KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tar

§ 389

lg 2 järgi ja 2 A.S OÜ süüdistuses

§ 389lg 3 järgi, üldmenetlus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 15.

jaanuari

1. a otsus Prokuratuur Süüdistatavad - K.L, isikukood XXX, elukoht XXX - A.S OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kaitsja - vandeadvokaat Kalju Kutsar, määratud korras Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Allar Nisu Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus.
5. Tunnistada K.L süüdi

§ 389aasta.

1 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) 3. Jätta eelmises punktis nimetatud karistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui K.L ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Tunnistada A.S OÜ süüdi

§ 389karistusega 4000 (neli tuhat) eurot.

1 lg 3 järgi ja karistada teda rahalise 5. Jätta eelmises punktis nimetatud karistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, kui A.S OÜ ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Mõista K.L-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot sundraha ja 240 (kakssada nelikümmend) eurot muu menetluskulu katteks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, läbiviimiseks. saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse
2. Mõista A.S OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot sundraha ja 240 (kakssada nelikümmend) eurot muu menetluskulu katteks. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
3. K.L enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu – valitud kaitsjale makstud tasu 360 eurot – jätta süüdistatava enda kanda.
4. Määrata Advokaadibüroo Valge&Uiga OÜ-le K.L-ile ja A.S OÜ-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 (ükssada kakskümmend) eurot (sh käibemaks 20 eurot). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
5. Apellatsioon rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2

) § 389 lg 2 järgi ja A.S 1 OÜ (edaspidi PPP) süüdistatuna

§ 389lg 3 järgi.

Neid süüdistatakse selles, et K.L PPP juhatuse liikmena esitas

1. juulil 2016 SEB Pank AS-i internetipanga keskkonna kaudu PPP
2. aasta juunikuu käibedeklaratsioonis (KMD) tagastusnõude suurendamise eesmärgil tahtlikult valeandmeid. Nimelt kajastas süüdistatav selles deklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu summas 100 000 000 (sada miljonit) eurot. Sellega tekitas süüdistatav samas summas alusetu tagastusnõude. PPP-l ei olnud
3. aasta juunikuus tehinguid, mis oleksid andnud aluse deklareerida KMD-s sisendkäibemaksuna 100 000
4. K.L tegutses KMD-s valeandmeid esitades PPP huvides. Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
5. Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega mõisteti K.L

§ 389

PPP

§ 3891lg 3 järgi õigeks ning menetluskulu jäeti riigi kanda.

1 lg 2 järgi ja (b) Põhiosa

1. Maakohus tuvastas, et K.L PPP juhatuse liikmena esitas
2. juulil 2016 kell 20.53 maksuhaldurile PPP KMD, mille
3. real on kajastatud sisendkäibemaksu summas 100 000 000 eurot. Kohtus ütlusi andes märkis K.L, et tavaliselt esitas PPP KMD-sid tema. Konkreetse deklaratsiooni esitamise kohta süüdistatav täpseid selgitusi anda ei osanud, märkides vaid, et teadlikult ja tahtlikult ta sellist numbrit deklaratsioonile kindlasti ei kirjutanud. Süüdistatav ei osanud öelda, kuidas see number sinna sattus. Maksu- ja Tolliameti nõudekirja vastusest nähtub, et K.L sisenes PPP
4. aasta juunikuu KMD esitamiseks e-maksuameti keskkonda SEB Panga internetipanga keskkonnast, kasutades selleks IP-aadressi 90.191.244.
5. See IP-aadress on registreeritud H.O. nimele. H.O. on K.L abikaasa ning IP-aadress on registreeritud aadressile XXX, mis on ühtlasi ka K.L elukoht ja PPP juriidiline aadress. Tõendamata ja eluliselt ebausutav on süüdistatava versioon, et keegi häkkis K.L maja läheduses WiFi-võrgu kaudu PPP e-maksuameti kontole. Sellisel tegevusel polnuks mõtet, kuna tagastusnõue oleks täidetud PPP ettemaksukontole, mitte „häkkijale“. Süüdistatav kasutas e-maksuametis autentimiseks ID-kaarti. Selle paroolid nähtaval ei ole ning süüdistatav ei mäletanud, et konkreetsel õhtul oleks külalisi käinud. Seega on tuvastatav, et PPP
6. a juunikuu KMD esitas maksuhaldurile K.L.
7. K.L PPP
8. a juunikuu KMD-s kajastatud sisendkäibemaks ning enammakstud käibemaks summas 100 000 000 eurot, on ebaõige. PPP ei teinud tehinguid, mis oleksid andnud aluse
9. aasta juunikuu KMD-s 100 000 000 euro suuruse sisendkäibemaksu kajastamiseks. Pole leitud dokumente, mis kajastaksid PPP juunikuu tehinguid. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tal ei ole selliseid dokumente, kuna ta ei ole teinud sellises ulatuses tehinguid ega saanud neid ka 3

