KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 26. september 2022 Kohtuasja number 1-20-3601 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Vladimir Jaasi (isi

) § 263 lg 1 p 2 järgi ja teda karistati 3-aastase vangistusega. Lühimenetluse kohaldamise tõttu vähendati vangistust 2 aastani.

§ 74alusel määrati, et koheselt peab V.

Jaas sellest vangistusest ära kandma 8 kuud, mille algust arvata 20. veebruarist 2020, ning ülejäänud 1 aasta ja 4 kuud vangistust jäetakse 3-aastase katseajaga ning käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. Käitumiskontrolli ajal peab V. Jaas järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid,

§ 75

lg 2 p 1 alusel heastama hiljemalt katseaja lõpuks kannatanule kuriteoga tekitatud kahju summas 1101,42 eurot,

§ 75

lg 2 p 2 alusel ei tohi ta käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi,

§ 75

lg 2 p 4 alusel peab otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas 1 kuu jooksul alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemisest ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel peab osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas
2. veebruaril 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Jaasi vangistus täitmisele, kuna ta rikkus registreerimiskohustust ja keeldub kannatanule kahju heastamast.
3. märtsi 2022 määrusega jättis Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning pikendas V. Jaasi katseaega ja käitumiskontrolli nõuete tähtaega ühe kuu võrra, s.o kuni
4. septembrini
7. juulil 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, tehes taas ettepaneku pöörata V. Jaasi vangistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et V. Jaas rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust ning pani toime tema karistamise aluseks oleva kuriteoga samalaadse väärteo. Vaidlustatud kohtumäärus
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. augusti 2022 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras V. Jaasi kandmata vangistusosa 1 aasta ja 4 kuud täitmisele, põhjendades seda järgmiselt.
10. Erakorralise ettekande kohaselt ei ilmunud V. Jaas
11. mail 2022 registreerimisele ega teavitanud ametnikku mitteilmumise põhjustest.
12. mai 2022 kirjalikus seletuses põhjendas V. Jaas registreerimisele mitteilmumist tööl viibimisega, kuid suuliselt põhjendas ta tulemata jätmist sellega, et ametnik ei määranud registreerimist tavapärasele nädalapäevale (s.o reedele) ja seetõttu unustas ta õige päeva ära. Samas reedel ehk
13. mail 2022 helistas V. Jaas oma eelmisele kriminaalhooldusametnikule ja teatas, et unustas ilmuda ning on juba tööl. Kohtu hinnangul saab registreerimiskohustuse rikkumise tõendatuks lugeda ning mingisugust mõjuvat põhjust V. Jaasil sellele ei olnud. Tööl viibimine ja unustamine ei ole vabanduseks, liiatigi andis V. Jaas registreerimisele mitteilmumise kohta erinevatele ametnikele vastuolulisi selgitusi, mis vähendab tema selgituste usaldusväärsust.
14. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati V. Jaasil
15. ja
16. juulil 2022 alkoholijoove, mida kinnitavad Politsei- ja Piirivalveameti teade kriminaalhooldusametnikule ning alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll.
17. juulil 2022 oli alkoholisisaldus V. Jaasi väljahingatavas õhus 0,44 mg/l kohta.
18. juulil 2022 mõõtis kriminaalhooldusametnik esmalt V. Jaasi väljahingatavas õhus alkoholisisalduse 0,158 mg/l kohta, kuid korduval kontrollimisel see näit tõusis, olles lõpuks 0,216 mg/l kohta. Väliselt olid V. Jaasil järgmised joobetunnused: määrdunud välimus, alkoholilõhn, silmade punetus, kiire kõne ja ärritumine. Kuigi V. Jaas on eitanud
19. juulil 2022 alkoholi tarvitamist ja väitnud, et jõi ära 4 purki alkoholivaba džinni, siis kohus seda selgitust eluliselt usutavaks ei pea. Nimelt viitab tõusvas vahemikus joobe (0,158–0,216 mg/l kohta) tuvastamine sellele, et V. Jaas oli tarvitanud enne kontrollimist midagi enamat kui ainult alkoholivaba jooki. Tõsi, on üldteada, et ka nn alkoholivabad alkohoolsed joogid võivad sisaldada mingil määral alkoholi. Samas ei ole kahtlust, et kriminaalhooldusametnik selgitas V. Jaasile juba kriminaalhoolduse alguses, et alkoholi tarvitamise keeld hõlmab endas igasuguste alkoholi sisaldada võivate söökide ja jookide tarvitamist. Väiteid selle kohta, et ta alkoholi
20. juulil 2022 kontrollile eelnevalt ei tarvitanud, ei ole V. Jaas millegagi tõendanud ning ka kohtuistungil möönis ta, et võis alkoholi siiski tarvitada. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et V. Jaas rikkus mõlemal korral alkoholi tarvitamise keeldu ning mingisuguseid mõjuvaid põhjuseid tal selleks ei olnud.
21. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et
22. märtsil 2022 karistati V. Jaasi väärteokorras relvaseaduse § 893 lg 1 järgi. Seda tehti seepärast, et V. Jaas laskis
23. jaanuaril 2022 kriminaalhooldusosakonna ruumides sihipäratult pipragaasi. Tartu Maakohtu
24. juuli 2020 otsusega aga oli V. Jaasi karistatud kriminaalkorras avalikus kohas korduvalt õhupüssiga ähvardamise eest. Kohtu hinnangul on mõlemal juhul tegemist relvataolise esemega avalikus kohas ähvardamisega: ka ametiasutuse ruume võib lugeda avalikuks kohaks, pipragaas on 2

§ 74lg 4 mõttes.

