati 17,69% ulatuses. Seega oleks hageja saanud oma nõude 22 023 euro 94 sendi ulatuses. Hagejale tehtud väljamakse sisaldab ka kokkuleppekohast 5%. Hageja ja Kõrgemäe Agro OÜ vahel oli teenuse osutamise leping, mille täitmiseks kasutas Kõrgemäe Agro OÜ kostjalt II renditud kombaini. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hageja ja Kõrgemäe Agro OÜ vaheline teenusleping oleks hõlmanud ka tasumist kombaini remondi eest. Kuna esitatud tõendite kohaselt oli kombaini rendile võtjaks Kõrgemäe Agro OÜ ja kostjate selgituse kohaselt pidi rendile võtja tasuma remondi eest, pidanuks arve tasuma Kõrgemäe Agro OÜ, mitte hageja. Seega on kostja I arvet nr 220259 (I kd, tl 52) tasudes täitnud võõra kohustuse. Hageja nime alt teisele isikule kuuluva asja remondi tellimisel ja seejärel selle eest tasumisel ei tegutsenud kostja I hageja huvides ja rikkus kostja I juhatuse liikme kohustusi tekitades hagejale kahju 1105 eurot 8 senti. Hageja nõuab kahju hüvitamist seoses liikurhekseldi eest tasutud ettemaksuga. Hageja tugineb nõude esitamisel
  97. veebruaril 2015 U.N. poolt kostjale I edastatud OÜ Agritehnik hinnapakkumisele (IV kd, tl 181–182), milles on liikurhekseldi Claas Jaguar 860 hinnaks pakutud 255 000 eurot (käibemaksuta). Kostja I väitel sõlmiti müügitehing kõrgema hinnaga 265 000 eurot, sest asjaolud olid muutunud. Kostja I esitas OÜ Agritehnik esindaja U.N. pakkumise hinnaga 265 000 eurot (IV kd, tl 184–185). Kohtu hinnangul ei ole hilisemalt koostatud hinnapakkumine usaldusväärne tõend. Kui võrrelda kaht hinnapakkumist (IV kd, tl 182 ja 185), siis saab järeldada, et tegemist on sama pakkumisega, väidetavalt hiljem koostatud pakkumisel on vaid tehnika lõpphind 12 000 eurot kõrgem ja et 12 000 eurot on ettemaksuna tasutud. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, et kõrgema hinnaga pakkumine oleks
  98. a kevadel enne liisinglepingu sõlmimist saadud ja et kõrgema hinnaga oleks kokkulepe sõlmitud. Käesolevalt on ka ebaselge, millise hinnaga sai see investeering heakskiidu nn investeerimiskavas. Puuduvad selgitused, miks tehnika hind tõusis. Hageja on tasunud ettemaksu hinnapakkumise saamise ajal (isegi päev varem) ja see oli tasutud ajal, kui hinnapakkumine kehtis (enne
  99. märtsi 2015). Ettemaksu tasumine teeb pakkumise üldjuhul siduvaks. Ettemaksu arvesse võtmata jätmine liikurhekseldi müügitehingu sõlmimisel on kostja I kui juhatuse liikme kohustuste rikkumine. 23 Hageja nõue seoses sõiduauto omandi vormistamisega kostja II nimele on põhjendatud. Hagejal oli sõlmitud liisingleping sõiduauto Toyota Land Cruiser suhtes (III kd, tl 116–119). Hageja tasus
  100. detsembril 2015 kogu sõiduki jääkväärtuse 13 734 eurot 57 senti (I kd, tl 31, 92). Pärast viimase osamakse tasumist registreeris kostja I sõiduki omandiõiguse kostja II nimele. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja I on teinud võimalikuks hageja vara omastamise kostja II poolt ja on sellega rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kostja I pidi hageja juhatuse liikmena tagama hageja vara õiguspärase registreerimise, kuid ta seda ei teinud. Kuigi liiklusregistri kanne ei ole õigustloova tähendusega, eeldatakse üldjuhul, et registrisse kantud isik on sõiduki omanik. Kostja I lõi kostja II sõiduki omanikuna registrisse kandmisega olukorra, kus tekkis ebaõige ettekujutus sõiduki omanikust. Seda tuleb lugeda hoolsuskohustuse rikkumiseks. Hageja soovib eelkõige omaniku kande tegemist registris. Kostjad ei ole selle nõudele sisuliselt vastuväiteid esitanud, kuigi pole olnud valmis kannet ka vabatahtlikult tegema. Seetõttu tuleb kostja II tahteavaldus omanikukande muutmiseks asendada kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Kokkuvõtteks vastutab kostja I hagejale tekitatud kahju eest kokku 305 505 eurot 8 senti. Hageja taotles ka viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest
  101. juunil 2017 kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras. Maakohtu otsuse tegemise seisuga on viivis 90 061 eurot 22 senti. Kostja I väitel on osa kahjust hagejale hüvitatud kriminaalasjas. Kuna hageja loobus menetluses samadest nõuetest, siis ei mõjuta kriminaalasjas tasutud hüvitis nõudeid kostjate vastu. Kriminaalasjas esitas hageja oma nõude mitmete isikute, sh Konekesko Eesti AS vastu solidaarselt. Kostjate vastu ei olnud hageja samadest tehingutest, sh ka aegunuks loetud
  102. a tehingutest nõudeid esitanud. Samas on kohtule esitatu alusel tõendatud, et kriminaalasjas kolmandate isikute vastu esitatud nõuded tulenevad samadest tehingutest, mille alusel on esitanud kostjate vastu nõuded käesolevas tsiviilasjas.