§ 3891

lg 2 kohaselt on oluline, et valeandmete esitamine toimuks tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Süüdistatav on kohtuistungil korduvalt märkinud, et tema teadlikult ja tahtlikult sellist numbrit nagu 100 000 000 deklaratsioonile ei kirjutanud ning ta ei ole ka sellisele summale pretendeerinud. Kohtule esitatud deklaratsioonide loetelust nähtub, et

1. aastal ei ole PPP KMD-des vigu esinenud, välja arvatud juunikuu KMD. Mingil põhjusel ei ole juuli- ja augustikuu deklaratsioone esitatud tähtaegselt, vaid need on esitatud alles
2. septembril
3. See viitab sellele, et juuli- ja augustikuus on PPP raamatupidamine unarusse jäetud ning sellega ei tegeletud. K.L selgitas, et suvekuudel ei tegelenudki ta igapäevaselt ettevõttega, ei käinud meilikastis ega pangas, kuivõrd majandustegevust suveks enam ei olnud.
4. Kuigi K.L käitumine PPP juhatuse liikmena ei olnud hoolikas, puuduvad tõendid selle kohta, et K.L oleks deklaratsioonis esitanud valeandmeid tahtlikult ja kavatsetult tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Kuigi Maksu- ja Tolliametile jäi K.L kättesaamatuks 1 kuu ja 10 päeva jooksul, puuduvad tõendid, et isik hoidis menetlusest kõrvale tahtlikult. K.L oli Eestis ja mõnel korral logis ka panka sisse. Ei ole tõendatud, et isik oleks teadlikult sisestanud valeandmeid ja seda just tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Puuduvad andmed, et K.L oleks oodanud suuremat tagastust maksuhaldurilt ja planeerinud saadava rahaga midagi teha. 100 000 000 on äärmiselt suur summa. On ebarealistlikult optimistlik loota, et maksuhaldur aktsepteeriks sellises summas tagastusnõuet täiendava kontrollita. Seda veel olukorras, kus maksustamisperioodil ei ole deklareeritud ühtegi ostutehingut, mille väärtus oleks üle 1000 euro.
5. Asjatundja selgituste kohaselt tuleb KMD esitamiseks teha süsteemis mitu klikki. Pärast KMD põhivormi täitmist, tuleb vajutada „salvesta“ nuppu ning siis täidetakse
6. ja
7. rida automaatselt. Pärast seda tuleb vajutada „Esita deklaratsioon“. Lõpuks kuvab süsteem kokkuvõtte, kus küsitakse, kas soovitakse deklaratsiooni esitada ning pärast „jah“ vajutamist on deklaratsioon esitatud. Kuigi süsteemil on mitu kontrolletappi, ei ole välistatud vigade esinemine. PPP-l puudus ja puudub ka hetkel majandustegevus. Seega ei olnud ka tehinguid, mida deklareerida, ning ei saa välistada, et 25 aastat ettevõtlusega tegelenud ning varem korduvalt deklaratsioone elektrooniliselt esitanud K.L vajutas teadmises, et tal ei ole midagi deklareerida, nuppudele automaatselt, ilma süvenemata. Seda, et eksimusi deklaratsioonides on äriühingutel ka varem ette tulnud, kinnitasid mõlemad üle kuulatud Maksu- ja Tolliameti ametnikud. Nad tõid näiteid selle kohta, kuidas ekslikult on deklareeritud 100 auto asemel 1 000 000 autot või sisendkäibemaksu 60 eurot asemel 60 000 eurot.
8. Ka K.L teadmatus antud numbri deklaratsiooni sattumise kohta ning asjaolu, et ta ei mäleta deklaratsiooni esitamise protsessi, kinnitab, et ta tõepoolest antud numbrit teadvalt ja tahtlikult deklaratsiooni ei kirjutanud ega süvenenud toimingusse. Asjaolu, et isik suhtus oma kohustustesse ükskõikselt suveperioodil, mil ettevõttel majandustegevust polnud, näitab teatud määral küll isiku kohusetundetust, kuid sellest ei saa välja lugeda tahtlust valeandmete esitamiseks ning kavatsetust tagastusnõude suurendamise osas. Seega ei ole täidetud teo subjektiivne koosseis, sest

