Obsah (8)

§ 657§ 456§ 652§ 440§ 651§ 459§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2022, Tallinn Kohtuasj

§ 657lg 1 p 2 kohaselt tühistada 15.

detsembri 2021 -

1. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja vastu
2. detsembri 2021 -
3. detsembri 2021 eest elatise väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi. Hagejate apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hagejad. Seega on maakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hagejate elatisnõuded kostja vastu rahuldas.

1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse üle. Samuti on vaidlus selle üle, kas ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel tuleb arvestada lasterikka pere toetusega.
2. Maakohus on asja lahendades võtnud arvesse, et
3. jaanuaril 2022 jõusutnud perekonnaseaduse (PKS) muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise kord. Nii saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista
4. detsembrini 2021 elatise välja enne
5. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates
6. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates
7. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid. Kuigi maakohus on juhtinud poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus muutunud, ei ole ta pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda selgitanud ega andnud pooltele võimalust vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja tõendeid esitada (vt maakohtu
8. veebruari
9. a selgituskiri, dtl 44–45). Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise (vt ringkonnakohtu
10. juuli
11. a selgituskiri, dtl 90–93). Seoses sellega esitasid pooled kohtule uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus arvestab uute asjaoludega ja võtab esitatud tõendid

§ 652lg 3 p 2 alusel vastu.

1. Enne
2. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole ning PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. 10.
3. Hageja I palub kostjalt välja mõista elatise 263 eurot ja hageja II 290 eurot. Seega soovivad hagejad saada enne
4. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel miinimumelatisest väiksemat elatist. Maakohus leidis, et hagejate igakuised kulud on ca 246 eurot ning vähendas seda summat alates
5. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 5 ja 7 alusel. Selliselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. 4 Maakohus hindas põhjendamatult hagejate vajadusi, sest hagejad ei pidanud enda vajadusi tõendama, kui nad nõudsid miinimumelatisest väiksemat elatist. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista ning arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905/66, p 23). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud mõjuvat põhjust, samuti asjaolu, et laste vajadused on miinimumelatisest väiksemad, et miinimumelatisest väiksem elatis välja mõista. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate elatisnõuded
8. detsembrist 2021 kuni
9. detsembrini 2021 rahuldada. 10.
10. Nagu kolleegium eespool mainis, saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni
11. detsembrini 2021 elatise välja enne
12. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada ka resolutsiooni sõnastamisel. Elatis kuni
13. detsembrini 2021 tuleb välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena (vt Riigikohtu
14. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 17.2). Pooled ei vaidle, et kostja on
15. a detsembrikuus tasunud kummalegi hagejale 170 eurot (dtl 19). Seega tuleb kostjalt
16. detsembri 2021 -
17. detsembri 2021 eest elatisena välja mõista hageja I kasuks 51 eurot (17 x (263 ÷ 31) – 17 x (170 ÷ 31)) ja hageja II kasuks 65,80 eurot (17 x (290 ÷ 31) – 17 x (170 ÷ 31)).
18. Hagejad täpsustasid, et nad soovivad ka pärast
19. jaanuarit 2022 saada elatist 263 eurot (hageja I) ja 290 eurot (hageja II). Kuna need summad ületavad kehtiva PKS § 101 alusel hagejate kohta arvutatud elatiste suurused, peavad hagejad tõendama, et nende vajadused kuus on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Maakohus tuvastas, et kummagi hageja vajadused kuus on ca 246 eurot ning arvestada tuleb PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatud komponentidega, sh lasterikka pere toetusega. Kokkuvõttes mõistis maakohus kummagi hageja kasuks välja 170 eurot tulenevalt kostja hagi õigeksvõtust ning edasi vastavalt laste täisealiseks saamise ajast 175,10 eurot ja 206 eurot (hageja I) ning 206 eurot (hageja II). 11.
20. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja võttis hagi õigeks kummalegi hagejale igakuise elatise 170 eurot tasumise kohta. Maakohus on hagi selles osas

§ 440lg-st 1 tulenevalt õigesti rahuldanud.

Hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (

§ 652lg 7).

11.

