← Eesti

1-14-5526/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-5526 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.P ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 13.01.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu F.P, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Irina Žurina RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta F.P talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 72 eurot. Irina Žurina taotlus F.P ´ile riigi õigusabi Välja mõista F.P ´ilt kriminaalmenetluse kulud 72 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. F.P ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700014201 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(4)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.P ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. F.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1; § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel 3 aasta 2 kuu 26 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 20.04.2015 ja lõpp 16.07.2018. F.P andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 17). Kinnipidamisasutusest F.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Elukaaslane andis oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on 7 klassi haridus ja treiali eriala. Vanglas on oslaenud riigikeele A1 taseme õppes. Isik on töötanud baarmenina, saeveskis ning valumehaanika tehases. Isik on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Alates 06.09.2016 on hõivatud tööga väljaspool vanglat xxxÜ-s, kes garanteerib talle ka vabanemisel töökoha. Tasumata nõuded on 7832,33 eurot. Tema lähivõrgustiku moodustavad elukaaslane, õde ja vend, kellega suhted head. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid sarnase elustiiliga tuttavad, eelviimase kuriteo pani toime grupis. Väidetavalt ei suhtle enam endiste kriminaalsete tuttavatega. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks. Soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid ei ole suutnud eesmärki saavutada. On läbinud vanglas Eluviisitreeningu. Katseajal pani toime KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo. On proovinud amfetamiini ja kanepit, sõltlaseks end ei pea. Isik on impulsiivne, mis väljendub eriti alkoholi tarbinuna. Pingelises olukorras kaotab kiiresti enesevalitsuse. Ei tunnista oma probleeme, süüdistab oma probleemides teisi inimesi või olukorda.probleemide lahendamisoskus on nõrk, lahendab probleeme jõupositsioonilt. Ei tee oma käitumisest järeldusi ning ei mõtle tegude tagajärgedele. Kriminaalkorras karistatud 10 korda, vangistuses viibib neljandat korda. Rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 38%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 30%. Alates 18.07.2016 on paigutatud avavanglaosakonda. Vangla toetab F.P ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elab tema elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Elukaaslane on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning olnud kriminaalhoolduse all, mis lõppes mitterahuldavalt, kuna ta rikkus kohtu poolt pandud kohustust ning pani katseajal toime uuue kuriteo. 2
(4)F.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et F.P tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korral kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja töökoht. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud. Kohus peab positiivseks seda, et isik on olnud hõivatud tööga, õppinud riigikeelt ning läbinud Eluviisitreengu. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Elukaaslane andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema elukaaslasest, õest ja vennast. Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse periood alkoholi tarvitamisel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud katseajal liikluskuriteo toimepanemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks 3
(4)sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 1 aasta 6 kuu vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides, õppida riigikeelt ja käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu F.P temale Viru Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.