§ 3891lg 2 eeldab tahtlust, seejuures kavatsetust tagastusnõude suurendamise osas. 5

§ 14

lg-st 1 ja § 2 lg-st 2 lähtudes ka PPP

§ 3891lg 3 järgi õigeks mõista.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Apellatsioon 12. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja K.L süüditunnistamist ning karistamist

§ 389

1 lg 2 järgi, samuti PPP süüditunnistamist ja karistamist

§ 3891lg 3 järgi.

1. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et K.L tegutses PPP
2. a juunikuu KMD-s valeandmeid esitades hooletult. K.L ja seeläbi PPP tegutses maksuhaldurile valeandmeid esitades kavatsetusega.
3. Asjatundja Ülla Käen selgitas maakohtus detailselt, mil moel toimub deklaratsiooni esitamine e-maksuameti keskkonnas. Nendest ütlustest järeldub, et valeandmete esitamine saab põhimõtteliselt olla üksnes tahtlik tegu, kuivõrd kontrolletappe, mida deklaratsiooni esitamisel e-maksuameti keskkonnas läbitakse, on mitu. Tõsi, asjatundja ütluste kohaselt on deklaratsioonide esitamisel ette tulnud ka eksimusi. Tegemist on olukordadega, kus KMD on mahukas ning arve, mida deklaratsiooni märkida, palju. Käesoleval juhul on tegemist aga väga lakoonilise deklaratsiooniga. K.L oleks pidanud
4. juulil 2016 esitama käibe puudumise tõttu nn nulldeklaratsiooni. Reale 5, kuhu oli deklaratsioonis märgitud 100 000 000, poleks tulnud midagi märkida – sinna polnuks vaja kirjutada isegi nulli. MTA ametnike kohtus toodud näited deklaratsioonides tehtud vigade kohta olid sellised, kus reaalselt oli lahtrite täitmise vajadus ning arvudel oli teatud sarnasus.
5. K.L asus maakohtus esmalt väitma, et tema ei ole deklaratsiooni esitanud. Seejärel rääkis ta häkkimisest. Kohus leidis õigustatult, et süüdistava versioon deklaratsiooni mitteesitamisest ja häkkimisest on ebausaldusväärne ning mitteusutav. Samas leidis kohus, et süüdistatav on kohtuistungil korduvalt märkinud, et tema teadlikult ja tahtlikult sellist numbrit nagu 100 000 000 deklaratsiooni ei kirjutanud ning ei ole ka sellisele summale pretendeerinud. Veelgi enam, kohus on leidnud, et ei saa välistada, et K.L vajutas teadmises, et tal ei ole midagi deklareerida, nuppudele automaatselt, ilma süvenemata. Prokuröri hinnangul ei tugine eeltoodud järeldus ühelegi kohtus tuvastatud asjaolule. K.L ei ole ise sellist versiooni esitanud ning kohus on kaitseversiooni ise välja mõelnud. Samuti on kohtu järeldus vastuoluline, kuna K.L ei pidanud deklaratsiooni viiendale reale midagi märkima. Kohus pole sellega arvestanud. Samuti pole kohus otsusesse märkinud, mil viisil 100 000 000 deklaratsiooni viiendale reale tekkis. Lihtsalt automaatselt e-maksuametis nuppudele vajutades ei teki deklaratsiooni viiendale reale summat 100 000
6. K.L ei esitanud maakohtus ühtegi veenvat ega eluliselt usutavat põhjendust, kuidas 100 000 000 deklaratsiooni märgiti. Vastupidi, K.L esitas kohtus erinevaid seisukohti ning samuti muutis enda ütlusi võrreldes kohtueelse menetlusega. Samuti olid tema seletused valeandmete deklaratsiooni jõudmise kohta väga umbmäärased. 6

§ 3891kontekstis ei ole tähtsust, millisel motiivil toimepanija tegutses.