§ 65lg 1 järgi võis hageja esitada oma solidaarnõude ka sellisel kujul.

Seega on üks solidaarvõlgnik Konekesko Eesti AS kohustuse osaliselt täitnud, hageja on lugenud selle täitmise kõige vanemate nõuete katteks ja loobunud teiste solidaarvõlgnike vastu selle nõude esitamisest. Hageja loobus menetluses nõuetest, mis tulenesid 2012. a tehingutest. Kuna Konekesko Eesti AS ei täpsustanud, millise konkreetse nõudeosa katteks tema poolt tasutud hüvitus tuli kanda, oli hagejal õigus ise valida, millise osa katteks ta on selle arvestanud (

§ 88lg 6).

Kostjad ei saa nõuda, et Konekesko Eesti AS-i poolt täidetud kohustus kataks mitteaegunud nõudeid. Hageja ja kostja II vahel puudusid lepingulised suhted (v.a

  1. oktoobri
  2. a nõude loovutamise leping), seega saab kostja II vastutada hageja ees vaid deliktilise vastutuse alusel. Hageja ei ole kostjale II ette heitnud ühtegi konkreetset tegevust või tegevusetust, mis oleks otseses puutumises hagejaga. Kostja II oli tehingute ahelas hagejast kaugemal seisev lepingupool või on esitanud omapoolseid arveid äriühingule, kellel oli hagejaga lepinguline suhe. Hageja kirjeldatud kostja II tegevused ei ole põhjuslikus seoses hageja kahjuga. Kostja II võimalikuks kahju tekitavaks teoks hageja suhtes ei saa lugeda kostja II poolt vahendustasu arvete esitamist OÜ-le Agritehnik. Kostja II ja OÜ Agritehnik omavahelise lepingu (V kd, tl 41–42) kohaselt tegutses kostja II OÜ-d Agritehnik esindades käsundi alusel, osutades käsundiandajale viljakuivatite ning selles sisalduvate masinate ja seadmete müügi ning paigaldamise müügivahenduse ja konsultatsioonide teenust. Kui hageja sai vahendatud tehingutega kahju, on selle eest vastutav juhatuse liige, kes sõlmis lepingud ebasoodsatel tingimustel. Kostja II ei saa vastutada kahju eest, mida põhjustas hagejale tema juhatuse liige. Kostja I käitumise tulemusel said tehingutes vahendusfirmadeks olnud äriühingud kasumit, kuid kasumi teenimine ei ole õigusvastane. Ka tehinguid, kus kostja II oli ise üheks vahendusfirmaks ei saa lugeda teoks, mis tekitas hagejale kahju. Ostu-müügitehingute tegemine on õiguspärane ja hind lepitakse kokku tehingu poolte vahel. Kostja II oli kõigis tehingutes alles 24 kolmas osapool ega teinud tehinguid hagejaga. Põdrametsa kinnistu ostu puhul ei saa kostjale II samuti ühtegi tegu ette heita. Kahju tekitajaks oli ka selles tehingus kostja I ja kostja II hagejaga tehingut ei teinud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks kombaini hooldustööde tasumisest kasu saanud. OÜ Sponsum vastu nõude omandamisest
  3. oktoobri
  4. a lepinguga tekkinud kahju osas on maakohus kostja I vastutust analüüsides tuvastanud, et selle tehinguga ei ole hagejale kahju tekkinud. Seega on põhjendamatu ka nõue kostja II vastu. Hageja väide, et kostja II vastutab kaasaaitajana, ei ole põhjendatud. Kostja I ei ole pannud toime õigusvastast tegu, vaid tekitas kahju rikkudes lepingulist suhet hagejaga. Seega ei saanud kostjad omavahel õigusvastastes tegudes kokku leppida

§ 1045lg 4 järgi.

