KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2021 Kohtuasja number 1-20-3751 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi I.F (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- mai 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu I.F kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Margit Luga Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata osaühingule Ida-Viru Advokaadibüroo määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 27 eurot. I.F-ile
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks I.F-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 162 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- juuni 2020 otsusega tunnistati I.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ning teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati vangistust 1 aastani. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.F eelvangistus 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et I.F ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus
- juunil
- Harju Maakohtu
- novembri 2020 määrusega pöörati I.F vangistus täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti
- oktoober 2020 ning karistusaeg lõppeb
- oktoobril
- Viru Vangla esitas
- aprillil 2021 Viru Maakohtule materjalid I.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ja prokuratuur toetavad I.F vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- mai 2021 määrusega I.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused I.F vabastamiseks on täidetud.
- I.F on kaks kehtivat kriminaalkaristust: mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimase otsusega määrati I.F-ile
- juunil 2020 katseaeg kaheks aastaks ja ta allutati kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande ja
- augustil 2020 pidi kohus tegema määruse I.F vahistamiseks, sest ta ei olnud ametnikule ega kohtule kättesaadav. Kohtuistungil selgitas I.F , et ta ei elanudki kohtu määratud aadressil, tal ei ole elukohta ja ta ei käinud registreerimisel, mistõttu pöörati karistuse kandmata osa täitmisele. Nende asjaolude põhjal on alust arvata, et tegelikult ei ole kriminaalhooldus meede, mis suunaks I.F seaduskuulekale elule. I.F ei olnud soovi teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd, tegemist on hiljutiste sündmustega ja kohtul ei ole veendumust, et nüüdseks oleksid I.F hoiakud muutunud.
- I.F on tunnistanud oma süüd toimepandud kuritegudes. Tulenevalt vangistuse pikkusest ei ole I.F-ile vangistuses individuaalset täitmiskava koostatud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustuse kohaselt on I.F diagnoositud alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitamine on tema uute kuritegude toimepanemise oluline risk.
- On positiivne, et I.F on säilinud kontakt emaga, endise abikaasa ja kasulastega. Vabanemisel on toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu oluline. Vabanemisjärgselt saab I.F asuda elama Järve Ühiselamu OÜ poolt pakutavale üüripinnale. Järve Kodu OÜ pakub tuge ja elukohta kitsikusse sattunud inimestele, kellel pole muud elukohta. Kuigi ühiselamus viibimise aeg ei ole piiratud, on tegemist siiski ajutise elukohaga, kus on tagatud elementaarsed elutingimused. On positiivne, et I.F soovib vabanemisjärgselt täiendõpet, asuda tööle ja üürida endale korter Tallinna. Siiski peab I.F mõistma, et algul on ta kohustatud elama kohtu määratud elukohas – ühiselamus Kohtla-Järvel. Selle linnaga ei ole I.F aga seoseid. Kuna I.F on varasemalt esinenud probleeme kohtu määratud kohas elamisega, ei ole ka praegu veendumust, et elukoha määramine aitab maandada uute kuritegude riski ja I.F allub kriminaalhooldusele oma elukohas. Samuti on ühiselamus suurem tõenäosus kohtuda varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vanglast vabanenud isikutega. Arvestades I.F varasemat mõjutatavust, on suur oht, et ta paneb vabaduses toime uue kuriteo.
- I.F on arvestatavas ulatuses võlgu. Kuna I.F puudub sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda vabanemisjärgselt toetada, ta peab esialgu ööbima ühiselamus ning tal ei ole 2
(6)garanteeritud töökohta ega regulaarseid sissetulekuid, võib I.F hakata vabaduses uuesti alkoholi tarvitama. See võib viia uue kuriteo toimepanemiseni.
- I.F varasem käitumine ja vangla koostatud iseloomustus viitab I.F oskamatusele lahendada probleeme ning isikutevahelisi suhteid seaduskuulekalt, samuti hoolimatusele toime pandud kuriteo tagajärgede suhtes. Varasemalt ei ole I.F vabatahtlikult täitnud talle kohtuotsustega pandud kohustusi: ei tasunud varasema kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust ega täitnud viimase kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid. See näitab, et I.F on nõus võtma endale kohustusi, kuid ei suuda või ei soovi neid täita.