Tagastusnõude alusetu suurendamine on see, kui maksudeklaratsioonis kajastatakse selliseid valeandmeid, mis mõjutavad tagastusnõude olemasolu või suurust. Kandes deklaratsiooni sellised andmed, mis tekitasid tagastusnõude, tegutses K.L kavatsetusega ka tagastusnõude suurendamise suhtes ning tagastusnõude alusetu suurendamise ulatuse osas. 18. Viidates maakohtus esitatud argumentidele palub prokuratuur tunnistada

§ 3891lg 3 järgi süüdi ka PPP.

1. Menetluskuluna kuulub mõlemalt süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha summas 1175 eurot, lisaks ka kaitsjatasu. Apellatsioonivastus
2. K.L ja PPP kaitsja K.L palub jätta prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.
3. Maakohus analüüsis põhjalikult kõiki tõendeid ja kohtuotsus on põhjendatud ning seaduslik.
4. Pole tõendeid, mis kinnitaksid, et K.L tegutses PPP juhatuse liikmena maksuhaldurile valeandmeid esitades eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet. Asjatundja Ü. Käeni ütlused ei kinnita K.L kavatsust esitada maksuhaldurile ebaõigeid andmeid. Muu hulgas selgitas Ü. Käen ka seda, et praktikas on ette tulnud olukordi, kus deklaratsiooni esitaja teeb dokumendis vea. Sama kinnitas kohtuistungil tunnistaja L.S. . Inimene võib eksida nii keerulise ja mahuka kui ka lihtsa dokumendi täitmisel ning igale eksimusele ei saa järgneda karistusõiguslik sanktsioon. 7

§ 3891

alusel järgneb vaid juhul, kui valeandmeid esitati teadlikult eesmärgiga suurendada tagastusnõuet või vähendada maksu- või kinnipidamiskohustust. K.L sellist eesmärki ei olnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT (I) K.L süüdistus

§ 389

1 lg 2 järgi 26.

§ 3891

lg 2 näeb ette karistuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet eriti suurele kahjule vastava summa võrra. Eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot (

§ 121p 3).

(A) Objektiivne koosseis

1. Maakohus tuvastas – ja selles pole apellatsioonimenetluses ka vaidlust –, et K.L esitas
2. juulil 2016 maksuhaldurile PPP
3. a juunikuu KMD, milles deklareeriti sisendkäibemaksu tegelikust 100 000 000 euro võrra suuremana ehk 0 euro asemel 100 000 000 eurot. Nii täitis K.L

§ 3891

lg 2 objektiivse koosseisu, sest ta esitas maksuhaldurile maksudeklaratsiooni, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid käibemaksu tagastusnõude (maksukorralduse seaduse (MKS) § 31 lg 1 p 3 ja käibemaksuseaduse (KMS) § 34) tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Tegemist oli tagastusnõude alusetu suurendamisega, sest PPP

1. a juunikuu KMD-s esitatud andmed mõjutasid tagastusnõude suurust positiivselt: deklaratsioonis esitatud andmetest lähtudes oli PPP tagastusnõue vaadeldaval maksustamisperioodil 100 000 000 eurot, ehkki tegelikult oli see 0 eurot.
2. jaanuaril 2015 jõustunud

§ 3891

kohaselt on selles sättes ette nähtud kuritegu maksuhaldurile valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega lõpule viidud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-54-15, p 46). Tagastusnõude täitmise taotluse esitamisel kõnealuse kuriteokoosseisu seisukohalt tähtsust ei ole, sest tagastusnõude täitmise taotluses (MKS § 106 lg 1) esitatavad andmed tagastusnõude olemasolu ja suurust mõjutada ei saa. Seega seisneb tagastusnõude suurendamine

§ 3891

mõttes just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises ja ühtlasi ka piirdub sellega. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 38) K.L 8

§ 3891 lg 2 objektiivsele koosseisule.

(B) Subjektiivne koosseis 28. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas õige on maakohtu järeldus, et K.L ei täitnud

§ 3891lg 2 subjektiivset koosseisu.