Kaasaaitamiseks ei saa lugeda teadmist teise isiku õigusvastasest teost või lepingu rikkumisest. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi kostjate vastu osaliselt, mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitis 287 797 eurot ning sellelt viivise seaduses sätestatud määras alates
  2. juunist 2017 kuni kohase täitmiseni; mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitise 77 360 eurot ning sellelt viivise seaduses sätestatud määras alates
  3. juunist 2017 kuni kohase täitmiseni; kohustada kostjat II andma nõusolek Põdrametsa kinnistu omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kui ringkonnakohus Põdrametsa kinnistu omaniku muutmisega seotud kohustamisnõuet ei rahulda, palub hageja alternatiivselt jätta jõusse maakohtu otsuse kahjusumma 15 694 eurot väljamõistmise osas kostjalt I ja mõista sama kahjusumma välja solidaarselt kostjalt II. Hageja palub määrata kindlaks rahuldatud nõuete täitmise järjekord selliselt, et nõuete täitmiseks teostatud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel põhivõlgnevus. Hageja palub jätta muutmata Tartu Maakohtu
  4. mai
  5. a määruse p-des 2–6 ja 8–10 ning
  6. juuni
  7. a määruse p-s 2.1.–2.
  8. ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.3 osas, millega maakohus võttis vastu hageja loobumise ja lõpetas menetluse järgnevas nõudes:
  9. aastal kahju tekitamine tehinguga, milles hageja hankis viljakuivati seadmed, nõue kostjate vastu solidaarselt 90 000 eurot. Hageja palub saata asi vastavas ulatuses Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub tühistada kaevatav lahend osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjatelt solidaarselt 90 000 euro väljamõistmiseks, s.o kahju tekitamine
  10. aasta tehingutega, millega hageja hankis viljakuivati seadmed. Hageja palub teha selles osas uus lahend, millega võtta vastu hageja loobumine ja lõpetada selles nõudes menetlus. Hageja vaidlustab ka menetluskulude jaotust ning palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, määrata menetluskulude uus jaotus ja suurus, sh anda uus hinnang maakohtu menetluskulude põhjendatusele. Maakohus jättis ebaõigesti hageja nõuded seoses
  11. aastal kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040, traktori MF 8680, randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ostuga kostja II vastu rahuldamata. Kostja II esitas OÜ-le Agritehnik arved nr 153 ja 154 selgitusega „masinamüügi vahendustasu“. Need kostja II arved on seotud hagejale müüdud masinatega. Kostja II tegutses koos teiste isikute ja kostjaga I ja sai tehingute sellisel hagejale kahjulikul kombel organiseerimise eest kasu arvetel nr 153 ja 154 kajastatud summade näol.
  12. detsembri
  13. a hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.1 esitas hageja nõude 90 000 eurot kostjate vastu solidaarselt seoses
  14. aastal kahju tekitamisega tehingutes, millega hageja 25 hankis viljakuivati seadmed. Maakohus lõpetas ebaõigesti selle nõude menetluse ja lahendas selle asemel hoopis teise nõude (
  15. a viljakuivati seadmete tehing).
  16. aasta tehing oli seotud arvete nr 155, 156 ja
  17. Kostjad ei tõendanud, milliste tehingutega või töödega arved nr 153, 154, 155, 156 ja 158 olid seotud. Maakohus on jätnud Konekesko Eesti AS episoodidega seonduvad nõuded kostja II vastu rahuldamata mh just selle tõttu, et maakohus pidas nende arvete alusel toimunut hagejat mittepuudutavaks seaduslikuks äritegevuseks. Hageja soovis tõendada, et kostja II arved nr 153, 154, 155, 156 ja 158 on seotud hageja ostutehingutega ning esitas taotluse nõuda nimetatud arvete osas raamatupidamise algdokumendid ning teave OÜ-lt Agritehnik ja kostjatelt välja. Maakohus jättis taotluse rahuldamata. Hageja tõendamisvõimalused on piiratud. Tõendamiskoormis on ümber pöördunud. Maakohus rikkus taotluse rahuldamata jätmisega hageja õigust esitada kohtule tõendeid (TsMS § 199 lg 1 p 5). Maakohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse ebaõige nõude osas ning ebaõigesti käsitles sisuliselt teise nõude ja ei võtnud selle nõude osas loobumist vastu. Hageja võttis tagasi või loobus
  18. detsembri
  19. a hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.2 esitatud nõudest, s.o
  20. a kahju 90 000 eurot tekitamine tehingutega, millega hageja hankis viljakuivati seadmed. Maakohus on aga loobumise vastu võtnud hoopis hagiavalduse tervikteksti p-s 2.2.1 esitatud nõude osas, s.o
  21. a kahju 90 000 eurot tekitamine tehingutega, millega hageja hankis viljakuivati seadmed. Maakohus leidis, et kostja I oli juhatuse liikme kohustusi tehnika müügitehingute puhul rikkunud ning kahjunõuded kostja I vastu on põhjendatud. Hageja vaidlustab nõuete rahuldamata jätmist kostja II suhtes. Kostjad pidanuks tõendama, et arved ei olnud seotud masinamüügiga hagejale vaid mingite teiste masinate müügiga. Kostjapoolse tõendamiskoormise täitmata jätmise tõttu tuli järeldada, et arved olid seotud hageja ostutehingutega. Maakohus on vastuolus

§ 137

lg-ga 1 leidnud, et kahju ei või olla tekitatud mitme isiku poolt, kes võivad vastutada erinevatel alustel. Asjaolu, et kostja I tekitas lepingulist kahju ei välista seda, et teised isikud leppisid temaga kokku ja tekitasid sama kahju tegutsedes lepinguvälises suhtes teadmisega, et nende tegevus kahjustab hageja omandiõigust. Järeldus, mille kohaselt juhatuse liikme tekitatud kahju eest vastutab alati üksnes juhatuse liige, ei ole õige, kaastäideviimine on võimalik (

§ 1045lg 4).

Kostjale II tuleb omistada kostja I teadmine sellest, et kahjusündmuses kirjeldatud tegudega kahjustatakse hageja varalist seisundit koos lojaalsuskohustuse täitmata jätmisega. Kostja II vastutus ei põhine lojaalsuskohustuste täitmata jätmisel, vaid lepinguvälise kahju regulatsioonil. Hageja ostuga kaasnenud vahetehingud moodustasid tehingukogumid. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata TsÜS § 67 lg-t

