Obsah (5)

§ 619§ 627§ 620§ 621§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-142225 Tsiviilasi Themis Õigusbüroo

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohtule ei ole esitatud kirjalikku käsunduslepingut. Samas ei ole käsunduslepingule sätestatud kohustuslikku vorminõuet ning see võib olla sõlmitud ka suuliselt. Selliselt ongi hageja selgitanud, et kostja pöördus tema poole novembris 2020 seoses tsiviilasjaga nr x-xx-xxxx (dtl 34). Kostja andis hagejale ka volituse (dtl 36). Kostja ei ole seda vaidlustanud ning on kinnitanud, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping (vt nt kostja 31. mai 2022 menetlusdokument). Kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga

§ 619mõttes (vt nt Riigikohtu 13.

aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15, p 40). Eelnev kehtib kohtu hinnangul ka olukorras, kus õigusteenuse osutamise lepingu sõlmib kliendiga õigusbüroo pidaja. Seega oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping, millega hageja kohustus osutama kostjale õigusabi tsiviilasjas nr x-xxxxxx. 6.

§ 627

lg 1 kohaselt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on tuginenud sellele, et pooled leppisid kokku tunnitasus 120 eurot, millele lisandus käibemaks (koos käibemaksuga seega 144 eurot). Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Tunnitasu suurus nähtub hageja

1. novembri 2021 e-kirjast kostjale (dtl 112) ning ka arvelt nr 2021024 (dtl 41), mida kostja on ka tasunud (dtl 42 – 43). Seega leppisid pooled kokku tunnitasus 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Poolte vahel on aga vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma arved nr 2021628 ja
3. Arve on 2021628 summas 108 eurot on esitatud kostjale
4. novembril 2021 ja selle kirjelduseks on märgitud kliendi nõustamine tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, menetlusinfo kirjeldamine, dialoogid kliendiga, periood 02 – 08.2021 (dtl 47). Arve nr 2021664 summas 144 eurot on esitatud kostjale
5. detsembril 2021 ja selle kirjelduseks on märgitud kliendi nõustamine tsiviilasjas nr x-xx-xxxx, menetlusinfo kirjeldamine, dialoogid kliendiga, periood 02-09.2021 (dtl 51).
6. Kohus peab vajalikuks märkida, et viimane arve on esitatud kostjale pärast käsunduslepingu ülesütlemist, kui hageja avastas, et kostja on saanud õigusabiteenust enam kui oli märgitud eelmisel arvel. Kuigi selline käitumine ei ole kohtu hinnangul korrektne, ei välista see hageja nõuet. Vastavalt kohtunõudele esitas hageja tabeli tehtud tööde ja arveldamiste kohta (dtl 100 – 112). Tabelist nähtuvad toimingud, mille eest on esitatud vaidlusalused arved. Kostja on esitanud oma vastuväited toimingute osas (dtl 66 – 67).
7. Järgnevalt analüüsib kohus hageja tehtud toiminguid ning kostja vastuväiteid nende osas. Kuivõrd hageja puhul on tegemist õigusbürooga, kes osutab õigusabiteenust oma majandus- ja kutsetegevuses, ei saa kohus nõustuda kostjaga selles, et hageja suhtlus kliendiga ei ole tasuline. Praktikas on tavapärane, et advokaadi- või õigusbüroo puhul on suhtlemine kliendiga või kliendi nõustamine tasustatud. Kostja ei ole tõendanud muid kokkuleppeid, mis välistaks kliendisuhtluse eest tasu küsimist. 3
9. veebruaril 2021 kohtule esitatud järelepärimise kohta on kostja märkinud, et ta ei leia sellist e-kirja oma e-kirjade seast. Hageja on selgitanud, et järelepärimine läks kohtule ning sellist pöördumist ei saagi kostja e-kirjade seas olla. Lisaks on hageja selgitanud, et pöördumine oli tehtud kliendi (kostja) huvides, saamaks informatsiooni vastuhagi menetlusse võtmise kohta. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhjendanud järelepärimise vajalikkust ja ka seda, miks seda järelepärimist kostjal endal ei ole.
11. märtsi 2021 toimingu osas (vastuse analüüs, kommentaar kliendile) on kostja märkinud, et vaidlus Parmulauda hinna kalkulatsiooni osas, mis ei ole põhjendatud. Kohus saab kostja vastuväitest aru selliselt, et kostja ei ole nõus tasuma toimingu eest, kuna hageja on kostja esindajana märkinud vastuhagis ebaõige hinna. Samas on hageja selle toimingu kohta selgitanud, et tutvus kostja e-kirja, seejärel toimikuga ja andis kostjale esmase vastuse. Hageja on esitanud ka
12. märtsi 2021 vastuse (dtl 114). Kostja
13. märtsi 2021 e-kirjast hagejale (dtl 114 all ja 115) ei nähtu kostja pretensiooni hageja töö osas. Seega on hageja piisavalt põhjendanud selle toimingu vajalikkust.
15. juuni 2021 kliendi kirjaga tutvumise ja vastuse osas on kostja märkinud, et hageja töötaja teatas, et ei saa tegeleda, kuna sõidab puhkusele. Hageja on selgitanud, et hageja töötaja palus pöörduda kolleegi poole. Siinkohal nõustub kohus hagejaga selles, et tegemist on kliendisuhtluse osaga, mis kuulub tööaja arvestusse.
17. juuli 2021,
18. juuli 2021 ja
19. septembri 2021 toimingute osas (vastus e-kiri, kõned kliendiga) on kostja märkinud, et tegemist on arutusega vastuhagi osas ning
20. juulil 2021 on kostja selle eest juba tasunud. Viimase kõne osas on kostja märkinud, et temale jääb arusaamatuks, millise kõnega on tegemist. Hageja on selgitanud, et hageja vastas kostja pöördumisele. Hageja on esitanud ka vastava kirjavahetuse (dtl 116 – 118). Lisaks on hageja esitanud ka kõnelogi kostjale tehtud kõnede kohta (dtl 85 – 86). Samuti märgib kohus, et arve vastuhagi koostamise eest oli kostjale esitatud eelnevalt (jaanuaris 2021), mistõttu ei saanud see arve sisaldada toiminguid, mis olid tehtud juunis – septembris
23. septembri 2021 toimingu osas (kohtumäärusega tutvumine, vastus kliendi e-kirjale) on kostja märkinud, et ta ei ole õigusabi saanud. Hageja on selgitanud, et kostja pöördus tema poole ja hageja vastas talle. Hageja on esitanud ka vastava kirjavahetuse (dtl 119).
24. Praeguses asjas on kostja tuginenud ka sellele, et hageja märkis vastuhagisse ebaõige kinnistu hinna (7000 euro asemel 41 000 eurot) ja tekitas sellega kostjale kahju. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (

