Obsah (8)

§ 637§ 405§ 657§ 174§ 477§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 5. september 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-

) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud 7 tunni ulatuses.

1. oktoobri 2021 istungi kestus oli 28 minutit ja
2. novembri 2021 istungi kestus 12 minutit (istung lükkus edasi). Lisaks ei ole põhjendatud ajakulu 1 tund maksekäsu menetluses vastuväite esitamiseks. Kohus jättis tähelepanuta kostja hilinenult esitatud menetlusdokumendid, mistõttu ei ole õigusabikulude välja mõistmine nende koostamise eest põhjendatud. Õigusabi on osutatud hinnaga 130 eurot/h ilma käibemaksuta, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale. Kostjale tuleb välja mõista kulud summas 910 eurot (7 tunni õigusabi eest). Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja täitnud kõik eeldused hinna alandamiseks. Kostja on andnud üle lepingutingimustele mittekohase asja, mida on hageja kuluarve ja kulumaterjaliga tõendanud. Samuti on hageja esitanud kostjale kohtuvälise nõude hinna alandamiseks
5. aasta jaanuaris, millele kostja ei reageerinud. Enne autoremonti remondikulude kompenseerimiseks, auto ostuhinna alandamiseks ja remondi teostamiseks ei oleks kostja midagi ette võtnud, vastasel juhul ei oleks kostja maksekäsule vastuväidet esitanud. Hageja tõi
6. märtsi 2022 lõppseisukohas välja kõigi toimingute kokkuvõtte ja arvestuse puudustega ja puudusteta auto turuväärtusest, mida aga maakohus ei võtnud arvesse. Maakohus ei oleks tohtinud jätta menetluskulusid hageja kanda, kuna hageja on soovinud kompromissi.
7. Hageja on
8. märtsi 2022 seisukohas esitanud vastuväited kostja menetluskuludele, mida maakohus ei ole arvestanud. Kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud p-des 1–4 märgitud toimingute ajal oli kostjal teine esindaja, mistõttu on kostja esindaja märkinud nimekirjas põhjendamatuid töötunde. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot on ülemäära suur ning tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks saab pidada 120 eurot käibemaksuga.
9. Tallinna Ringkonnakohus keeldus
10. mai 2022 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637

lg 2¹ alusel (koosmõjus

§ 405

lg-ga 1) hagi rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1) ja menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Hageja ringkonnakohtu määrust menetlusse võtmisest keeldumise osas ei vaidlustanud ja seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas jõustunud

1. mail
3. Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ja menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja palus kostjal esitada vastuse apellatsioonkaebusele menetlusse võetud osas. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 4 2-21-107493 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

21.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 3. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). 22.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult kostja esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
2. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud vastuväiteid kostja esindajate poolt tehtud konkreetsete menetlustoimingutele kulunud aja ja keerukuse hindamise osas, kuid leiab, et kostja esindaja vahetumise tõttu pole põhjendatud õigusabikulud, mis on tehtud kostja endise esindaja poolt, kuid kes kostjat menetluses enam ei esinda. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus poleks tohtinud hinnata kõigi kostja esindajate poolt tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust. Asjaolu, et kostjale on erinevate menetlustoimingute tegemisel osutanud õigusabi erinevad esindajad, ei luba jätta ühelegi esindajale tasutud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hindamata vaid seetõttu, et kostja on vahetanud esindajat ja menetluskulude nimekiri on esitatud kostja uue esindaja poolt. Käesoleva asja menetluses on kostjat esindanud erinevatel aegadel erinevad esindajad, mistõttu oli kostjal õigus oma menetluskulude nimekirjas märkida kõik kostja poolt kantud menetluskulud, sh kõigile esindajatele kulunud õigusabikulu, mille põhjendatust ja vajalikkust pidi maakohus ka hindama.
3. Arvestades menetlustoimingute ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja esindajate ajakulu pidada ilmselgelt ülemääraseks, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Maakohus on käsitlenud menetlustoiminguid ja nende mahtu, mh hinnates nende vajalikkust ja jättes põhjendamatud ja ebavajalike toimingutega seotud kulud välja mõistmata. 5 2-21-107493
4. Maakohus on hinnanud kostja esindaja tunnihinda ning leidnud, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades saab sellist hinda pidada mõistlikuks ning kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega kooskõlas olevaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei leia erinevalt apellatsioonkaebuses toodust, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu ja ebamõistlikult kõrge. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja töötunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.
5. Kuna kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist, siis peab hageja

§ 177

lg 4 alusel vastavalt kostja taotlusele tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 27. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata hageja apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, kas maakohus on õigesti jätnud hageja nõude auto müügilepingust tuleneva ostuhinna alandamiseks 1500 euro nõudes rahuldamata, sest ringkonnakohus keeldus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, mistõttu hageja väidetel, mis ei ole seotud menetluskulude kindlaksmääramisega, ei ole menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Kuivõrd apellatsioonimenetluse ese oli ainult hüvitatavate menetluskulude suurus, siis välistab see säte ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamise. (allkirjastatud digitaalselt) 6