- Kuigi I.F on käitunud vangistuses rahuldavalt ja on asunud end rehabiliteerima, ei kaalu need asjaolud siiski üles muid asjaolusid, mis ilmestavad tema puhul esinevat riski uue kuriteo toimepanemiseks (eelnev käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning arusaamine ja suhtumine kuriteo tagajärgedesse ka vangistuse jooksul). Ei ole alust arvata, et karistuse eesmärgid oleksid täidetud ja risk uue kuriteo toimepanemiseks piisavalt maandatud. Uue kuriteo toimepanemise riski ei saa maandada ka kriminaalhooldus. Ei ole veendumust, et I.F on suuteline temale määratud käitumiskontrolli nõudeid täitma. Seega ei ole I.F vabastamine põhjendatud. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I.F kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja I.F ennetähtaegset vabastamist. Kaebuse argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
- Maakohus ei ole järginud KarS § 76 sätteid. Kriminaalhooldusametnik, vangla, prokurör ja süüdimõistetu pooldavad ennetähtaegset vabastamist, kuid kohus on neid seisukohti ignoreerinud ega ole vabastamata jätmist ka veenvalt põhjendanud. Kohus märkis, et ei teki veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses elada seaduskuulekalt. Selline järeldus ei tugine aga faktilistele asjaoludele ja on paljasõnaline. Kui süüdimõistetu teeb pingutusi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks ning vangla, kriminaalhooldusametnik ja prokurör on neid pingutusi positiivselt hinnanud, siis kohus millegipärast ei usu, et vangistus on I.F mõjutanud kõige paremal viisil. Sellega kaotab ennetähtaegse vabastamise menetlus mõtte.
- Kohus märkis, et juurdunud kohtupraktika kohaselt ei juhindu kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel vaid toimepandud kuriteo asjaoludest, vaid arvestab neid kogumis süüdimõistetu kohta teadaolevate andmete, tema varasema elukäigu ja käitumisega vangistuse jooksul, samuti süüdimõistetu elutingimustega ning tagajärgedega, mida võib tingimisi ennetähtaegne vabastamine süüdimõistetule kaasa tuua. Sisuliselt ei ole kohus aga nii talitanud.
- Ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et I.F käitumine vanglas oli rahuldav. Vangistuse kandmise ajal käitus I.F seaduskuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 3-1-1-91-06 on see sisuliselt prioriteetseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel.
- Maakohtu määrus on vastuoluline, kuna ühes määruse osas on märgitud positiivsena, et I.F vabanemisel on oluline toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu, kuid teises osas on viidatud sellele, et I.F puudub sotsiaalne võrgustik, kes saaks teda vabanemisjärgselt igati toetada. Need vastuolulised arvamused aitasid kaasa põhjendamatu otsustuse tegemisele. I.F on ema tugi, suhtlemine toimub telefoni teel. Samuti toetab suhteid endise abikaasa ja kasulastega. 3
(6)- Tõsiselt ei saa suhtuda kohtu oletusse, et ühiselamus elamise korral on süüdimõistetul suurem tõenäosus kohtuda varasemalt kriminaalkorras karistatud ja vanglast vabanenud isikutega. Vastupidi, süüdimõistetu on täiskasvanud isik, kes ei soovi tekitada probleeme oma lähedastele. Seetõttu saabki I.F asuda ajutise võimalusena elama ühiselamusse.
