KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 27. mai 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14509 Tsiviilasi X avaldus Tallinn, T

§ 445

lg 1 alusel kindlaks nii, et korteriühistu juhatusel tuleb pärast määruse jõustumist seitsme tööpäeva jooksul edastada dokumendid avaldajale e-posti teel või (arvestades, et korteriühistu võib soovida osa andmete 2

) § 172 lg 1 alusel. Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas korteriühistu, kes ei võimaldanud avaldajal täielike dokumentidega tutvuda. Hagita menetluses ei lahendata keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ja seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Käesolev ei olnud keerukas õigusvaidlus, mistõttu ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid korteriühistu kanda. Lisaks võttis kohus arvesse avalduse osaliust rahuldamist, st osaliselt vaidles korteriühistu avaldusele edukalt vastu. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Avaldaja esitas
2. mail 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja uue määrusega jätta kõik kulud korteriühistu kanda. Avaldaja leiab, et avaldus rahuldati tervikuna ja puudus alus jaotada kulud lähtudes avalduse osalisest rahuldamisest. Avaldaja saavutas avaldusega taotletava eesmärgi ja korteriühistu vastuväited olid põhjendamatud. Seega peab korteriühistu kandma menetluskulud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriühistule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. mail
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

Kaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

1. Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et maakohus üksnes reguleeris lahendi täitmise korda erinevalt avaldaja taotletust. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 (isikuandmete avaldamise piirang) on osa avaldaja taotluse lahendamisel tehtavast otsustusest. Täitmise kord sisaldub määruse resolutsiooni p-s
2. Seega lähtus maakohus õigesti avalduse osalisest rahuldamisest. 8.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu

1. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Vaidlustatud määruses on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus ei olnud keerukas, asi lahendati avaldaja huvides ja kohus piiras avaldaja õigust pangakonto väljavõttega tutvumisel. Seega olid kõik maakohtu põhjendused asjakohased. Avaldusega taotletava tulemuse suures osas saavutamine ei tähenda käesoleval juhul, et kulud oleks tulnud jätta korteriühistu kanda.
2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 alusel samuti menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et vaidluse lõpptulemuse määruskaebuse menetlusest ei olene ja ka kaebemenetlus ei olnud õiguslikult keerukas. Tulenevalt kulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 3

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 696lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4