Obsah (8)

§ 48911§ 50870§ 436§ 477§ 50871§ 50872§ 4896§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-22-5133 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmu

§ 48911lg 1 p-st 1, asus maakohus seisukohale, et Madalmaade 14.

augusti

1. a otsuse täitmine tuleb tunnistada lubatavaks. A. Varikut on karistatud selle eest, et ta eiras
2. augustil 2020 kell 22.54 Amsterdamis S100 Stadhouderskade Westeindes foori punast märgutuld. Oma tegevusega pani A. Varik toime Madalmaades süüteo, milleks on Liiklusregulatsiooni art. 2 rikkumine. 4.

§ 50870

kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud, sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus mh liiklussüütegude eest. Seega ei eeldata

§ 50870

p 2 alusel mõlemapoolse karistatavuse nõuet liiklussüütegude korral, s.t otsuse tunnustamiseks ei ole vajalik, et nimetatud süütegu oleks karistatav ka Eestis. Kirjeldatud asjaoludel toime pandud süütegu on ka Eesti Vabariigis karistatav ja seda väärteokorras. A. Variku poolt toimepandud punase fooritule eiramine on kvalifitseeritav LS § 221 lg 1 järgi, s.o juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal. 5. Madalmaades on A. Varikule määratud rahatrahv summas 240 eurot. Madalmaade poolt määratud karistus on võrreldav Eestis samade rikkumiste eest ettenähtud karistustega. Kuna

§ 436

lõike 1 ega

§ 477

lõike 1 kohaselt rahalise karistuse tunnustamist välistavaid asjaolusid ei ole ja võttes arvesse ka asjaolu, et A. Varik ei ole rahalist karistust täitnud, siis lähtuvalt

§ 48911

lg 1 p-st 1 ja

§-st 50872 tuleb Madalmaade juriidiliste nõuete sissenõudmise keskbüroo

1. augusti
2. a otsuse nr EGS 235473291 täitmine tunnistada lubatavaks. Kuivõrd Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud, tuleb A. Varikul kanda nimetatud rahatrahv Eesti riigi tuludesse.
3. Maakohtu määruse vaidlustas A. Varik, kes taotleb selle tühistamist. Selle rikkumise pani toime K.K. . Tal on selle kohta olemas kaamerafotod ja ta oli sel ajal tööl. Ta müüs selle auto K.K. ule järelmaksuga ja see oli sel hetkel veel tema nimel. Ta pöördus trahvidega seoses ka politseisse. Ta ei ole nõus teise inimese trahve maksma. Ta esitas Amsterdami ka vaide. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
5. Vastavalt

§ 48911

lg-le 1 saab Eesti kohus teha Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse või muu otsuse tunnustamise otsustamisel ühe järgmistest määrustest: 1) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubatavaks; 2) tunnistada liikmesriigi otsuse täitmise lubamatuks; 3) lõpetada menetluse, kui isik on temale kohtuotsuse või muu otsusega pandud kohustused täitnud. Praeguses asjas ei nähtu toimikumaterjalidest ega määruskaebusest, et A. Varik oleks temale Madalamaades tehtud otsusega määratud rahatrahvi ära tasunud. Seega oli maakohus õigustatud otsustama, kas tunnistada rahatrahvi määramise otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks. 9. Euroopa Liidu liikmesriigi rahatrahvi tunnustamist ja täitmist reguleerivad

§-d 50869–50874.

§ 50871

näeb ette rahatrahvi määramise otsuse tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Samas suunab

§ 50872

lg 1 kohut arvestama rahatrahvi tunnustamise ja täitmise menetluses ka

§-s 4896 sätestatut.

§ 4896

lg 3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§-s 436 sätestatud keeldumise alused ning on täidetud

§-s 477 sätestatud tingimused.

§ 436

lg 1 p 2 kohaselt keeldub Eesti rahvusvahelisest koostööst, kui see on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega. Üheks selliseks põhimõtteks tuleb lugeda ka kaitseõiguse tagamise põhimõtet, mis eeldab minimaalselt seda, et inimene on teadlik, mida talle süüks arvatakse ning tal on võimalik esitada selle kohta vastuväiteid. A. Varik leiab määruskaebuses, et tema ei ole seda liiklusrikkumist toime pannud. See väide ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist.

1. Madalmaadest esitatud tunnistusest nähtub, et kuigi A. Variku suhtes tehti otsus tagaselja, oli sellise otsuse tegemine Madalmaade õiguse kohaselt lubatud. Tunnistuse kohaselt teavitati A. Varikut õigusest otsus edasi kaevata, kuid ta ei taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Kuna riikidevaheline koostöö rajaneb vastastikuse usalduse põhimõttel, ei ole Eesti kohtutel alust neis andmetes kahelda. Alust neis andmetes kahtlemiseks ei saa anda pelgalt A. Variku väited, et tema seda tegu toime pannud ei ole 2 ning samuti ei saa Eesti kohtud hakata kontrollima A. Varikule Madalamaade poolt ette heidetud rikkumise tõendatust. Kõik asjakohased vaidlused tuleb lahendada otsuse teinud riigis ja sealse õiguse kohaselt ning tunnistusest lähtudes oli A. Varikul selline võimalus ka olemas.
2. Kuna eeltoodu põhjal ei ole alust järeldada, et A. Variku kaitseõigust oleks ilmselgelt rikutud, ei ole sel põhjusel alust rahvusvahelisest koostööst keelduda. Ka ei näe ringkonnakohus mingisuguseid muid põhjuseid, miks ei peaks A. Variku suhtes tehtud rahatrahvi otsuse tunnustamine ja täitmine olema lubatav. Seetõttu toimis maakohus õigesti, kui tunnistas otsuse täitmise Eestis lubatavaks.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5.

septembri 2022. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3