- Kohtu väide, et I.F vabastamisel ei saa rääkida olukorrast, kus karistuse eesmärgid oleksid täidetud ning risk uue kuriteo toimepanemiseks piisavalt maandatud, ei ole piisavalt põhjendatud. See on ka vastuolus vangla ja prokuröri arvamusega. Tegelikult on karistuse eesmärk sisuliselt täidetud: riigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karistamine toimunud ning I.F käitumine vanglas näitab, et tema hinnangud on muutumas paremuse poole. I.F on motiveeritud elama edasi seaduskuulekalt ning on valmis olema kriminaalhooldusametniku kontrolli all ja täitma temale seatavaid nõudeid. Kui karistuse eesmärk on saavutatud, ei saa see ühiskonna õigustunnet riivata. Ainult mõistetud karistuse või kuriteo eest ettenähtud karistuse raskus ei ole asjaolu, mida tuleks hinnata ühiskonna õiglustunde juures, vaid seda, kas kinnipeetav on sobiv ühiskonda sulanduma ning kas tema ennetähtaegse vabastamise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Kõik asjas antud arvamused ja hinnangud näitavad, et I.F on võimalik vabadusse lasta ainult riigipoolse järelevalve all. Just see järelevalve viib miinimumini kohtu kartuse, et I.F hakkab vabaduses viibides eirama kõige olulisemaid ühiselu reegleid. Ühiskonnale on igal juhul turvalisem ja odavam, kui I.F vabastataks järelevalve all edasisest karistuse kandmisest, kui see, et jäetakse vabastamata ning kästakse mõistetud karistus lõpuni kanda. Ennetähtaegsel vabastamisel säilib riigil süvendatud kontroll süüdimõistetu käitumise üle ja see distsiplineerib süüdimõistetut. Ei saa märkimata jätta, et I.F katseaeg kestaks kuni
- oktoobrini 2021 ehk küllaltki pikalt. Lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele saaks I.F-ile katseajaks määrata ka lisakohustusi.
- Arvesse tuleb võtta ka järgmisi positiivseid asjaolusid: kehtivate dokumentide olemasolu, töökogemust, alkoholiprobleemide tunnistamist ja motivatsiooni muuta oma suhtumist probleemi, kuritegelikku subkultuuri kuuluvate sõprade puudumist, reaalseid tulevikuplaane, soovi asuda tööle ja tegeleda oma sõltuvusprobleemiga, soovi läbida koolitus ja saada tõstemasina juhiload, nõusolekut tasuda võlad ning uute kuritegude toimepanemise väheolulisi riske. Kõik positiivsed faktorid kaaluvad üles negatiivse. Ringkonnakohtu seisukoht
- I.F ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määruses on mõned ebaselgused. Esiteks ei nähtu maakohtu põhjendustest, miks hindas kohus I.F vangistusaegset käitumist pelgalt rahuldavaks. Teiseks on vastuolulised maakohtu seisukohad I.F sotsiaalse võrgustiku osas. Samas ei saa järeldada, et maakohus oleks teinud I.F ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid kogumis ning ei ole veenvalt ka põhjendanud, miks asus võrreldes vangla, kriminaalhooldusametniku ja prokuratuuriga 4
(6)teistsugusele seisukohale. Seejuures vangla, prokuratuuri või kriminaalhooldusametniku vabastamist toetavad seisukohad ei saa tingida ka süüdimõistetu vabastamist, kuna KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi nende seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus peab põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole neil arvamustel üleüldse mingit tähtsust. Praegu on vangla toetanud I.F vabastamist tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, kuid täpsemaid põhjendusi ei ole lisatud. Prokuratuur nõustub vangla argumentidega ja kriminaalhooldusametnik ei ole vabastamist ei toetanud ega ka mitte toetanud. Seega sisuliselt ei ole neil arvamustel tähtsust.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.