  1. Kostja II osalus kahju tekitamises ei piirdunud üksnes teadmisega, vaid kostja II tegi reaalseid tegusid, et varjata kahju tekitamise läbi saadud kasumit ja omandas hageja arvel alusetult saadud vara. Hageja ostud olid väga individuaalsed. Tegemist oli välismaalt tehastest spetsiaalselt tellitud põllumajandustehnikaga. Kostja I ise tellis need masinad hagejale Konekesko Eesti AS-ilt, kelle müügimees neid edasi müüs, mitte aga otse Konekesko Eesti ASilt hagejale, vaid läbi kostja II ja läbi enda firma OÜ Agritehnik. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude Põdrametsa kinnistu omanikukande muutmiseks kostja II tahteavalduse asendamiseks. Maakohus jättis hindamata kostja I ja notar T. Saaveri
  2. mai
  3. a ja
  4. juuni
  5. a kirjavahetuse (hagiavalduse lisa 142), milles kostja I kirjutas notarile, et „kuna kinnistusraamatus on andmed muutunud müüks tüki edasi“, „ostjaks on Farmi Konsultatsioonid“ ja „hind on sama ehk 3000 eurot“. Kirjavahetus tõendab, et kostjate soov oli kahe tehingu tulemusena omandada kinnistu ise, mitte müüa seda T. ja A. P.le ja neile see omand jätta. T. ja A. P. kinnistu eest raha ei saanud. Tekitatud varalise kahju eest vastutavad kostjad solidaarselt. 26 Maakohus jättis ebaõigesti hageja nõude kauba krediidiga tekitatud kahju osas rahuldamata. Hageja palub rahuldada solidaarne nõue summas 101 370 eurot. OÜ Sponsum, kellele oli üle läinud AS Ruixi Mõis ettevõte, oli kostjate juhtimise ja kontrolli all. OÜ Sponsum osanik ja juhatuse liige oli Armand Reinmaa, kes oli ja on kostjate advokaat. Hageja poolt esitatud käsunduslepingu kohaselt oli OÜ Sponsum reaalne kohapealne juhtimine kostja II teenus. Kostja II finantseeris OÜ-d Sponsum. Maakohtu otsus hageja nõude tagamata jätmise (hüpoteegi seadmata jätmise) kohta on vastuoluline. Kahju ei tekitanud eraldiseisvalt hüpoteegiga tagamata jätmine, teravilja müümine olenemata tasumata arvetest ega ka hageja nõude loovutamine kostjale II kahjustavatel tingimustel. Tegemist on kahjuga, mille hageja kandis kõikide nende tegevuste/asjaolude tagajärjel kogumis. Nõude loovutamine ei toimunud turutingimustel Kostja II rikastus tänu hageja nõudele 101 374 euro 25 sendi võrra. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus ei rahuldanud kahjunõuet 1105 eurot 8 senti kostja II vastu kostjale II kuuluva kombaini hooldustööde arve alusel. Kohtu järeldus, nagu ei oleks hageja tõendanud, et just kostja II rikastus, pole õige. Masin oli kostja II omand. Asja säilitamiseks vajalikud kulutused kannavad asja omanikud (AÕS § 72 lg 4).
  6. Kostja I vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu. Kostja I palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebuses esitatud nõue jätkuvalt ebaselge, hageja ei ole kõrvaldanud
  7. aprilli
  8. a määruses osundatud puudusi. Maakohus ei ole menetlus- ega materiaalõigust rikkunud. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1.3 eksinud aasta numbriga, kuid nõue, mida seal käsitletud on, on sisult sama, millest hageja oma
  9. septembri
  10. a menetlusdokumendis loobus. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mille kohus saab parandada TsMS § 447 lg 2 alusel. Mõlema viljakuivati episoodi osas on nõude aluseks olevad asjaolud väga sarnased ning kohus ei saaks jõuda teistsugusele järeldusele. OÜ-le Sponsum põhjendamatult suure krediidi andmisega seotud nõude osas on hageja väited niivõrd segased, et ringkonnakohtul ei ole võimalik hageja nõuet menetleda ja selle nõude osas tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata. Maakohus on õigesti jätnud nõude rahuldamata. Kostjad ei tegelenud OÜ Sponsum juhtimisega ega omanud kontrolli OÜ Sponsum otsuste üle. Maakohus on otsuses õigesti hinnanud OÜ Sponsum varale kostja II kasuks seotud hüpoteegi seadmise asjaolusid.
  11. Kostja II palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II palus jätta hageja taotluse tõendit kogumiseks rahuldamata. Kostja II leidis, et ringkonnakohus võttis ebaõigesti hageja apellatsioonkaebuse menetlusse. Hageja jättis apellatsioonkaebuse puudused kõrvaldamata. Hageja käsitlus kostja II vastutuse osas on ebaõige, nõuete kohustuslikud eeldused on tõendamata. Hageja ei ole heitnud kostjale II ette ühtegi konkreetset tegevust või tegevusetust, mis oleks otseses puutumuses hagejaga. Puuduvad selgitused, kuidas rikkus kostja II hageja omandit (

§ 1045

p 5), millist seadusest tulenevat kohustust kostja II rikkus (

§ 1045

p 7) või milline kostja II tegevus kvalifitseerub heade kommete vastaseks teoks või millega on tõendatud kostja II tahtlus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II vastutust ei ole tekkinud. Kostja II on teinud oma tavapärase majandustegevuse raames õiguspäraseid tehinguid, mis ei ole seotud hagejaga. Kostja I ega kostja II ei ole mingit vara omastanud. Maakohus leidis õigesti, et kostja II võimalikuks kahju tekitavaks teoks hageja suhtes ei saa lugeda kostja II poolt vahendustasu arvete esitamist OÜ-le Agritehnik. Kostja II esitas arved enda ja OÜ Agritehnik omavahelise lepingu alusel. Kui hageja sai vahendatud tehingutega kahju, siis kostja II ei vastuta selle kahju eest. Tehinguid, kus kostja II oli ise üheks vahendusfirmaks, ei saa 27 lugeda teoks, mis tekitas hagejale kahju. Hind lepitakse kokku tehingu poolte vahel. Kostja II oli kõigis tehingutes alles kolmas osapool, st tema ei teinud tehinguid hagejaga. Hageja väide kostja II teadmisest rikkumiste kohta ja/või kostja II poolt õigusvastasele tagajärjele kaasaaitamise kohta on tõendamata. Kostja II ei nõustu, et kostja I on toime pannud mingeid rikkumisi või et hagejale on üldse kahju tekkinud. Kostja II on iseseisev õigussubjekt (TsÜS § 24 lg 1), keda ei saa automaatselt samastada tema osaniku või juhatuse liikmega. Maakohus on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 1.3 eksinud üksnes aasta numbriga (2015 asemel on märgitud 2014). Nõue, mida käsitletakse, on sisult sama nõue, millest hageja