1. Pooled ei vaidle selle üle, et elatise summat ei tule vähendada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud asjaolu tõttu, sest hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 11.
2. Kuigi maakohus ei arvutanud elatise suurust välja PKS § 101 alusel, arvestas kohus PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul tuleb arvestada lasterikka pere toetusega, sest hagejal on kolm last, kellest kaks on vanemate ühised lapsed. Kolleegiumi hinnangul võis maakohus PKS § 102 lg 2 järgi elatist vähendada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (Riigikogu XIV koosseis, 474 SE seletuskiri, lk 4). Seadus ei täpsusta, kas ka kärgperede puhul tuleb lasterikka pere toetust arvesse võtta või on toetuse arvestamine eeskätt õigustatud olukorras, kus lapsed on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kolleegium leiab, et kui üks vanematest saab lasterikka pere toetust, tuleb sellega arvestada. See ei kahjusta ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki. 5 11.
3. Hagejad vaidlustavad maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid osas, milles maakohus vähendas laste igakuiseid kulusid. Hagejad tõid apellatsioonimenetluses täiendavalt välja laste vajadused, leides, et nõutud elatised on hindade kallinemise tõttu põhjendatud. Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on kummagi hageja igakuised kulud on 491 eurot (vt maakohtu otsuse p 6). Hagejad peavad tõendama, et nende vajadused kuus on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Hagejate esitatud pangakonto väljavõtete, arvete ja maksekorralduste põhjal ei saa teha järeldust, et hagejate kulud on suuremad kui maakohtu poolt tuvastatud summa (dtl 8–17, 98–145). 11.
4. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on maakohus ülalpidamise ulatuse määranud kindlaks mitte sellest, kui suures summas on kostja võimeline ülalpidamist andma, vaid laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus tuvastas, et laste tegelikke vajadusi arvestades on nende kulud PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremad (alates
5. jaanuarist 2022 on PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel baassumma koos kolme protsendiga Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 213,44 eurot). 11.
6. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Seega on võimalik nõuda elatist suuremas summas, kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused või tema kulud on mõne muu asjaolu tõttu keskmisest suuremad). Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis hagejate taotluse kostjalt sissetuleku kohta andmete väljanõudmiseks rahuldamata. Kolleegium kõrvaldas rikkumise ning nõudis välja andmed vanemate sissetulekute ja varalise seisundi kohta (dtl 90– 93). Hagejate ema sissetulek on ca 500 eurot kuus (dtl 145) ja kostjal 923,91 eurot kahe nädala eest (dtl 156). Laste ema elab üürikorteris ja muu vara puudub. Kostja omab korteriomandit XXX sõiduautot, garaažiboksi ja 900 m² suurust kinnistut Jõelähtmes. Samas on kostja ka välja toonud, et Soomes töötamisega kaasnevad kulud ca 807,45 eurot kuus. 11.
7. Nagu kolleegium juba eelnevalt märkis, ei ole maakohus elatise suuruse määramisel lähtunud PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummast ega lg-s 4 sätestatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, vaid on enne mahaarvestusi lähtunud kummagi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurusest. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejate emal on mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses (nt et ta oleks kaotanud osaliselt või täielikult töövõime), mis kohustaks kostjat tasuma elatist suuremal määral kui lapsi peamiselt kasvatav vanem. Selleks ei anna alust ka see, et hagejate ema sugulased aitavad teda rahaliselt (dtl 146–147). Kolleegiumi hinnangul ei saa ainuüksi vanemate sissetulekute ebavõrdsus olla mõjuvaks põhjuseks, et ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Eelnevast tulenevalt ei näe kolleegium põhjust asuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise osas maakohtust erinevale seisukohale.
8. Alates
9. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Maakohus on elatise välja mõistnud kindla summana, sh tulevikku suunatud elatise. Kolleegiumil ei ole tulenevalt apellatsioonkaebuse piiridest

§ 651

lg 1 järgi võimalik määrata elatist muutuva suurusena, arvestades mh asjaolu, et lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on komponendid, mis võivad tulevikus vajada perioodilist ümberarvutamist. Hagejad saavad tulla elatisnõudega kostja vastu, kui oluliselt on muutunud elatise suurust või kestust 6 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (

§ 459lg 1).

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et kostja on tasunud mõlemale hagejale elatist 170 eurot kuus juulikuuni (k.a) (dtl 149). Menetluskulude jaotus

1. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti

§ 164

lg 1 kohaselt poolte endi kanda (vt

§ 164

lg 1 kohaldamise kohta eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1919160/42, p 21).

§ 164

lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid

§ 164lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) 7