1-14-5526/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.09.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5526 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.G , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 20.04.2015 ja lõpp 16.07.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.09.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada R.G temale Viru Maakohtu 27.02.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata R.G-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 16.07.2018, allutades R.G katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada R.G katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus osakonda registreerimisele; 1 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 , 4, 5, 7, 8 Kohustada R.G katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p -des 2, 2 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemisest; 4) läbida alkoholivastane ravi; 5) mitte viibida kohtades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata; 6) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrata R.G kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada R.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, R.G-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 27.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati R.G süüdi KarS § 424 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.06.2013 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõistis R.G-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 26 päeva vangistust. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokurör märgib, et prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ega pea vajalikuks neid täiendavalt üle korrata. 2 Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, tal on vabaduses olemas töökoht, firma tegeleb metsahooldusega, elama hakkab elukaaslase juures, kes teda ootab juba. Asub avavanglas, distsiplinaarkaristusi pole. Varem pani toime vargusi ja röövimise ning sõitis joobes, kuna tal olid perekondlikud probleemid. Nüüd on elu üle järele mõelnud, läbinud sotsiaalprogrammid ning on valmis vabanema, et tasuda kõik võlad. Kahetseb oma tegu, alkoholi enam ei tarbi, narkootikume pole kunagi tarbinud, hakkab täitma kõiki kontrollnõudeid ja on nõus läbima alkoholivastase ravi. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja prokuröri seiukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on kriminaalkorras karistatud 10-l korral (neist 8 on arhiveeritud) ning vangistuses viibib ta neljandat korda. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud nõuetekohane, distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks peab kohus veel asjaolu, et isik on töötanud vanglas majandustöödel ja alates 06.09.2016 töötab väljaspool vanglat. Ka viibib kinnipeetav alates 18.07.2016 avavanglaosakonnas. Kohus on seisukohal, et leebemale kinnipidamisrežiimile üleviimine ning väljaspool vanglat töötamise võimaldamine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Kohus loeb positiivseks ka seda, et isik on probleemideta käinud viiel korral lühiajalisel väljasõidul, omandas riigikeele A1 tasemel ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, seega on R.G vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht elukaaslase juures ning garanteeritud töökoht xxxx. Lisaks on kinnipeetavat vabaduses ootamas ka õde ja vend, kellega on suhted head ning toetavad. Vangla hinnangul kinnipeetav oma süütegusid ei õigusta ja üldiselt toetab ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid. Isik on eesmärgiks seadnud rahuliku elu koos elukaaslasega ja töötamise, eesmärk on realistlik ning kinnipeetaval on motivatsioon muutusteks olemas. Kinnipeetaval on enne vangistust olnud probleeme alkoholi tarvitamisega. Kohtu hinnangul saab eelnimetatud ohutegurist tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski maandada isikule vastavate lisakohustuste kohaldamisega. Alkoholivastase ravi läbimise kohta on kinnipeetav nõusoleku andnud kohtuistungil. Narkootikumide tarvitamise kohta andmed puuduvad. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%, mida saab lugeda keskmisest mõnevõrra madalamaks tõenäosuseks. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud, muutused on püsivad ning tagasilangusi ei esine. 3 Katseajal saaks kinnipeetav kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käitumiskontrolli jooksul saaks isik jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus R.G vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ning lisakohustuste täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4