  1. septembril 2020 loobus. Mõlemad nõuded on seotud viljakuivatiga, nende nõuete aluseks olevad asjaolud ning menetluses esitatud vastuväited ja tõendid on sarnased ning kohus ei saaks jõuda
  2. aasta nõude osas, mille lahendamist hageja taotleb, teistsugusele lõppjäreldusele. Hageja nõue seoses Põdrametsa kinnistuga on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. Hageja solidaarne nõue 101 370 eurot seoses OÜ-ga Sponsum ei ole selge. Maakohus jättis õigesti nõude rahuldamata. Kostja II ei tegelenud OÜ Sponsum juhtimisega, kostjatel ei olnud kontrolli OÜ Sponsum äriliste otsuste üle. Hüpoteegi seadmine oli poolte vaheline kokkulepe, mille otsustas OÜ Sponsum juhatus, mitte kostjad. Kostjatel ei olnud võimalik hüpoteegi seadmist nõuda, selleks oli vaja kinnisasja omaniku (OÜ Sponsum) soovi ja nõusolekut. Samuti leidis maakohus õigesti, et krediidi võimaldamine ei olnud ebatavaline või märkimisväärne. Hageja ettevõttes ei olnud seatud ka krediidilimiiti. Nõude loovutamine ei tekitanud hagejale kahju. Kokkulepe, mille kohaselt kostja II pidi tasuma hagejale summa, mida hageja oleks teise järjekoha nõudena pankrotimenetluses saanud ning täiendavalt veel 5%, vastas turutingimustele või oli hageja jaoks isegi soodsam. Hageja nõue seoses kombaini hooldustööde arve esitamisega on alusetu ning maakohus jättis selle põhjendatult kostja II vastu rahuldamata.
  3. Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi kostja I suhtes rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagiavaldus kostja I suhtes täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus iseseisvalt koondanud osad hageja nõuded kokku ja andnud neile koondhinnangu. Selliselt on kohus mitmed tõendid ja vastuväited jätnud tähelepanuta ning nõuete eelduste analüüs on puudulik. Kohtuotsus on vastuoluline kahju hüvitamise nõude eelduste käsitluse osas. Kõikide hageja poolt kostja I vastu esitatud nõuete puhul oli tegemist kahju hüvitamise nõuetega. Osa nõuete puhul (nt kinnisvaratehingud) on maakohus pidanud kahju tekkimise analüüsis oluliseks seda, kas tehing tehti turuhinnaga ja omanikuga kooskõlastatud hinnaga või mitte. Samas masinate ostu-müügi tehingute puhul ei ole maakohus pidanud tehingute turuhinda oluliseks asjaoluks, kuigi sarnaselt kinnisvaratehingutega näitab ka masinatehingute puhul ainult turuhindade võrdlus seda, kas tehinguga on hagejale kahju tekkinud või mitte. Maakohus ei ole ühelgi juhul rahuldatud nõuete analüüsil õigesti hinnanud tehingust saadud vastusoorituse väärtust. Hageja ei ole vastusoorituse väärtust tõendanud. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks saanud teha tehinguid parematel tingimustel kui tegi juhatuse liige turuhindadega. Maakohus ei ole eristanud kahju hüvitamise nõude eelduseid. Kohus on kõikide rahuldatud nõuete puhul tuvastanud üksnes kostja I väidetava juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise ning sellest tulenevalt automaatselt eeldanud, et kostja I vastutab hageja poolt nimetatud summas kahju eest. Kahju tekkimine ja suurus on iseseisev kahju hüvitamise nõude eeldus, mis 28 tuleb igakordselt eraldi tuvastada. Asjaolu, et tehinguosalised tegid hiljem tehinguid teiste hindadega, ei ole automaatselt käsitletav kahjuna. Maakohus on jätnud käsitlemata põhjusliku seose, ettenähtavuse, rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi. Arvete puhul, millel ei olnud seerianumbreid (niidukite Claas Disco 9100 ja 3200 FC arved), ei ole mitte millegagi tõendatud, et tegemist oli samade masinatega. Seega on maakohus ebaõigesti rahuldanud hageja nõude niidukite Claas Disco 9100 ja 3200 FC osas 10 000 eurot. Kostja I ei osalenud tehnika ostutehingutes mitme isiku esindajana, vaid üksnes hageja esindajana. Tehingu hinna tõus on tavapärane vahendustehingute osa. Kostjal I ei olnud võimalik sama hinnaga masinaid osta Konekesko Eesti AS-ilt. Ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks saanud osta masinad sama hinnaga, ei ole. Kostjal I juhatuse liikmena ei olnud kohustust küsida pakkumisi kõikvõimalikelt masinamüüjatelt ja seejärel valida soodsaim hind. Kostja I pidi ainuosanikule esitama kolm pakkumist. OÜ Agritehnik pakkumine ei olnud üldjuhul ka ainus, mille kostja I ainuosanikule esitas ning hageja ainuosanik valis neist välja talle sobivaima ning kinnitas just OÜ Agritehnik pakkumise sobivust. Kostja I esitas asjatundja arvamuse, millega tõendas hageja poolt müüdud masinate turuhinda. Maakohus leidis kohtuotsuses üllatuslikult, et kostja I poolt esitatud tõend ei ole usaldusväärne. Kostja I poolt esitatud asjatundja arvamus on samasugune dokumentaalne tõend nagu oleks olnud eksperdiarvamus. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit masinate turuhindade kohta. Hageja ei ole tõendanud, et samas seisukorras masinad, mille OÜ Agritehnik või Massu Mõisa Tallid OÜ hagejalt ostis, oleks olnud võimalik Konekesko Eesti AS-ile müüa sama hinnaga, millega masinad Konekesko Eesti AS-ile müüs kostja II. Kostja I ei ole teinud hageja esindajana ühtegi masinatehingut iseendaga või enda äriühinguga. Arusaamatu on, miks kohus ei pidanud eluliselt usutavaks seda, et 2–4 päevaga on võimalik masinale teha väärtust tõstvaid remonttöid. Maakohus on nii tehnika ostu- kui ka müügitehingute puhul jätnud ebaõigesti kohaldamata