§ 620lg 1).

Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (

§ 620lg 2).

Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (

§ 621lg 1).

Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks (

§ 621lg 2).

1. Vastuhagis märgitud kinnistu väärtuse kohta on hageja selgitanud, et see on määratud müügiportaali võrreldavate pakkumiste alusel, vastuhagi projekt oli kostjale tutvumiseks saadetud ning kostjal oli võimalik sellega enne kohtule esitamist tutvuda (dtl 77). Kohtu hinnangul on hageja selgitused kinnistu väärtuse kohta põhjendatud ning loogilised. Kostja ei ole 4 põhjendanud ega tõendanud, et ta on teiste kaasomanikega kokku lepitud hinnast (7000 eurot) hagejat mingil viisil informeerinud. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita kostja juhiste täitmata jätmist ning seda, et ta määras kinnistu väärtuse võrdlusmeetodil (s.o avalikes portaalides olevate pakkumiste alusel).
2. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hageja on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kostja peaks õigusabi eest täiendavalt tasuma (dtl 44), ning kostja on sellega ka nõustunud (dtl 45).
3. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud arvete nr 2021628 ja 2021664 tasumisest. Kohus rahuldab hageja nõude 252 euro suuruse põhivõla väljamõistmiseks. 19.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja kodulehel avaldatud tüüptingimuste kohaselt on viivise määr 0,3% päevas. Hageja vähendas viivise määra 0,06%-ni päevas. Hagiavalduse p-s 3.7 on välja toodud viivise arvestus, mille kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga viivis 10 eurot 80 senti. Kostja ei ole viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud ning kohus lähtub hagiavalduses toodud viivise arvestusest. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus ka hageja taotlus kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude rahuldamiseni.

1. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1129 eurot 25 senti (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1029 eurot 25 senti). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb 100 euro suurune riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 1029 eurot 25 senti (115 eurot/h x 8,95 h). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (115 eurot) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samas on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagejal oli küll vajalik vastata kohtunõudele, kuid see oli suunatud pigem tehtud toimingute täpsustamisele, kohus ei arutanud menetlusosalistega keerukaid õiguslikke küsimusi. Seega on põhjendatud ajakuluks kohtu hinnangul kokku 5 tundi.
4. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 675 eurot (riigilõiv 100 eurot + 5 h x 115 eurot/h). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (675 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6