Obsah (10)

§ 178§ 176§ 174§ 663§ 667§ 175§ 218§ 662§ 238§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 2.05.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-19-1964 Kohtuasi Swedbank Liising A

§ 178lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 6.02.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja) vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2. Harju Maakohtu 31.08.2020 otsusega hagi rahuldati ning jäeti menetluskulud kostja kanda. 5.03.2021 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi ning jättis apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 14.06.2021 määrusega keeldus Riigikohus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning maa- ja ringkonnakohtu lahendid jõustusid 14.06.
4. Hageja esitas 3.07.2020 ja 15.02.2021 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 3976 eurot (23 h ja 40 min × 168 eurot/h) ja riigilõivust 950 eurot, kokku 4926 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 140 eurot ilma käibemaksuta ja 168 eurot koos käibemaksuga. Hageja kinnitas, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud: - 3.01.2019 materjali läbi töötamiseks, suhtluseks kliendiga, hagiavalduse koostamiseks (I kd, lk 2–5) 5 tundi; 6.02.2019 hagi tagamise avalduse koostamiseks (I kd, lk 6–7), suhtluseks kliendiga 2 tundi 20 minutit; 7.02.2019 tutvumiseks hagi tagamise määrusega, kokkuvõtteks kliendile 20 minutit; 15.04.2019 suhtluseks kliendiga, tutvumiseks kostja vastusega hagile, kirjaliku seisukoha koostamiseks (I kd, lk 65–66) 2 tundi 50 minutit; 16.05.2019 tutvumiseks kohtumäärusega, kokkuvõtteks kliendile, täiendava riigilõivu edastamiseks (I kd, lk 71–72) 25 minutit; 21.05.2019 tutvumiseks kostja korduva taotlusega Futurum Investment OÜ kolmanda isikuna kaasamiseks, kokkuvõtteks kliendile 25 minutit; 2 2-19-1964 - 6.06.2019 kirjalikuks seisukohaks korduvale kolmanda isikuna kaasamise taotlusele (I kd, lk 77–78), suhtluseks kliendiga 1 tund 40 minutit; 3.09.2019 tutvumiseks kolmanda isiku kaasamata jätmise määrusega, suhtluseks kliendiga 20 minutit; 4.09.2019 suhtluseks kliendiga (vastamine e-kirjale): kolmanda isiku kaasamata jätmise tagajärjed 25 minutit; 30.09.2019 määruskaebusele vastuse koostamiseks (I kd, lk 97–98), e-kirjavahetuseks ja suhtluseks kliendiga 1 tund 55 minutit; 30.06.2020 ettevalmistuseks istungiks 35 minutit; 30.06.2020 osalemiseks istungil 55 minutit; 3.07.2020 tutvumiseks istungiprotokolliga 15 minutit; 3.07.2020 menetluskulude nimekirja koostamiseks (I kd, lk 132–134) 15 minutit; 31.08.2020 tutvumiseks maakohtu otsusega, kokkuvõtteks kliendile 25 minutit; 20.10.2020 tutvumiseks kostja apellatsioonkaebusega, suhtluseks kliendiga, vastuse koostamiseks (I kd, lk 158–159) 55 minutit; 21.10.2020 apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks (I kd, lk 158–159) 2 tundi 40 minutit; 11.02.2021 istungiks ettevalmistumiseks 1 tund; 12.02.2021 esindamiseks kohtuistungil 40 minutit; 15.02.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks (I kd, lk 173–175) 20 minutit.
5. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud. Kuna riigilõivu tasus hageja eest kolmas isik, siis ei ole eluliselt usutav, et õigusabitasu arveid tasus hageja. Kostjal on kahtlus, et õigusabitasu arveid ei ole hagejale esitatud ning hagejal ei tekkinud ka kulu kandmise kohustust. Kostja palub nõuda hagejalt välja talle esitatud õigusabitasu arved. Tsiviilasjas nr 2-14-3305, milles olid samad menetlusosalised, nõudis kohus õigusabitasu arveid kostjalt. Hageja esindaja tunnitasumäär on liiga kõrge – hageja avaldas ise praeguses tsiviilasjas, et tegemist on lihtsa ja selge asjaga, mis puudutab pelgalt tsiviilasjas nr 2-16-9483 tehtud Riigikohtu otsusega tutvumist. Tsiviilasjas nr 2-16-9483 avaldas hageja lepinguline esindaja, et kostja tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge. Hageja õigusabitasu on ülepaisutatud ka ajaliselt. Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud toimingud. Maakohtu määrus ja põhjendused
6. Harju Maakohtu 29.11.2021 määrusega rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4926 eurot ning viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7. Hageja põhjendatud menetluskuludeks on riigilõiv 950 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3976 eurot, kokku 4926 eurot (sh käibemaks). Hageja esindaja toimingud on põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Hageja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ning asjakohased ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatule. Samuti peab kohus põhjendatuks esindatavaga suhtlemise ajakulu, kuna esindajal tuleb menetluses järgida esindatava huve.