§ 127lg-d 1 ja 5.

Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hageja sai kõikide tehingute vastusooritusena kas masina omandiõiguse ostutehignute puhul või raha müügitehingute puhul. Selleks, et teha kindlaks, kas hagejal on kahju tekkinud, oleks olnud vajalik välja selgitada, kas hageja poolt tehingus saadud vastusooritus vastas tehingu turuväärtusele või mitte. Maakohus selgitas hagejale juba

  1. veebruari
  2. a eelistungil, et hageja ei ole masinate kohalikke keskmisi hindu tõendanud. Hageja oleks pidanud ostutehingute puhul tõendama, et maksis rohkem kui oli turuväärtus ning müügitehingute puhul seda, et masin oli tegelikult rohkem väärt. Hageja ainuosanik kooskõlastas kõik tehingud. Põdrametsa kinnistu tehing ei olnud näilik. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud kinnistu väärtust. Hageja poolt esitatud arvutuskäigus kinnistu väärtuse kohta ei ole arvestatud kinnistu eripärade ja tegelike tehioludega (looduskaitsealune kinnistu jne). Hageja ei olnud huvitatud piirangutega ega hoonestatud kinnisasjadest ning kostja I leidis sellistele kinnisasjadele ostjad. Hageja jaoks ei olnud Põdrametsa kinnistul väärtust, kuna ta ei saanud kinnistut majandustegevuses kasutada. Ruixi ja Ruixi-Sigala kinnistute omandamine toimus turuhinnaga. Hageja poolt esitatud hindamisakti võrdlustehingud olid võetud täpselt sama perioodi kohta, mil tehti ka vaidlusalused kinnisvaratehingud, mistõttu on hageja poolt esitatud keskmine hektari hind vahemikus 3805 – 3909 eurot õige ja kajastab tegelikke olusid sel ajahetkel (mida Maa-ameti statistika ei tee). Hageja on esitanud hindamisaktid ainult kolme kinnistu osas, kuigi tegelikult omandati kokku viis kinnistut. Hageja ainuosanik oli teadlik ja nõus sellega, et tehingud tehakse kallima hinnaga kui esialgu loodeti. Tehingu väärtust hageja jaoks tõstab oluliselt asjaolu, et tegemist on väga suurte haritavate põllumassiividega, mis asuvad hageja tootmishoonetele väga lähedal. Seetõttu oli ainuosanik nõus tehingut igal juhul tegema. Kostja I on teinud hagejale 29 ettepaneku osta vaidlusalused kinnistud tagasi sama hinnaga, nagu hageja need kinnistud ostis. Hageja sellega ei nõustunud. Maakohus ei ole selgitanud välja, kas hagejale üldse tekkis tehingutega majanduslik kahju ning milline on kahju suurus. Hageja maksis 719 900 eurot ning sai tehingute vastusooritusena 181,33 ha maad. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt oli kohalik keskmine hind tehingute ajal samas piirkonnas 3805 – 3909 eurot. Hageja omandas keskmisest suuremad maatükid, mistõttu võis suuremate maatükkide hektarite hind olla veelgi suurem. Seega oli hageja enda poolt esitatud tõendi kohaselt tehingute turuväärtus 708 818,97 eurot (181,33 x 3909), mis ei ole oluliselt madalam sellest hinnast, mille hageja kinnistute eest maksis. Hageja on kostja I vastu esitanud kahju hüvitamise nõude ning hageja peab ka oma nõude eelduseid tõendama. Ainuüksi arve ja maksekorralduse esitamine kombaini remonditööde eest, mis ei olnud hageja omandis, ei tõenda, et hagejale oleks tekkinud kahju. Kostja I on selgitanud ja tõendanud, et seda kombaini kasutati hageja majandustegevuses. Kostja I on tõendanud, et liikurhekseldi hind oligi 265 000 eurot (IV kd, tl 184–185). Maakohtu põhjendused tõendi usaldusväärsuse osas on napisõnalised ja vastuolulised. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I poolt esitatud hinnapakkumine oleks tekkinud pärast reaalse tehingu toimumist. Hageja ja OÜ Agritehnik leppisid algusest peale kokku masina hinnaks 265 000 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole tõendanud, et kostja I poolt 10 000 euro suuruse ettemaksu raamatupidamises korrektselt kajastamata jätmisega on hagejale tekkinud kahju. Maakohus ei ole selgitanud välja, kas hagejale tekkis tehinguga majanduslik kahju ning mis on selle suurus. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja I väite, et nõue on esitatud vale kostja vastu. Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et hageja tasus OÜ-le Agritehnik 10 000 eurot rohkem kui oleks pidanud. Sellisel juhul oleks hageja pidanud esitama 10 000 euro tagastamise nõude alusetu rikastumise sätete alusel OÜ Agritehnik vastu. Maakohus ei lahendanud kostja I taotlust viivise vähendamiseks. Menetluskulude jaotust tuleb muuta ka juhul, kui ringkonnakohus maakohtu otsust ei muuda. Maakohus on kohtuotsuses menetluskulude proportsiooni arvestamisel ebaõigesti lähtunud hageja esialgse nõude summa määramisel alles
  3. detsembri
  4. a hagi terviktekstis esitatud nõude summast (682 669 eurot).
  5. juuni