Kui kaitsja on maakohtuga sama meelt, et K.L ei märkinud arvu 100 000 000 KMD

1. reale tahtlikult ja tal polnud KMD-d esitades tagastusnõude suurendamise eesmärki (vt käesoleva otsuse punktid 22–25), siis prokuratuur arvab teisiti. Riikliku süüdistaja hinnangul viitavad tõendid sellele, et valeandmete esitamine oli tahtlik ja kantud PPP tagastusnõude suurendamise eesmärgist (vt käesoleva otsuse punktid 14–16).
2. Maakohus tugines K.L tahtlust eitades kokkuvõtlikult järgmistele argumentidele: 1) süüdistatav märkis kohtuistungil korduvalt, et tema teadlikult ja tahtlikult sellist numbrit nagu 100 000 000 deklaratsiooni ei kirjutanud ega ole ka sellisele summale pretendeerinud. K.L teadmatus 100 000 000 deklaratsiooni sattumise kohta ja asjaolu, et ta ei mäleta deklaratsiooni esitamise protsessi, kinnitab, et ta tahtlikult seda arvu deklaratsiooni ei kirjutanud ega süvenenud toimingusse. Pole tõendeid, et K.L oleks deklaratsioonis esitanud valeandmeid tahtlikult ja tagasinõude suurendamise eesmärgil; 2) pole andmeid, et K.L oleks oodanud suuremat tagastust maksuhaldurilt ja planeerinud saadava rahaga midagi teha; 3) on ebarealistlikult optimistlik loota, et maksuhaldur aktsepteeriks 100 000 000 euro suurust tagastusnõuet täiendava kontrollita; 4) kuigi e-maksuameti süsteemil on mitu kontrolletappi, ei ole välistatud vigade esinemine. Ei saa välistada, et K.L vajutas teadmises, et tal ei ole midagi deklareerida, nuppudele automaatselt, ilma süvenemata. Seda, et eksimusi deklaratsioonides on äriühingutel ka varem ette tulnud, kinnitasid mõlemad üle kuulatud Maksu- ja Tolliameti ametnikud.
3. Sarnaselt apellandile ei veena maakohtu argumendid K.L tahtluse puudumise kohta ka ringkonnakohut. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et K.L esitas PPP
4. a juunikuu KMD-s maksuhaldurile valeandmeid tahtlikult PPP tagastusnõude suurendamise eesmärgil.
5. Maakohus on tõenditele tuginedes veenvalt tuvastanud, et PPP vaidlusaluse KMD esitas e-maksuameti keskkonna kaudu isiklikult K.L , olles loginud e-maksuametisse PPP internetipanga kaudu, kasutades enda ID-kaarti (vt käesoleva otsuse punkt 3). Pole andmeid, et deklaratsiooni oleks arvandmeid kandnud keegi teine peale deklaratsiooni esitaja K.L.
6. Deklaratsiooni väljatrükilt (KoTo, tl 37) nähtub, et selle reale 5 on kirjutatud arv „100 000 000,00“. Selleks, et selline arv elektrooniliselt täidetava KMD
7. reale tekiks, tuleb viia 9

§-s 3891 ette nähtud kuriteokoosseisu täidetuse aspektist pole oluline, millisel motiivil K.L PPP 2016. a juunikuu KMD-s valeandmeid esitas ja kas ta pidas tõenäoliseks või üldse võimalikuks, et maksuhaldur deklaratsioonis kajastuva alusetu tagastusnõude ka täidab. Nagu kolleegium juba osutas, seisneb tagastusnõude suurendamine

§ 3891

mõttes just valeandmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamises ja ühtlasi ka piirdub sellega. Tagastusnõue on

§ 3891

mõttes alusetult suurenenud ebaõigeid andmeid sisaldava maksudeklaratsiooni esitamisega ega olene sellest, kas isik taotleb tagastusnõude täitmist või kas maksuhaldur otsustab tagastusnõude täita (MKS § 106) või seda täiendavalt kontrollida, peatades MKS § 107 (ja KMS § 34 lg-te 2–4) alusel tagastusnõude täitmise. Maksuarvestuse tulemusena tekib tagastusnõue selle tekkimise aluseks olevaid andmeid kajastava maksudeklaratsiooni esitamisega ega eelda täiendavalt maksuhalduri otsustust tagastusnõuet aktsepteerida. (Vt ka käesoleva otsuse punkt 27.) Järelikult ei hõlma ka tagastusnõude suurendamise eesmärk

§ 3891mõttes tagastusnõude täitmise eesmärki.