§ 176

lg 1 teise lause kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtuistungi protokolliga tutvumisega seotud menetluskulude hüvitamist. Samuti on menetluskulude nimekirja koostamise ning esitamise kulu põhjendatud ja vajalik kulu (RKTKm nr 2-18-7550, p 16). Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu kokku 23 tunni 40 minuti ulatuses. 3 2-19-1964 6.

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt õigusabiarvete väljanõudmist üksnes seetõttu, et hageja eest on riigilõivu tasunud kolmas isik, kuna menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et menetluskulud kandis muu isik. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hagejalt õigusabiarvete väljanõudmist üksnes seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-14-3305 nõudis kohus õigusabi arveid kostjalt. Menetluskulude hüvitamist ei välista asjaolu, et hageja on esitanud menetluskulude nimekirja pärast kohtuistungit, kuna kohus on määranud 30.06.2020 istungil pooltele täiendava tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-60-16 p-s 13 leidnud, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise.

1. Tulenevalt hageja esindaja kinnitusest, et hageja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16).
2. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu vähendamist seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-16-9483 avaldas hageja lepinguline esindaja, et kostja tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge, kuna advokaadist esindajate tunnitasu määrad on aastatega tõusnud.
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud põhjendatud summas 3976 eurot koos käibemaksuga (168 eurot/h × 23 h 40 min). Määruskaebus
4. Kostja palub 15.12.2021 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta kostjalt hageja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kostja palub nõuda hagejalt välja talle esitatud õigusabitasu arved ning tõendid riigilõivu hüvitamise kohustuse tekkimise kohta.
5. Õigusabikulu tekkimise kohustus hagejal ei ole tõendatud. Kostja leiab, et hageja ei ole menetluskulusid tegelikkuses kandnud ning on võimalik, et hagejal ei ole tekkinud ka kulude hüvitamise või tasumise kohustust ei kolmanda isiku ega ka advokaadibüroo ees. Hageja eest tasus riigilõivu kolmas isik. Kostjal on kahtlus, et ka lepingulise esindaja kulu kandis hageja eest kolmas isik või siis õigusabiarveid ei esitatudki. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pidanud vajalikuks õigusabiarveid hagejalt välja nõuda, samal ajal kui kohus pidas tsiviilasjas nr 2-14-3305 vajalikuks õigusabiarvete küsimist kostjalt.
6. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud ning tunnitasumäär on liiga kõrge. Kõikides varasemates pooltevahelistes tsiviilasjades esindas hagejat tema enda jurist. Hagejal puudus objektiivne vajadus kasutada siinses tsiviilasjas vandeadvokaati.
7. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis mõistis maakohus menetluskulud ebaõigesti välja koos käibemaksuga. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
8. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4 2-19-1964 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 4263,33 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4263,33 eurot ületavas osas, samuti jätab rahuldamata sellelt viivise väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 17. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ei pea põhjendatuks ümber hinnata hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning tunnitasu määra põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (23 tundi ja 40 minutit) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata (vt RKTKm nr 2-19-10324, p 17). See, et kostja maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust saab antud tsiviilasja keerukust ja mahukust ning hageja esindajate kvalifikatsiooni arvestades pidada mõistlikuks tasuks, mis vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. 18. Hagejal on õigus kasutada menetluses lepingulist esindajat. Kostja on toonud välja, et varasemates pooltevahelistes vaidlustes on hagejat esindanud tema enda jurist. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui juriidilise isiku struktuuri koosseisu kuuluvad kvalifitseeritud juristid, ei anna see alust jätta lepingulise esindaja kulusid vastaspoolelt välja mõistmata. Juriidiline isik võib ajada kohtus asju lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, kus vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks lepingulise esindaja kaasamine põhjendamatu (vt RKTKm nr 3-2-1-177-15, p 14). 19. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 174