  6. a hagiavalduse kohaselt taotles hageja kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 787 124 euro 69 sendi väljamõistmist ning ainult kostjalt I 198 008 euro 40 sendi väljamõistmist. Seega esitas hageja kostja I vastu esialgses hagiavalduses nõude summas 985 133 eurot 9 senti. Menetluse jooksul on hageja loobunud kokku nõuetest summas 591 287 eurot 81 senti, mis on umbes 60% esialgselt esitatud nõuetest. Maakohus rahuldas hageja nõuded kostja I vastu summas 305 505 eurot 8 senti (viivist arvesse võtmata), mis on umbes 31% hageja poolt kostja I vastu esialgses
  7. juuni
  8. a hagiavalduses esitatud nõuetest. Maakohus oleks pidanud lähtuma menetluskulude jaotusel just sellest proportsioonist. Maakohus oleks pidanud 31% hageja menetluskuludest jätma kostja I kanda ning 69% kostja I menetluskuludest hageja kanda ning vastastikused nõuded omavahel tasaarvestama. Kostja I ei nõustu maakohtu poolt kostja I menetluskulude vähendamisega. Hageja ja kostja I kulud ei olnud ühes suurusjärgus.
  9. Hageja vaidles kostja I apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hageja on tõendanud konkreetsed hinnad, millistega kostja I oleks saanud juhatuse liikmena hagejale tehingu teha. Hageja on tõendanud, et selliste hindadega tehingud tehti, kuid kostja I puukfirma, s.o kostja II poolt, et müüa kaup edasi hagejale kallimalt või maksta hagejale väiksemat hinda. Aset leidnud tehingute hinnad ongi turuhinnad. Maakohtu hinnang spetsialisti arvamusele ei saanud olla kostjale I üllatuslik. 30 Hageja on tõendanud ka muude tõenditega, mitte üksnes seerianumbritega, et hageja ostis sama põllumajandustehnika, mille kostja II ostis Konekesko Eesti AS-ilt. Hageja on põhistanud, et kuna enamikel juhtudel oli Konekesko Eesti AS-i otsene tehingupartner kostjale I kuuluv äriühing kostja II, siis tuleb eeldada, et hageja oleks saanud teha tehingu ka otse. Asjaolu, et hageja poleks saanud teha tehingut otse, peaks tõendama kostja I. Kostja I väited, et ta parendas vaidlusaluse tehnika, on tõendamata ja esitatud alles põhiistungil. Vaadates masinate hinnavahesid, ei ole sellised väited usutavad. Müüdi nii kasutatud kui ka uut tehnikat. Kuidas ja miks pidanuks uut tehnikat parendama või kuidas seda sai teha, on ebaselge. Kostja I on esitanud apellatsioonkaebuses uue väite, et hageja poolt esitatud väärtuses pole arvestatud Põdrametsa kinnistu eripäradega ja ainuüksi keskmiste tehingu hindade andmetega ei saa tõendada kinnistu turuväärtust. Kostja I ise ei ole esitanud ühtegi tõendit, et õige hind oleks 3000 eurot. Tõendamata põllumajandusliku väärtuse võimalik puudumine ei tähenda, et maatükil puudub turul üldse väärtus.
  10. Kostja II nõustus kostja I apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade ja nõuetega. Kostja II palus rahuldada kostja I apellatsioonkaebuse ning mõista hagejalt välja kõik kostja II menetluskulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Ringkonnakohus leiab, et kostja I apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.
  12. osas, hagi kostja II vastu rahuldamata jätmise osas ning kostjalt I väljamõistetud summa osas ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus tühistas hagi tagamise kostja II suhtes ning teeb uue otsuse, millega jätab kohaldatud hagi tagamise abinõud kostja II suhtes jõusse. Ringkonnakohus võtab vastu hageja nõudest loobumise
  13. a viljakuivati tehinguga seotud kahju nõude osas. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju 303 491 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 112 416 eurot 39 senti perioodi
  14. juuni
  15. a –
  16. veebruar
  17. a eest ning viivise põhinõudelt (303 491 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.

veebruarist 2022 kuni nõude täitmiseni. Ringkonnakohus mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 77 360 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28 654 eurot 99 senti perioodi 25. juuni 2017. a – 9. veebruar 2022. a eest ning viivise põhinõudelt (77 360 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.

veebruarist 2022 kuni nõude täitmiseni. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole apellatsioonkaebustes vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-de 1.1, 1.2, 1.4–1.11 ja p 6 osas ning osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise kostja I vastu kommunaalteenuste eest tasumata jäänud 8245 euro 92 sendi nõudes (maakohus on selle nõude resolutsioonis tähistanud numbriga 10). Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus nõustub kostja I apellatsioonkaebusega selles, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud nõudeid nii, nagu need on hagis esitatud, mis muudab maakohtu otsuse raskesti jälgitavaks ja mõjutab oluliselt kohtu seisukoha kujunemisest arusaamist. Maakohus ei ole 31 kahjunõude suuruse arvestamisel lähtunud hagis esitatud nõude suurusest vaid on väljunud hagi piiridest. Apellatsioonkaebustes ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ärinimi oli kuni