Seega tegutseb isik

§ 3891

mõttes tagastusnõude suurendamise eesmärgil isegi juhul, kui ta on kindel, et tema poolt deklareeritavat („tekitatavat“) alusetut tagastusnõuet ei täideta ja tagastusnõude alusetule suurendamisele järgneb üksnes maksumenetlus, mille tulemusena maksuhaldur keeldub tagastusnõude täitmisest. Siiski on ka sellisel juhul tagastusnõude alusetu suurendamisega rünnatud

§-ga 3891 kaitstavat õigushüve – maksude korrapärast laekumist (vt ka nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-94-06, p 11.5). Ühelt poolt on tekitatud teatud – ehkki väikene – risk riigi maksulaekumistele. Teiseks eeldab valeandmetel põhinevas maksudeklaratsioonis kajastuva 12

§ 3891lg 2 objektiivsele koosseisule ka subjektiivse koosseisu.

(C) Õigusvastasus ja süü

1. Viiteid K.L teo õigusvastasust või süülisust välistavatele asjaoludele kohtuasja materjalides ei ole. (D) Vahekokkuvõte ja K.L-ile karistuse mõistmine
2. Seega tuleb maakohtu otsus K.L õigeksmõistmise kohta tühistada ja K.L

§ 389järgi süüdi tunnistada.

1 lg 2 44. Apellatsioonis taotletakse K.L karistamist nii, nagu prokuratuur palus seda maakohtult ehk siis üheaastase vangistusega, mis jääks

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata (Ko

To, tl 135). KrMS § 331 lg-test 2 ja 4 tulenevalt ei saa ringkonnakohus õigeksmõistvat kohtuotsust tühistades ja süüdistatavat süüdi tunnistades mõista süüdistatavale prokuratuuri apellatsioonis taotletust raskemat karistust. Kuna prokuratuuri taotletud karistus vastab

§ 3891

lg 2 sanktsiooni alammäärale ja samas pole alust

§ 61

lg 1 kohaldamiseks, mõistab ringkonnakohus K.L-ile

§ 3891 lg 2 järgi karistuseks ühe aasta vangistust.

Kolleegiumile on menetluslikult siduv ka apellandi taotlus

§ 73lg-te 1 ja 3 kohaldamiseks.

Kuna karistusest tingimisi vabastamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 20), on kohane ka prokuratuuri taotletud katseaja kestus, mis on

§ 73lg-s 3 ette nähtud minimaalsest üheaastasest katseajast mõnevõrra pikem.

(II) A.S OÜ (PPP) süüdistus

§ 389

1 lg 3 järgi 45.

§ 14

lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Tegemist on omistamisnormiga, mille kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 13

§ 3891lg 3.

Nagu kolleegium käesoleva otsuse I osas sedastas, esitas K.L PPP 2016. a juunikuu KMD-s maksuhaldurile tagastusnõude suurendamise eesmärgil valeandmeid, suurendades PPP käibemaksu tagastusnõuet alusetult 100 000 000 euro võrra. K.L oli selle teo toimepanemise ajal PPP organi – juhatuse – liige (KoTo, tl 35). PPP KMD-d esitades tegutses K.L selle äriühingu juhatuse liikmena, kasutades juhatuse liikme pädevust ja täites juriidilise isiku seadusest (MKS § 8) tulenevaid kohustusi (deklareerimiskohustust). Samuti suurenes K.L teo tagajärjel näiliselt (alusetult) PPP varaline nõue riigi vastu. Seega on käesoleva otsuse I osas tuvastatud K.L koosseisupärane (

§ 389

1 lg 2), õigusvastane ja süüline tegu pandud toime

§ 14lg 1 mõttes PPP huvides.

Järelikult vastutab selle teo eest

§ 14

lg 1 kohaselt ka PPP, kes tuleb süüdi tunnistada

§ 3891lg 3 järgi. 47. Prokuratuur taotleb apellatsioonis PPP karistamist rahalise karistusega 4000 eurot. Kr

MS § 331 lg-test 2 ja 4 tulenevalt ei saa ringkonnakohus õigeksmõistvat kohtuotsust tühistades ja süüdistatavat süüdi tunnistades mõista süüdistatavale prokuratuuri apellatsioonis taotletust raskemat karistust. Kuna prokuratuuri taotletav karistus vastab

§ 44

lg-st 8 tulenevalt sanktsiooni alammäärale ja samas pole PPP puhul tuvastatavad

§ 61

lg 1 kohaldamise alused, mõistab ringkonnakohus PPP-le

§ 3891lg 3 järgi karistuseks rahalise karistuse 4000 eurot.