- I.F puhul on mitmeid positiivseid asjaolusid: tal ei ole vanglas ühtegi distsiplinaarkaristust, ta ei ole meelestatud ametnike suhtes negatiivselt, tal on vabaduses olemas elukoht ja lähedased, puuduvad andmed kriminaalse taustaga suhtlusringkonna kohta, ta soovib vabaduses läbida koolituse, asuda tööle, tasuda võlgnevusi ning üürida endale korteri. Siiski tuleb nõustuda maakohtuga, et vaatamata neile positiivsetele asjaoludele ei ole I.F ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
- Nagu maakohus õigesti viitas, on I.F kaks kehtivat kriminaalkaristust. Mõlema karistuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime alkoholi tarvitanuna. Seega on alkoholi tarvitamine I.F oluline kuritegeliku käitumise riskitegur. Tal on diagnoositud ka alkoholisõltuvus. Kuigi vangla iseloomustusest nähtuvalt tunnistab I.F alkoholi liigtarvitamist ja on motiveeritud muutma oma probleemkäitumist, siis maakohtu istungil avaldas I.F, et alkoholiga tal probleeme ei ole ning ta tarvitab alkoholi nagu kõik teised normaalsed inimesed. See seab tugevalt kahtluse alla, kas tegelikult I.F ikka tunnistab oma alkoholiprobleemi ja on motiveeritud alkoholi tarvitamisest vabaduses täielikult loobuma. Tarvitamise jätkamisel on aga suur risk kuritegeliku käitumise kordumiseks. Ei ole alust arvata, et riski I.F alkoholi tarvitamiseks ja uuteks kuritegudeks saaks piisavalt maandada ka lähedaste olemasolu, kuna juba varem ei ole lähedaste olemasolu sellist mõju avaldanud. Riski alkoholi tarvitamise jätkamiseks võib soodustada asjaolu, et vabanedes ei ole I.F koheselt kindlat töökohta ja seega mõtestatud tegevusega hõivatust. Ei ole välistatud, et vaba aega võib ta asuda sisustama just alkoholi tarvitamisega. Samuti võib mõningal määral alkoholi tarvitamise ja uue kuriteo toimepanemise riski suurendada asjaolu, et vabanemisel asuks I.F elama ühiselamusse, mis pakub elukohta kitsikusse sattunud inimestele. Elukogemuse kohaselt on alkoholiprobleemid selliste inimeste seas n-ö ühiskonna keskmisest suuremad, mistõttu võib I.F asuda koos mõne ühiselamukaaslasega alkoholi tarvitama. Ka varasemalt tarvitas ta sageli alkoholi just sõpradega.
- Nõustuda ei saa kaitsjaga, et I.F tuleks vabastada, kuna see on ühiskonnale turvalisem ja odavam. Riigi majanduslikud kaalutlused ei saa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist põhjendada: nagu öeldud, on mõõduandev uute kuritegude oht – pealegi ei viita ka KarS § 76 lg 4 riigi raha kokkuhoiule. Samuti ei saa vabastamist põhjendada võimalusega allutada süüdimõistetu kriminaalhooldusele, kui ei ole piisavalt alust uskuda, et ta oleks motiveeritud ja suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Nii praegusel juhul ka on. Arvestades I.F senist käitumist on tõsiselt alust kahelda, kas ta saab kriminaalhoolduse nõuete järgimisega hakkama. Viimase otsusega juba anti I.F-ile võimalus jätkata oma elu vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Seda võimalust ei osanud ta hinnata, kuna rikkus juba kriminaalhoolduse alguses käitumiskontrolli nõudeid: ei ilmunud registreerimisele, ei elanud määratud elukohas ega taotlenud luba elukoha muutmiseks. Seetõttu tuli ta kriminaalhooldusametniku erakorralise 5
(6)ettekande arutamiseks ka tagaotsitavaks kuulutada. Kuigi nüüd on I.F enda sõnul saanud varasema käitumise üle järele mõelda ning on motiveeritud kõiki kriminaalhoolduse ajaks määratavaid nõudeid ja kohustusi täitma, ei ole kindlust, et ta seda ka reaalselt teeks. Lisaks viimase kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõuete rikkumisele ei tasunud I.F ka temale eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust, kuigi toona kinnitas ta kohtuistungil, et on võimeline selle ära tasuma. Seetõttu tuleb nõustuda maakohtuga, et I.F võib küll olla nõus võtma endale kohustusi, kuid on küsitav, kas ta tegelikult suudab ja soovib neid täita. Kui I.F ei täida temale määratavaid kontrollnõudeid ja kohustusi, ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik ning ennetähtaegse vabastamise distsiplineeriv mõju jääb saavutamata. Ka asjaolu, et vanglas on I.F käitunud korralikult, ei anna kindlust, et ta suudaks vabaduses järgida kõiki temale määratavaid nõudeid ja kohutusi. Seda põhjusel, et vabaduses on kätte saadav oluliselt rohkem ahvatlusi kui vanglas – sh alkohol.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, analüüsile, määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kulus tal kokku 150 minutit. Selle eest soovib ta tasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks 27 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu I.F-ilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)