  1. juulini
  2. a Evalo Agro OÜ. OÜ Haljala Agro ja OÜ Aaspere Agro ühinesid OÜ-ga Evalo Agro. Kostja I oli hageja juhatuse liige
  3. jaanuarist 2007 kuni
  4. maini
  5. Vaidluse all oleva kahju tekitamise ajavahemiku jooksul oli hagejal kokku kolm juhatuse liiget, lisaks kostjale I Alo Salm (alates
  6. maist 2005) ja Wolfgang Leitner (alates
  7. detsembrist 2009) (II kd, tl 32–34). Maakohus luges tuvastatuks, et kolme juhatuse liikme tegevusvaldkond ja vastutus ei olnud hageja osanike otsusega piiratud, piiranguid ei tule ka hageja põhikirjast ega kostja I juhatuse liikme lepingutest. Tööülesannete jaotus tulenes igapäevasest praktikast.
  8. Hageja nõue kostja I vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, mille õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause. Osaühingu juhatuse liige peab käituma äriühingu suhtes lojaalselt, ta peab olema oma tegevuses pühendunud äriühingu juhtimisele ja esindamisele ning äriühingu huvide kaitsele. Juhatuse liige ei või enda kasuks kasutada ära neid ärilisi võimalusi, mis peaksid kuuluma äriühingule. ÄS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt vastutab oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (Riigikohtu
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13).
  11. Ringkonnakohus lähtub hageja apellatsioonkaebuses ning hagiavalduse
  12. detsembri
  13. a terviktekstis (IV kd, tl 1jj)) esitatud nõuete järjekorrast. Maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude kostja I vastu, mis oli seotud
  14. a kahe teleskooplaaduri Claas Skorpion 7040 ja traktori MF (Massey Ferguson) 8680 ostuga. Hageja kahju hüvitamise nõue oli nimetatud tehingute osas esitatud kostjate vastu solidaarselt 25 500 euro hüvitamiseks. Maakohus on need nõuded kostja I vastu rahuldanud ekslikult suuremas ulatuses, kui hageja kohtule nõudes esitas. Maakohtu otsuse põhjenduse kohaselt oli hageja nõude suuruseks teleskooplaaduritel kokku 21 000 eurot, traktoril MF 8680 25 000 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude kostja I vastu
  15. aastal randaali Lemken Rubin 9-600 ja kombaini Claas Lexion 670 ostmisega tekitatud kahju saamiseks. Hageja nõude suuruseks oli kostjate vastu nende esemete osas 15 000 eurot. Maakohtu otsusest ei selgu, millises ulatuses maakohus hageja nõude kostja I vastu rahuldas, otsuses on toodud arvutuskäik (otsuse lk 36), mille põhjal maakohus loeb tuvastatuks need hinnavahed, mille võrra hageja ostis esemed kallimalt, kuid maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei lähtunud nõude rahuldamisel hageja poolt esitatud nõude suurusest. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus jättis ekslikult nõude kostja II vastu rahuldamata. Kostja I leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus oleks pidanud jätma nõude kostja I vastu rahuldamata. Hageja ja kostja I apellatsioonkaebustes ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et kaks teleskooplaadurit Claas Skorpion 7040 ostis OÜ Agritehnik Agricom Tehnika OÜ-lt, kes omakorda oli need ostnud Konekesko Eesti AS-lt. Laadurite esmaregistreerimine oli
  16. märtsil 2013 Agricom Tehnika OÜ nimele ja järgmisel päeval registreeriti need ümber hageja nimele (VII kd, tl 21–22). Laadurite arved väljastas Konekesko Eesti AS hiljem, kui hagejale väljastas arved laadurite müüja OÜ Agritehnik. Traktor MF (Massey Ferguson) 8680 esmaregistreerimine oli
  17. aprillil 2013 Agricom Tehnika OÜ nimele ja järgmisel päeval registreeriti traktor hageja nimele (VII kd, tl 24). Ka traktori puhul oli arve hageja poolt müüjale OÜ Agritehnik tasutud. 32 Randaali Lemken Rubin 9-600 ostis OÜ Agritehnik Agricom Tehnika OÜ-lt, kes omakorda oli masina ostnud Konekesko Eesti AS-lt hinnaga 42 000 eurot
  18. mail 2013 (IV kd, tl 86), mille eest oli müüjale ettemaksuna tasutud
  19. mail 2013 (IV kd, tl 87). Hageja ostis randaali OÜ-lt Agritehnik hinnaga 48 000 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja tasus arve
  20. mail 2013 (II kd, tl 1 pöördel, 12 pöördel). Kombaini Claas Lexion 670 ostis hageja OÜ-lt Agritehnik hinnaga 260 000 eurot (ilma käibemaksuta), hageja tasus arve
  21. mail 2013 (II kd, tl 1). Maanteeameti registri väljatrüki andmetel oli kombaini esmaregistreerimine
  22. mail 2013 Agricom Tehnika OÜ nimele ja
  23. mail 2013 registreeriti see ümber hageja nimele (VII kd, tl 25). Kombain tarniti Konekesko Eesti AS-le
  24. a aprilli lõpus hageja
  25. jaanuari
  26. a tellimuse alusel (VII kd, tl 26), arve kohaselt oli hinnaks 180 744 eurot 15 senti. Hageja ostis laadurid, tarktori, randaali ja kombaini, mida Koneskeso Eesti AS (esialgne müüja) veel müünud ei olnud. Maakohus luges tuvastatuks, ja apellatsioonkaebustes ei vaidlustata, et hageja ostis sama tehnika oluliselt kallimalt, k

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.