48. Samas leiab kolleegium, et kuna PPP kuritegu ei tekitanud riigi maksulaekumistele tõsiseltvõetavat ohtu, isik on varem kriminaalkorras karistamata ja teadaolevalt pole äriühingul ka (kuigivõrd aktiivset) majandustegevust, ei ole rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt otstarbekas ja see tuleb jätta

§ 73lg 1 alusel täielikult tingimisi kohaldamata.

Katseajaks määrab kolleegium

§ 73lg 3 alusel ühe aasta ja kuus kuud.

(III) Kokkuvõte ja menetluskulud

1. Eeltoodud põhjustel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus, leides, et K.L puudus PPP
2. a juunikuu KMD-s valeandmeid esitades tahtlus, hindas tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. See toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise KrMS § 338 p 1 alusel. Ühtlasi rikkus maakohus KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kohtulahendi põhistamise kohustust (KrMS § 3051 lg 1), jättes andmata hinnangu süüdistatava ütluste elulisele usutavusele (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-109-15, p-d 109 ja 123) ja pööramata tähelepanu süüdistatava ütlustes esinevatele vastuoludele. See vastab KrMS § 338 p-s 3 sätestatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alusele.
3. Kolleegium leiab, et maakohtu rikkumine kõrvaldatav apellatsioonimenetluses ega tingi KrMS § 341 lg 3 kohaselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 14

§ 389

1 lg 2 järgi ja sama teo omistamise PPP-le

§ 3891lg 3 järgi. 51. Neil põhjustel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 4 ning § 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a õigeksmõistva otsuse täies ulatuses ja teeb ise uue otsuse, millega tunnistab K.L ja PPP neile esitatud süüdistuses süüdi ning mõistab süüdistatavatele karistused. Apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt, kuna erinevalt prokuratuuri taotletust jätab kolleegium PPP karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata.
3. Kuna erinevalt maakohtust tunnistab ringkonnakohus süüdistatavad neile esitatud süüdistuses (täies ulatuses) süüdi tuleb muuta ka maakohtu otsustust kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. Maakohus jättis määratud kaitsjale K.L-ile ja PPP-le osutatud riigi õigusabi eest makstud tasu (kummagi süüdistatava eest 240 eurot) KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda, samuti mõisteti sama sätte alusel riigilt K.L kasuks välja 360 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, mõistes KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel nii K.L-ilt kui ka PPP-lt kummaltki riigi kasuks välja 240 eurot kaitsjale maakohtu menetluses määratud riigi õigusabi tasu katteks (vt KoTo, tl 126–131). Lisaks jätab kolleegium K.L tekkinud menetluskulu – valitud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 360 eurot (KoTo, tl 123–125) – KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel K.L enda kanda.
4. Tunnistades K.L ja PPP süüdi, tuleb ringkonnakohtul mõista kummaltki süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel välja ka KrMS §-s 179 ette nähtud sundraha. Kuna ringkonnakohus tunnistab mõlemad süüdistatavad süüdi esimese astme kuriteos (

§ 4lg 2), siis on neilt kummaltki väljamõistetava sundraha suurus 2,5 kuupalga alammäära (Kr

MS § 179 lg 1 p 1). Süüdistatavat esmakordselt süüdi tunnistades peab ringkonnakohus sundraha suurust kindlaks määrates lähtuma kuupalga alammäärast, mis kehtib ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 54). Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a määruse nr 189 § 1 kohaselt on praegu töötasu (kuutasu) alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega tuleb nii K.L-ilt kui ka PPP-lt sundrahana välja mõista 1250 eurot. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et prokuratuur on apellatsioonis ekslikult palunud mõista süüdistatavatelt välja sundraha summas 1175 eurot, lähtudes ilmselt
5. a kehtinud töötasu alammäärast (470 eurot). KrMS § 191 lg 3 sätestab, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus või Riigikohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Osutatud säte on erinorm KrMS § 340 suhtes, mistõttu viimati nimetatud säte kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustamisele ei laiene (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 52). 15