lg 9 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Ka Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (vt ka RKTKm nr 3-2-1-65-13, p 18).

§ 176

lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus nõuda hagejalt välja menetluskulusid tõendavaid dokumente. Asjaolu, et kohus pidas tsiviilasjas nr 2-14-3305 vajalikuks selliste dokumentide väljanõudmist kostjalt, ei anna automaatset alust nõuda vastavaid dokumente hagejalt välja siinses asjas. Hageja menetluskulude nimekirjad on piisavalt detailsed ning võimaldavad hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Juhul, 5 2-19-1964 kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on

§ 218

lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma

§ 176lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm nr 3-2-1-154-15, p 11).

Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks on kulude tekkimine ning praegusel juhul on hagejal ringkonnakohtu hinnangul sellised kulud tekkinud. 20. Ringkonnakohus nõustub siiski kostjaga, et maakohus on mõistnud menetluskulud ebaõigesti välja koos käibemaksuga.

§ 174

lg 10 järgi peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Siinses asjas on hageja

§ 174lg 10 kohase kinnituse ka esitanud.

Kohtupraktikas on leitud, et kui avaldaja on

§ 174

lg-s 10 märgitud kinnituse esitanud, aga kohtul tekib sellele vaatamata kahtlus, et tegelikult ei ole alust hüvitada avaldaja menetluskulusid koos käibemaksuga, tuleb kohtul ka kontrollida, kas menetluskulude hüvitamiseks koos käibemaksuga on alust või mitte (vt RKTKm nr 2-18-16519, p 15 kolmas lõik). Ringkonnakohus tuvastas Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrist, et hageja on alates 1.05.1998 käibemaksukohuslane. Käibemaksu arvestamine menetluskulude kindlaksmääramisel sõltub eelkõige sellest, kas menetlusosaline on käibemaksukohuslane. Kui menetlusosaline on käibemaksukohuslane, saab ta käibemaksuseaduse kohaselt menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning ei pea reaalselt käibemaksu tasuma. Hageja vastuses määruskaebusele asjakohaseid selgitusi selle kohta, miks ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ei saa, esitanud ei ole. Ka hageja viide 30.08.2013 notariaalsele müügilepingule ei võimalda selliseid järeldusi teha ning ei ole asjakohane. Menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole seega põhjendatud. 21. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis menetluskulud välja koos käibemaksuga, ning teeb asjas uue määruse, millega mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud lepingulise esindaja kuluks on seega 3313,33 eurot (23 h ja 40 min × 140 eurot/h) ning hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele summas 4263,33 eurot (lepingulise esindaja kulu 3313,33 eurot + riigilõiv 950 eurot). Hageja avaldus jääb rahuldamata summas 662,67 eurot (= 4926 – 4263,33). 22.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata kostja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi (maakohtu nõudekiri tsiviilasjas nr 2-14-3305), kuivõrd tegemist ei ole asjakohase tõendiga. Siinse asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et kohus on teises tsiviilasjas pidanud vajalikuks nõuda menetlusosaliselt välja menetluskulusid tõendavad dokumendid. 23.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 24.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 6