1. Erakorralise ettekande põhjal võib öelda, et V. Jaasi ja kriminaalhooldusametniku vahel ei suju koostöö juba pikemat aega. Seda ja eelnevat arvestades on kriminaalhooldus end ammendanud ning lisakohustuste määramine V. Jaasi käitumist enam õiguskuulekamaks ja koostöövalmimaks ei muudaks. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et ainult registreerimistel käimine ei vähenda V. Jaasi uute süütegude toimepanemise riski. Ka ei ole kohus veendunud, et nt ravikohustuse määramisel V. Jaas hoiduks alkoholi tarvitamisest, pöörduks sõltuvusravile ja sellele alluks – seni ta seda teinud ei ole. Kuna erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Jaas ei tunnista oma alkoholiprobleemi ega ole motiveeritud asuma sõltuvusravile, on alust järeldada, et ta ei olegi huvitatud oma sõltuvuskäitumisest vabanemisest. Seetõttu on põhjendatud pöörata V. Jaasi kandmata vangistusosa täitmisele. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Jaasi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, taotledes maakohtu määruse tühistamist, erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ning V. Jaasi katseaja pikendamist. Kaitsja märgib, et V. Jaas on selgitanud, et unustas
3. mail 2022 registreerimiskohustuse, kuna see oli määratud tavapärasest erinevale nädalapäevale.
4. mail 2022 ostis ta kauplusest alkoholivaba džinni, kuid ta võis kaupa valides eksida, sest pakendid on sarnased.
5. juulil 2022 oli V. Jaas kriminaalhooldaja juures enne tööpäeva algust, edasi pidi ta minema tööle ja alkoholi ta tarvitanud ei olnud. V. Jaasile etteheidetavad kontrollnõuete rikkumised ei ole rasked. V. Jaas on leidnud endale töökoha ja soovib hakata osalema veel alustamata sotsiaalprogrammis. Programmi lõpuni läbimine, kriminaalhooldaja jätkuv järelevalve ning katseaja pikendamine aitavad kindlasti paremini kaasa karistuse eesmärkide saavutamisele kui V. Jaasi reaalselt vanglasse saatmine. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tulenevalt

§ 74

lg-st 4 võib kohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.

1. Erakorralises ettekandes heidetakse V. Jaasile esmalt ette registreerimiskohustuse rikkumist
2. mail
3. Et V. Jaas sel päeval registreerimisele ei ilmunud ja rikkus sellega

§ 75lg 1 p 2 järgset registreerimiskohustust, selles vaidlust ei ole.

Küsimus on aga selles, kas tal esines registreerimiskohustuse rikkumisele mõjuv põhjus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et vastus sellele küsimusele on eitav. Nimelt on V. Jaas ise põhjendanud registreerimisele mitteilmumist tööl olemise ja unustamisega. Unustamine on selline asi, mida kriminaalhooldusalune saab vältida ning seetõttu see rikkumist vabandada ei saa. Ka tööl viibimine ei saa rikkumist vabandada, kuna V. Jaasile oli teada, et vastavalt tema karistuse tingimustele peab ta käima kokkulepitud ajal kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel ning ei saa selleks ajaks planeerida endale muid kohustusi. Seetõttu oleks ta pidanud vajadusel küsima end kõnesoleva registreerimise ajaks töölt vabaks või võtma vähemalt registreerimisele eelnevalt kriminaalhooldusametnikuga ühendust, et paluda registreerimisaja muutmist. Midagi sellist V. Jaas aga ei teinud. Seega rikkus ta registreerimiskohustust ilma mõjuva põhjuseta. 3

§ 74lg 4 mõttes samalaadseks viidatud kuriteoga.

14. Eeltooduga on seega tõendatud, et V. Jaas rikkus ühel korral registreerimiskohustust, kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ning pani lisaks katseajal toime ka tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo. Kuna lisaks sellele nähtub erakorralisest ettekandest, et V. Jaasi kriminaalhooldus on üldse kulgenud probleemselt, on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud vangistus täitmisele pöörata. Nimelt nähtub erakorraliselt ettekandest, et V. Jaas ei ole olnud kriminaalhooldusametnikuga koostööaldis, tajub ametniku poolt esitatud mistahes küsimusi rünnakuna, ärritub ja tõstab häält, osadel kohtumistel ei ole ametnikuga peaaegu üldse rääkinud. Ta ei tunnista ka enda alkoholiprobleemi, kuigi alkoholi tarvitamise keelu korduvad rikkumised sellele selgelt viitavad. On alust arvata, et sellise suhtumise korral ei ole kriminaalhoolduse edasine positiivne jätkumine ja mõju kuigi tõenäoline ning V. Jaasi ei ole võimalik distsiplineerida ka täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega. Seda enam, et erinevaid kuriteoriske maandavaid ja distsiplineerivaid kohustusi on talle juba määratud ning samuti on teda üritatud distsiplineerida katseaja pikendamisega, kuid senini ei ole miski talle soovitud viisil mõjunud. Niisuguses olukorras on V. Jaasist lähtuv uute kuritegude oht märkimisväärne. Eriti viitab sellele pipragaasi laskmine kriminaalhoolduse ruumides. Pipragaas võib tekitada tugevat limaskesta ärritust (eeskätt silmades) ja see omakorda võib olla vaadeldav tervisekahjustuse tekitamisena

§ 121

tähenduses – teisisõnu võib ka pipragaasi laskmine iseenesest kujutada endast kuritegu (kasvõi kehalise väärkohtlemise katset). Niisiis tuleb V. Jaasil asuda reaalselt vangistust kandma.

1. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. augusti 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4